) § 24 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Kaebaja esindaja on kohtule 20.07.06.a. teatanud, et nõustub menetluse lõpetamisega. Kaebaja esindaja teatab, et kaebajal puudub huvi menetluse jätkamiseks, kuna vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisega on kaebajale selle otsusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed likvideeritud. Seoses kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega, on kaebaja esitanud kohtule taotluse tema poolt kantud kohtukulude väljamõistmiseks. Asjas kantud kohtukuludena märgib kaebaja alljärgnevaid kulusid: 1) 1 riigilõiv 10 krooni; 2) tasuline õigusabi 3304 krooni. Kokku on kaebaja kandnud kohtukulusid 3314 krooni, mille palub menetluse lõpetamise korral vastustajalt välja mõista. Arve M 51226 20.12.05.a. kohaselt osutati teenust, esindus halduskohtus 19.12.2005.a.; hind 800 krooni, kogus 2 h; kokku 1600 krooni, käibemaks 288 krooni. Arve M 51210 09.12.05.a. kohaselt osutati teenust – haldusasja analüüs ja erikaebuse koostamine 800 krooni, kogus 1,5 h; kokku 1200 krooni, käibemaks 216 krooni. Arved on tasutud kaebaja poolt vastavalt 1888 krooni 03.07.06.a. ja 1416 krooni 09.12.05.a. 2) 26.07.06.a. on vastustajad kohtule teatanud, et ei nõustu kaebaja poolt esitatud kohtukulude suurusega ja vaidleb neile vastu. Vastustaja leiab, et erikaebuse koostamisele ja kohtus esindamisele kulunud aeg ei vasta tegelikkusele, arvestades haldusasja keerukust. Vastustaja palub vähendada esitatud kohtukulusid. KOHTU SEISUKOHT Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 24 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Kaebaja on kohtule 20.07.2006.a. teatanud, et nõustub menetluse lõpetamisega. Kaebaja teatab, et tal puudub huvi menetluse jätkamiseks, kuna vaidlustatud otsuse on vastustaja kehtetuks tunnistanud ning sellega on kaebajale kaasnenud negatiivsed tagajärjed likvideeritud. Vaidlust ei ole küsimuses, et ARK on tunnistanud kehtetuks vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse.
lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lg 1 p 3 alusel. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on Riigikohus viidanud 24.04.01.a. haldusasjas nr 3-3-1-19-01 vajadusele hinnata, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus tingisid vajaduse kasutada õigusabi. Kohus võib sõltuvalt asjaoludest vähendada kaebajale väljamõistetavaid õigusabikulusid või jätta need
2 Kohus saab välja mõista üksnes asjas kantud põhjendatud ja vajalikud kohtukulud. Selleks tuleb esitatud kuludokumentides esitada kogu informatsioon osutatud õigusabist, et kohtul oleks ülevaade otsustamaks, millises vormis abi ja millises ulatuses oli põhjendatud ning vajalik. Nimetatud informatsiooni puudumisel võib kohus vähendada väljamõistmisele kuuluvat õigusabi summat või jätta esitatud taotlus rahuldamata. Kohtuistung asjas toimus 19.12.05.a. ja asjas osales esindajana M.Saareväli. Kohtuasi ei ole materjalimahukas, kuid kohtuistung kestis nimetatud kuupäeval 16.00-18.07, seega kaks tundi. Kaebaja esindaja poolt esitatud arvetel kajastub informatsioon õigusabi aja ning hinna kohta. Arvetelt nähtub, et õigusabi osutamise ühe tunni hind on 800 krooni, mis ei ole õigusabi osutamise hindasid arvestades kõrge. Kokku on kaebaja õigusabi eest tasunud 3304 krooni, mis hõlmab kaebaja esindamist Tallinna Halduskohtu istungil 2 tundi ning erikaebuse koostamist, kaebaja konsulteerimist ning haldusasja analüüsi, millele kulus 1,5 tundi. Kohus ei pea väljatoodud summat ebamõistlikult suureks, arvestades asjas tehtud tööd. Käesolevas asjas tuli esindajal vältimatult kontrollida täiendavalt Riigikohtus arutatud A.N.i kassatsioonkaebuste asjaolusid ja kulgu. Kohus ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et erikaebuse koostamisele ja kohtus esindamisele kulunud aeg ei vasta ilmselgelt tegelikkusele. Arvestades vaidluse keerukuse astet ning asjas toimunud kohtumenetluse kestvust ja mahtu, tuleb asjas kantud õigusabikulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks summas 3304 krooni. Selline summa on ka kooskõlas kohtupraktikaga sarnastes asjades. Seega otsustab kohus, et on põhjendatud ARK`lt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kohtukulud summas 3304 krooni. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (
Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus (
Kui kaebuse esitaja taotleb
lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist ja kohus taotluse rahuldab, siis tagastatakse tasutud riigilõiv-
Riigilõivu tagastamisega tegeleb Kohtute Raamatupidamisekeskus, kelle poole tuleks kaebajal vastavasisulise avaldusega pöörduda peale määruse jõustumist või esitada kohtule andmed, missugusele arvele tuleb tagastada riigilõiv, et kohus seejärel esitaks määruse täitmiseks raamatupidamise osakonnale. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
lg 1 p 3, lg 2, lg 3 § 84 lg 4 p 3 § 93 lg 2 KOHUS MÄÄRAB: 1) Rahuldada taotlus lõpetada haldusasja menetlus
lg 1 p 3 alusel, kuna kaevatav ARK juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7917 05.09.2005.a. on tunnistatud kehtetuks ja kaebuse esitaja ei taotle asja läbivaatamist. Kohus 3 lõpetab haldusasjas menetluse. Kaebuse esitaja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse uuesti samas asjas. 2) Välja mõista ARK- ilt A.N.´i kasuks 3304 krooni õigusabi kulu katteks. 3) Tagastada A.N.´ile tasutud riigilõiv 10 krooni. 4) Saata käesoleva määruse ärakiri protsessiosalistele. Määrusele on õigus esitada määruskaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (järgides TsMS § 62 lg 2 nõudeid). Karin Kalmiste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.