3-04-234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-

) § 111 lg-s 2 nimetatud välismaalased. Kaebuse esitaja viimatinimetatud isikute ringi ei kuulu. Korra § 11 lg 1 kohaselt võib Kodakondsus- ja Migratsiooniametis tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on amet selleks erandina loa andnud, tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Ainuüksi perekonnaliikme haigus ei ole üldjuhul eelnimetatud mõjuvaks põhjuseks, eriti olukorras, kus samas riigis elab teisi hoolitsemiskohustusega pereliikmeid. Samas tuleb antud juhul erandi võimaldamisel hinnata, kas kaebaja poolt kodakondsusjärgses riigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ja selle menetlemise ajal oleks kaebaja tütrel olnud võimalik vanaema eest hoolitseda, kas kaebaja Narvas elav vend võis reaalselt täita hoolitsemiskohustust ning kas ja milline riigi abi oleks tagatud kaebaja emale. Otsustuse proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et kaebajale valmistaks lahkumine eaka ja haige ema juurest hingelist piina ning et kaebaja ema tuleks vajaliku hoolitsuse tagamiseks viia tõenäoliselt vanadekodusse. Kaebaja seletuse ning kaebaja ema poolt Kodakondsus- ja Migratsiooniametile saadetud kirjaga on tuvastatud, et kaebaja vend oma ema eest ei hoolitseks, ning tema abistamiseks kohustamiseks puudub ka võimalus. Samuti puudus kaebaja tütrel, kes kasvatas sooviavalduse esitamise ajal alla aastast last, võimalus asuda elama Narva, et vanaema hooldada. Arvestada tuleb ka seda, et elamisloa taotluse menetlemine on piisavalt pikaajaline. Eeltoodud asjaoludel saab lugeda kaebaja poolt esile toodud põhjuse mõjuvaks. Kaebajale ja kolmandale isikule (kaebaja emale) tekkivate tagajärgedega võrreldes oleks ebaproportsionaalne nõuda kaebajalt tähtajalise elamisloa taotluse esitamist Eesti välisesinduses ning Korra § 11 lg 1 sõnastusest tulenevalt peab see võimaldama inimväärikust arvestades teha õiglane ja õige otsus. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet oleks saanud uurimispõhimõttest lähtudes esitatud dokumentides toodud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavate tõendite esitamist nõuda või neid ise koguda. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELATSIOONIMENETLUSES 3

§ 111

lõike 2 eesmärki, milleks on vältida olukorda, kus välismaalane saabub riiki viisa alusel ja jääb ebaseaduslikult riiki sooviga siia elama asuda. Olukord, kus välismaalane viibib riigis elamisloa taotluse läbivaatamise ajal, on õigusvastane ning see raskendab ka elamisloa taotluse rahuldamata jätmist, kuivõrd sellega kaasneks isiku riigist lahkuma kohustamine. Siseriigis elamisloa taotlemine saab olla põhjendatud üksnes juhul kui isikul tõepoolest ei ole võimalik elamisluba välisesindusest taotleda (nt Eesti on olnud isiku püsiv asukohariik, isiku päritoluriigis puudub välisesindus jne). 5. S.D. kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. S.D. leidis, et halduskohtu otsus ei ole vastuoluline, sest lahkumisettekirjutuse tegemine ja elamisloa taotluse menetlusse võtmine toimuvad eraldi teineteisest sõltumatutes menetlustes ning mõjuval põhjusel lükatakse ka lahkumisettekirjutuse sundtäitmist edasi. S.D. toob välja, et tema ema O.G. vajab haiguse tõttu kestvat abi ja hooldamist ning kuivõrd peale S.D. ei saa keegi teine vajalikku abi osutada, ei ole S.D. l võimalik Venemaale sõita, samuti puuduvad tal Venemaal elamistingimused, mistõttu ei saa ta ema Venemaale kaasa võtta. Seetõttu puudub kaebajal mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Elamisloa taotluse vastuvõtmisest keeldumisel kaob kaebajal võimalus legaliseerida oma viibimine Eestis ja sellega sekkutakse ebaproportsionaalselt tema perekonnaellu. Kaebaja ei nõustu apellandi seisukohaga

§ 111

lõike 2 eesmärgi osas ning märgib, et pole selge, miks saavad siseriigis elamisloa taotluse esitada Eesti kodaniku abikaasa ja lapsed või eestlased ja nende pereliikmed, aga Eestis alaliselt elava välismaalase perekonnaliikmed mitte. Kui

§ 111

eesmärk on selline, nagu apellant selle leiab olevat, siis on tegemist põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisega, sest puudub mõistlik põhjus vältida Eestis alaliselt elavate välismaalaste perekonnaliikmete elamisloa taotlemist siseriigis. Pole mõistetav, miks peaks esitama elamisloa taotluse välisesindusele, kui taotluse menetlemisega tegeleb Kodakondsusja Migratsiooniamet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus eeskätt selle üle, kas S.D. le tuleks

§ 111

lg 2 p 6 alusel võimaldada erandkorras siseriigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamist. Vaidlus puudub selles, et S.D. ei kuulu

§ 111lg-s 2 sisalduva ammendava loetelu muudes 4

§ 111

lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud isikutega, on ebaõige juba seetõttu, et

§ 111

lg 2 p-des 1 ja 2 toodud erandid puudutavad vastavalt eestlast, eestla se abikaasat või alaealist last ja Eesti kodaniku abikaasat või alaealist last, ent S.D. ei ole O.G. alaealine laps, ammugi abikaasa. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et arusaamatuks jääb, miks saavad siseriigis elamisloa taotluse esitada Eesti kodaniku abikaasa ja lapsed või eestlased ja nende pereliikmed, aga Eestis alaliselt elava välismaalase perekonnaliikmed mitte. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel tuvastada üksnes, kas S.D. le erandi tegemine elamisloa taotlemisel

§ 111lg 2 p 6 alusel oli põhjendatud.

8.

§ 111

lg 2 p 6 sätestab, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametist võib tähtajalist elamisluba taotleda „välismaalane, kellele on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses”. Määratlemata õigusmõiste „mõjuvad põhjused” igakordsel sisustamisel tuleb arvestada nii asjaolusid, mis on esile toodud elamisloa Eesti välisesinduses taotlemise takistustena, kui ka siseriiklikult elamisloa taotlemise piirangu eesmärki. 9.

§ 111

lg-s 2 toodud siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise õigust omavate isikute ühisteks tunnusteks on üldreeglina viibimine Eestis seaduslikul alusel ja/või suur tõenäosus, et tähtajalise elamisloa taotlus kuulub rahuldamisele. Sellest saab järeldada, et nõue taotleda elamisluba Eesti välisesinduses teenib muuhulgas eesmärki mõjutada välismaalasi kinni pidama Eestisse sisenemist ja Eestis viibimist reguleerivatest normidest ning vältida välismaalaste viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. Kui ebaseaduslikult Eestis viibiv isik peab elamisluba taotlema Eesti välisesinduse kaudu, ei oma ta faktilisi eeliseid õiguskuulekate välismaalaste ees, kelle puhul viibimisaluse saamine eelneb riiki sisenemisele. Eeltoodust järeldub, et

§ 111

lg 2 p-s 6 sätestatud erandit on kohane võimaldada isikutele, keda iseloomustavad asjaolud (elamisloa saamise tõenäosus ja taotluse esitamise ajal riigis viibimise seaduslikkus) sarnanevad teistele selles lõikes loetletud juhtudele ning kelle puhul oleks välisesinduse kaudu elamisloa taotlemine seotud niisuguste takistustega, mille tõttu kujuneks elamisloa taotlemine tõenäoliselt riigist ajutiseks kuid eriti koormavate tagajärgedega eemalviibimiseks. Sealjuures peaks ka elamisloa taotleja püüdma oma tsiviilõiguslikke või sotsiaalset laadi kohustusi täita viisil, mis ei takistaks elamisloa taotlemist ettenähtud üldkorras. Elamisloa siseriigis taotlemise võimaldamise eesmärgiks ei ole faktiliste võimaluste loomine välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise jätkamiseks ja välismaalaste seaduse rikkumiseks. 10. Vaidlus puudub selles, et S.D. l puudus 15.07.2004, mil ta esitas Kodakondsus- ja Migratsiooniametile sooviavalduse erandina tähtajalise elamisloa taotlemise lubamiseks siseriigis, Eestis viibimiseks seaduslik alus. 11. S.D. l on elukoht Sankt Peterburgis, kus asub ka Eesti välisesindus, mille kaudu on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba Eestis. Sankt Peterburg asub suhteliselt lähedal linnale, mis on S.D. ütlustest ilmnevalt tema viibimiskohaks Eestis (Narva). Need asjaolud 5

§-st 123 , mis reguleerib elamisloa andmist välismaalase asumiseks Eestis elava lähedase juurde, ilmneb põhimõte, et elamisluba antakse eeskätt hooldust vajavale isikule elama asumiseks teda hooldava isiku juurde.

1. S.D. on põhjendanud elamisloa välisesinduse kaudu taotlemise võimatust oma eaka ema hooldamise vajadusega. Ringkonnakohus leiab, et need väited ei tõenda, et S.D. l puuduks võimalus elamisluba taotleda Sankt Peterburgis Eesti välisesinduses. Selle seisukoha põhjendamiseks viitab ringkonnakohus esiteks otsuse p-s 11 toodud asjaoludele. Teiseks märgib ringkonnakohus, et vajadus Eestis isiklikult alaliselt ema hooldada ei ole asjaolu, mis takistaks Narvast Sankt Peterburgis asuva Eesti välisesinduse külastamist. Selle vajaduse rahuldamine eeldaks kaebajale Eestis elamisloa andmist. Seega takistab tegelikult ema hooldamist kaebaja soovitud viisil mitte vajadus taotleda elamisluba Sankt Peterburgis asuva Eesti välisesinduse kaudu, vaid kaebajal Eestis viibimise õigusliku aluse puudumine. Elamisloa taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitamise lubamine ei loo isikule Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kolmandaks märgib ringkonnakohus, et arvestades ema vanust (taotluse esitamise ajal 77-aastane), on tema tervisehäirete süvenemine prognoositav. Seetõttu oli ja on S.D. l võimalik ja vajalik korraldada ema hooldamine viisil, et seda ei takistaks kaebajal Eestis viibimisaluse puudumine.
2. Nii oli S.D. l võimalik taotleda viibimisalust ajalise arvestusega, et tal on võimalik ema juures viibida perioodidel, mil ema abi vajab. Samuti peab S.D. otsuse p-s 12 märgitud põhjusel täiendavalt arvestama võimalusega, et tal ei õnnestu saada elamisluba Eestis, ning ta peab asju korraldama selliselt, et ema hooldamine ei sõltuks S.D. ebaseaduslikust Eestis viibimisest. Näiteks on S.D. l võimalik Eestis elava ema hooldamine ja abistamine korraldada kolmandate isikute kaudu, leides isiku, kes tasu või vastuteene eest abivajajat vajalikul määral abistab. Seejuures tuleb tähele panna, et hooldamisega seonduvate kulude kandmise kohustus on perekonnaseaduse (PerekS) § 64 lõikest 1 tulenevalt ka S.D. Eestis elaval vennal, samuti tuleneb selline kohustus ka S.D. Eestis elavale täisealisele tütrele O.D. le PerekS §-st 66, mis sätestab vanaema suhtes sellise kohustuse täiendavalt ka täisealisele lapselapsele. Halduskohus on ka õigesti märkinud, et Eestis on siin seaduslikul alusel elavatele välismaalastele tagatud sotsiaalhoolekanne. Erinevad sotsiaalteenused näeb ette sotsiaalhoolekande seadus, inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde ehk puude korral on isikul võimalik saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele. Siinkohal tuleb märkida, et vaatamata arstitõenditele, millelt nähtuvad erinevad O.G. le pandud diagnoosid, ei ole tõsikindlaid tõendeid tema tegeliku toimetuleku ja abivajaduse kohta. Muuhulgas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et O.G. l oleks tuvastatud puue. Puudega inimese toimetulekuks vajalike toetuste ja abi saamiseks on aga esmalt vajalik määrata puude raskusaste ja tuvastada võimalikud lisakulud vastavalt sotsiaalministri
3. jaanuari 2002 määrusele nr 9 „Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord, rehabilitatsiooniplaani vorm”. 6

§ 111lg 2 p 6 kohaldamisel. Seetõttu kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele ning Hk

MS § 46 lg 1 p 2 alusel Tallinna Halduskohtu otsus tühistamisele osas, millega rahuldati S.D. kaebus ja tehti Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ettekirjutus võtta tähtajalise elamisloa taotlus menetlusse. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel uue otsuse, millega jätab S.D. kaebuse vastavas osas rahuldamata. Kuna pooled ei ole kohtukulude väljamõistmist taotlenud, siis kohtukulude küsimus käesolevas asjas ei tõusetu. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 7