lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub terves ulatuses rahuldamisele. Hageja on maksnud kostjale suulise ostu-müügilepingu ja kostja poolt 09.11.2004 esitatud arve alusel 25 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on lepingust taganenud ning kostja ei ole lepingust taganemist vaidlustanud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist… Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostjalt tuleb eeltoodu alusel välja mõista 27 725 krooni hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et kõik hageja kohtukulud terves ulatuses tuleb kanda kostjal. Kohtu toimikus olevas revisjoniaruandes (tl 8) on KÜ Krivasoo revisjonikomisjon märkinud, et „Juhatuse esimehe selgitusel on tarnijaga (kostjaga kohtu märkus) olnud mitmeid telefonivestlusi ning tarnija on andnud suusõnalise lubaduse tagastada ettemakse.“ Kostja ei ole asunud võlga tagastama. Kohus on seisukohal, et võla tunnistamine kostja vastuses hagile ei võta hagejalt õigust nõuda menetluskulude hüvitamist kostjalt. Kostja ei ole hagejat teavitanud lepingu täitmise võimatusest ning ei ole teinud enne kohtumenetluse algust ettepanekut hagejalt saadud raha tagastamiseks. Kostja on andnud hagejale ilmselt varemgi lubadusi raha tagasi maksta, kuid võlga reaalselt tasuma ei ole hakanud.
168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.