KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver K ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-78 Haldusasi Gi Ši kaebus Lääne Ringkonnaprokuratuuri tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 22.oktoobri 2004 otsus haldusasjas nr 3-114/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Gi Ši apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 2.mai 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Gi Š Vastustaja Lääne Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Halduskohtu 22.oktoobri 2004 otsus haldusasjas nr 3-114/2004 muutmata ja Gi Ši apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, so 19.maist
- Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 11.jaanuaril 2004 Pärnu Politseiosakonna Arestimajas toimunud läbiotsimise käigus võeti Gi Šilt ära mitmeid esemeid, sealhulgas 0,5 liitrine klaasist purk hautatud liha ning kilepakis (avatud) kolm oranži värvi žiletitera ja kinnises kilepakis 5 sinist värvi žiletitera.
- Pärnu Prokuratuuri prokurör K Kle adresseeritud, 17.veebruari 2004 kuupäevaga dateeritud ja Pärnu Prokuratuuri saabunud G. Ši kaebuses (halduskohtu tl 70-71) märgiti, et 11.jaanuaril 3-04-78 2004 võeti temalt ära kaks pakki žiletiteri ja klaaspurk lihaga. Pärnu Vanglasse etapeerimisel anti talle tagasi poolik pakk žiletiteri, teist pakki ei leitud ning asemele anti kasutatud žiletiterad, mille pakile oli kirjutatud „Petrov“. Ka ei leitud lihapurki. Kaebajale on tekitatud kahju, ta on pöördunud kirjalikult Pärnu politseisse. Kaebaja leiab, et uurija Liina Kull on lohakalt suhtunud oma kohustustesse ja pole täitnud seaduse nõudeid vara hoidmisel. Uurija tuleb kriminaalasja menetlusest kõrvaldada. Lisaks palus kaebaja võtta temalt kasutatud žiletiterad ja kontrollida neid HIV- infektsiooni suhtes. Pärnu Prokuratuuri 19.veebruari 2004 kaaskirjaga (halduskohtu tl 72) edastati Riigiprokuratuurile Pärnu Prokuratuuris lahendatud G. Ši kolme kaebuse materjalid ning saabunud kaks uut kaebust. 19.veebruari 2004 kirjaga (halduskohtu tl 73) informeeriti G. Šit tema kahe 17.veebruari 2004 kaebuse edastamisest Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuuri 27.veebruari 2004 kaaskirjaga (halduskohtu tl 74) tagastati kaebuste materjalid Pärnu Prokuratuurile. Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör J. P 3.märtsi 2004 vastusega (halduskohtu tl 77) teatati G. Šile muuhulgas, et tema kaebus esemete kadumise kohta Pärnu Politseiosakonna Arestimajas saadetakse lahendamiseks Lääne Politseiprefektuuri prefektile, kuna tema pädevusse kuulub teenistusliku järelevalve teostamine politseiasutuse töö üle. Teenistusliku järelevalve teostamine politsei üle prokuratuuri pädevusse ei kuulu. 5.märtsi 2004 kaaskirjaga (halduskohtu tl 78) edastas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör K K G. Ši kaebuse tema isiklike esemete kadumise kohta Pärnu Politseiosakonna Arestimajas Lääne Politseiprefektuurile, paludes kaebuse lahendamisest informeerida vahialust ja prokuratuuri. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna kriminaaltalituse ülemkomissar sama osakonna ülemkomissari ülesannetes A. Si 18.märtsi 2004 vastuses (halduskohtu tl 79) G. Šile märgiti, et äravõetud esemed olid hoiuruumis kaebaja arvel, 4.veebruaril 2004 Pärnu Vanglasse üleviimisel esemed tagastati ning pretensioone ei esitatud, lihakonservi jättis kaebaja ise arestimajja hoiule ning see tagastati 18.veebruaril 2004 arestimajja saabumisel. Vastuse koopia edastati Lääne Ringkonnaprokuratuurile. G. Ši 15.aprilli 2004 kaebuses Lääne Ringkonnaprokuratuurile paluti A. S 18.aprilli 2004 otsus muuta, kuna see ei vasta faktilistele asjaoludele (halduskohtu tl 88). Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör K. K 26.aprilli 2004 vastuses (halduskohtu tl 91) G. Ši kolmele kaebusele märgiti muuhulgas vastuseks kaebusele seoses lihakonservide ja habemeajamistarvete kadumisega, et kaebusele esemete kadumise osas on ammendavalt vastanud Pärnu Politseiosakonna kriminaaltalituse ülemkomissar A. S.
- 13.aprillil 2004 saabus Pärnu Halduskohtule G. Ši kaebus Pärnu Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna Arestimaja ülema, politseiosakonna kriminaaltalituse ülema ning prokuröri tegevuse peale. Pärnu Halduskohtu 18.mai 2004 määrusega eraldati Lääne Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale esitatud nõue iseseisvaks menetlemiseks. G. Ši kaebuses paluti kaebaja kasuks välja mõista õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Kaebuse põhjendused: 1) 11.jaanuaril 2004 võeti kaebajalt ära isiklikud esemed ja koostati nimekiri. Liha ja žiletid lubati viia spetsiaalsesse hoidlasse ning selgitati, et habemeajamistarbeid ja toiduaineid on võimalik kasutada arestimaja korrapidaja loal. Arestimaja sisekorraeeskirjade kohaselt on isikul õigus saada sugulastelt ja teistelt isikutelt pakke. Kui saadetakse konserve, siis sellised pakid võetakse ajutiselt ära ja antakse üle avatuna ja arestimaja toidunõudes. Esimesel nädalal 2
(5)3-04-78 oli kaebaja koos Leedust pärit kinnipeetavaga, kes küsis mitmel korral konserve ja tema taotlused rahuldati. Ka kaebaja küsis äravõetud konservi, kuid seda taotlust ei rahuldatud, konservi ei leitud mitme päeva jooksul. Kaebaja pöördus mitmete inspektorite ja ka kõrgemate ametnike poole. 2) Veebruaris etapeeriti kaebaja Pärnu Vanglasse. Sellega seoses tagastati osa esemetest, sealhulgas kollase värvusega žiletipakend. Kuna kaebajalt võeti ära kaks pakki žilette, esitas ta esemete väljaandmise eest vastutavale inspektorile protesti. Peale seda tagastati teistsuguses pakendis žiletid, kinnitades, et need on õiged, kuid pakend on katki läinud. Kaebaja vastuväiteid ei arvestatud. Pärnu Vanglasse jõudmisel leidis kaebaja, et pakendis olevaid žilette on kasutatud, teradel olid vereplekid. Nii oleks võinud sisse lõigata ja saada nakkuse. Pakendile oli kirjutatud nimi „Petrov“. Sellise nimega isikuid pidi olema arestimajas mitmeid ja ühel olevat HIV- viirus. Võõras veri žiletiteradel ehmatas kaebajat ja viis šokiseisundisse. On alust arvata, et teda taheti nakatada. Tegemist oli täiendava vapustusega lisaks sellele, mis kaasnes lihakonservi tagastamata jätmisega. See mõjus negatiivselt kaebaja tervisele. Kaebaja esitas avalduse politseisse ja prokuratuuri. 18.veebruaril 2004 tagastati kaebajale pikaajaliste nõudmiste tulemusena lihakonserv ja väljastati kadumaläinud žilettide asemel uued ja teistsuguse kvaliteediga. Kaebajal ei ole materiaalseid pretensioone, küll aga moraalse kahju hüvitamise nõue. 3) Politsei tegevus oli õigusvastane ja prokuratuur prokurör K. K isikus on olnud selles kaasosaline. Prokuröri 26.aprilli 2004 kiri on solvav. Prokuratuurile esitatud avaldustele ei vastatud ettenähtud tähtaja jooksul. Prokurör ignoreeris avaldust ja ei võtnud tarvitusele abinõusid, et selgitada välja, miks žiletid ära vahetati ja miks oli konserv kadunud. Rikuti avaldustele vastamise korda. Kaebaja jäeti teadmatusse ja sellega tekitati mittevaralist kahju. Prokuröri 26.aprilli 2004 vastuses on toetatud A. Si vastust, mis aga ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Avaldajale tekitati raske trauma.
- Vastustaja Lääne Ringkonnaprokuratuur vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
- Pärnu Halduskohtu 22.oktoobri 2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Kaebus on esitatud seoses viivitustega lihakonservi tagastamisel ja osa äravõetud žilettide tagastamata jätmise ja hiljem teistsuguste žilettidega asendamisega. Seoses nende pretensioonidega esitas kaebaja kaebuse prokuratuuri ning käesoleva kaebuse esemeks on prokuratuuri tegevus vastamisel. Arutelu objektiks ei ole uurija tegevus. Kohtueelset menetlust puudutavate otsustuste vahetu kontroll reeglina halduskohtu pädevusse ei kuulu. 2) Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et vastustaja tegevus, mille pinnalt on kahju hüvitamise nõue esitatud, oleks õigusvastane. Lähtuvalt riigivastutuse seadusest (RVastS) tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul hinnata ka ametnike tegevuse võimaliku süülisusega seonduvaid asjaolusid. Avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest, kui selgub, et avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-27-02, p 14). Mittevaralise kahju hüvitamine on vastavalt RVastS § 9 lõikele 1 võimalik nendel juhtudel, kui on toimunud süüline väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Antud juhul haldusasja materjalidest taolisi juhtumeid ei ilmne. 3) Kaebaja pöördumistele on prokuratuur vastanud. Kaebus on tingitud suures osas sellest, et kaebaja ei pidanud prokuröri reageerimist ja A. S saadud vastust piisavaks. Lääne Ringkonnaprokuratuur on kaebajale teatanud, et kaebus esemete kadumise kohta saadetakse lahendamiseks politseiprefektile ja et sellise vastusega mittenõustumisel on võimalik esitada kaebus kõrgemalseisvale prokurörile. Politseiprefektuuri nimel vastas kaebajale A. Si ja 3
(5)3-04-78 vastuse koopia edastati prokuratuurile. Arvestades asjaolu, et kaebaja puudutas žilettide ja konservi teemat ka hiljem, pidas vastustaja tarvilikuks vastata sellele veelkord 26.aprilli 2004 vastuses. Ka eelnimetatud otsustusel on viide, et mittenõustumise korral on võimalik seda edasi kaevata. Lääne Ringkonnaprokuratuurist kaebajale saadetud vastustes ei ole midagi solvavat tuvastatud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Gi Ši apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühis tada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebaja pöördus lihakonservi ja habemeajamistarvete kadumise ning vahetamise küsimuses Pärnu Prokuratuuri poole kolmel korral – 4.veebruaril, 12.veebruaril ja 17.veebruaril 2004, paludes välja selgitada ebaseadusliku tegevuse põhjused ja võtta tarvitusele abinõud kaebaja õiguste edaspidise rikkumise kõrvaldamiseks, samuti selgitada, kas asendatud habemeajamistarvetel on HIV- infektsioon. Neile pöördumistele ei vastatud, mistõttu pöördus kaebaja uuesti prokuratuuri poole, kuna A. Si vastus oli ebaõige. 26.aprilli 2004 paarisõnaline vastus oli solvav. Kaebaja oli pikka aega oodanud seaduslikke toiminguid politsei õigusvastase käitumise suhtes. Kirja saamisel sai kaebaja närvivapustuse, mida võimendas asjaolu, et kirja tõlkimise juures olid kambrikaaslased, kelle silme ees kaebaja inimväärikust alandati. 2) Halduskohtu järeldused ei tugine tegelikele asjaoludele. Prokuratuur viis kohtu eksitusse, esitades ebaõiget informatsiooni ja varjates kaebaja esialgset kaebus t. Sellest ka kohtu ebaõige viide kaebaja 19.veebruari 2004 kaebusele. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väited, et avalduste ja kaebuste registreerimise andmebaasi „Postipoiss“ väljavõttes on kuupäevad ja saatja asukohad fikseeritud valesti. 19.veebruaril 2004 etapeeriti kaebaja Pärnu Arestimajja ja ta ei saanud sel kuupäeval ja Pärnu Vanglast prokuratuuri avaldusega pöörduda. Kohus jättis tähelepanuta ka 12.veebruaril 2004 pöördumise fakti. 3) Ekslik on kohtu seisukoht, et prokuratuur toimis kaebaja kaebustega seaduslikult ja reageeris neile. Avaldustele vastamise seaduse kohaselt on ametnik kohustatud võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud avaldaja probleemi lahendamiseks ning lähenema probleemile igakülgselt ja objektiivselt. Vajadusel tuleb minna kohale ja isiklikult probleemi lahendamises osaleda. Prokuratuur ei ole seda teinud, tekitades kaebajale kahju. Prokurör pidanuks isiklikult A. S 18.märtsi 2004 vastuse seaduslikkust kontrollima. Prokuratuur jättis kaebaja teadmatusse võimalikust HIV-viirusest, mistõttu oli kaebaja hirmuseisundis. Kohus lähtus üksnes vastustaja huvidest, mitte seaduslikkusest ja õiglusest. Prokuratuuri pikaajaline tegevusetus tekitas kaebaja tervisele ja psüühikale pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. 4) Seoses solvamise faktiga taotles kaebaja tunnistajatena üle kuulata J. Š ja M. M, kes saanuks kinnitada negatiivset reaktsiooni prokurör K. K 26.aprilli 2004 kirja lugemise ajal, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Samas kohus leidis, et kaebaja inimväärikust ei ole alandatud ja seega pole ka alust nõuda moraalse kahju hüvitamist. Selline järeldus on väär, sest kaebajale tekitati psüühiline trauma.
- Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna kantseleis registreeritakse kõik sissetulevad avaldused ja kaebused digitaalselt andmebaasis „Postipoiss“. Ajavahemikus 20.jaanuar 2004 kuni 30.juuni 2004 esitas kaebaja 14 korral kokku 31 erinevat avaldust ja kaebust. Väide, et vastustaja ei ole kaebajale vastanud, on alusetu. 2004.veebruaris registreeriti 2 kirja – 10.veebruaril 2004 ja 19.veebruaril
- See informatsioon kattub Pärnu Vangla teatises esitatuga. 2) Kriminaalmenetluse käigus esitatud kaebused ja avaldused kuulusid lahendamisele KrMK sätete järgi, mitte avaldustele vastamise seaduses ettenähtud korras. Probleem seoses 4
(5)3-04-78 väidetavalt kaduma läinud lihakonservi ja habemeajamistarvetega ei kuulunud prokuratuuri pädevusse, mistõttu see edastati kaebajat teavitades lahendamiseks Lääne Politseiprefektuurile. 3) Ekslik on kaebaja seisukoht, et prokurör pidanuks isiklikult üle kontrollima A. S 18.märtsi 2004 vastuse. Segadused kaebaja esemetega ei olnud seotud tema suhtes toimuva kriminaalmenetlusega. Tegemist ei olnud ka kuriteoteatega, sest A. S vastusest selgus, et kaebaja on talle kuuluvad asjad kätte saanud. Prokuratuuril puudus alus kahelda kõrge politseiametniku vastuses kinnipeetavale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. Esimese astme kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, ei ole kohaldanud materiaalõigust vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaksid kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata ning vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib järgmist.
- Asjas kogutud materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et ta on käesolevas asjas vaatluse all olevas küsimuses (arestimajas kaebaja isiklike asjade kadumine ja habemeajamistarvete asendamine) pöördunud Lääne Ringkonnaprokuratuuri poole enne 17.veebruari 2004 kuupäevaga dateeritud ja Pärnu Prokuratuuri 19.veebruaril 2004 saabunud kaebust (halduskohtu toimiku lk 70). Nimetatud kaebusele on kaebaja ise märkinud, et see on saadetud Pärnu Vanglast. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et vastustaja on esitanud kohtule kogu kirjavahetuse kaebajaga ning et kaebuste registreerimise andmebaasi väljavõte on tõene.
- Esimese astme kohus on jätnud tunnistajate väljakutsumise taotluse põhjendatult rahuldamata. Kaebaja väide, et prokuröri kirja lugemise juures viibisid teised isikud, on usutav, kuid kaebaja väidetavad hingelised üleelamised ei ole faktiline asjaolu, mida saaks tunnistajate ütlustega tõendada.
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et käesolevas asjas puuduvad RVastS § 11 märgitud asjaolud, mis annaksid aluse kaebus rahuldada. Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud. Lilianne Aasma Oliver K Ruth Virkus 5
(5)