2-05-17107/1

Tsiviilasi nr 2-05-17107 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 17.mail 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi Legal Guide OÜ (registrikood 10711535, asukoht: Lastekodu t 5-1 Tallinnas) hagi OÜ Raintar Ehitus (registrikood 10865793, asukoht: Luise t 18 Tallinnas) vastu 58 841.60 krooni saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 19.aprillil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja seaduslik esindaja A.K hageja nõustaja K.B kostja seaduslik esindaja J.K kostja lepinguline esindaja A.K Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Mõista OÜ-lt Legal Guide välja OÜ Raintar Ehitus kasuks kohtukuluna 2942.10 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend kaks krooni 10 senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud FIE Sergei Fjodorov (edaspidi töövõtja) ja OÜ Raintar Ehitus (edaspidi kostja, tellija) sõlmisid 29.11.2004 töövõtulepingu, mille kohaselt tellis kostja töövõtjalt ehitustööd Otsa t 4 Rae vallas Järvekülas asuval objektil. Kuna tellija tehtud töö eest ei tasunud, loovutas töövõtja lepinguga 17.06.2005 töövõtulepingust tuleneva nõude Legal Guide OÜ-le (edaspidi hageja). 2 II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt oli töövõtjale raketise paigaldamise alustamiseks väga tähtis, et liivaalusele oleks tehtud vajalikud eeltööd, s h täitepinnase korralik tihendamine. Nimetatud eeltööd pidi teostama kostja. Töövõtja sai kostjalt enne tööde alustamist suulise kinnituse, et täitepind on piisavalt tihendatud, peale mida alustas töövõtja töid. Töövõtja hoiatas tellijat, et tema ei vastuta täitepinna ebakvaliteetse tihendamise eest. Töö üle teostas kvaliteedikontrolli AS Ramirent, kes töövõtjale samuti etteheiteid ei teinud. Peale tööde lõpetamist võttis kostja tööd vastu ja alustas betoneerimist, mille tagajärjel hakkas aga töövõtja poolt valmistatud raketis pinnasesse vajuma. Nimetatud asjaolu tõendab, et kostja teostas eeltööd ebakvaliteetselt. Seda tõendab ka TTÜ Teedeinstituudi poolt väljastatud tõend.. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista 58 841.60 krooni, s h viivis 19 641.60 krooni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. III Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud esindajate seletuste kohaselt teostas töövõtja oma töid ebakvaliteetselt ja kostjal ei ole kohustust nende eest tasuda. Töövõtja võttis endale vastutuse kvaliteedi tagamise eest, kohustudes tegema kõik vajalikud tööd, s h ka aluspinna ettevalmistamise, ning ehitama faktilisele olukorrale vastavad rakised, millised suudaksid kanda betooni. Rakised aga betooni valamisele vastu ei pidanud. Töövõtja ei teavitanud kostjat ka tööde kvaliteeti ohustavatest asjaoludest. Töövõtja poolt teostatud töid kostja vastu ei võtnud, mistõttu puudub kostjal tasumise kohustus. Lisaks sellele jättis töövõtja tegemata raketise eemaldamise. Peale seda, kui töövõtja oli kaks kuud kadunud olnud, oli kostja sunnitud raketise iseseisvalt omal kulul eemaldama, lõhkuma betooni ja kogu töö ise uuesti tegema. Sellega sai kostja kahju kokku 70 200.00 krooni. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja esindajad esitatud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, s h kostja seadusliku esindaja J.K´i, seletused ning tunnistajate S.Fi ja H.Oi ütlused, ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Pooltevaheline vaidlus tuleb lahendada töövõtja ja tellija vahel kokkulepitu, sealhulgas 29.11.2004 sõlmitud töövõtulepingus nr 0411-2 (t lk 9-12), alusel ning lähtuvalt töövõttu reguleerivatest võlaõigusseaduse (VÕS-i) 36.peatüki sätetest. Vastavalt lepingule tuleb arvestada ka Eesti Ehituse Töövõtulepingu Üldiste Tingimustega (kinnitatud Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga nr 108 11.11.2003), millised moodustavad pooltevahelise lepinguga ühtse terviku (t lk 9). VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemusena (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et konkreetsel objektil kuulusid töövõtja kohustuste hulka (moodustasid tehtava töö) monoliitbetoonist vahelae ehitustööd (raketise ehitamine ja eemaldamine) ja peale töö tegemist objekti koristamine. Seda tõendavad nii lepingu § 2 sõnastus (t lk 10) kui töövõtja tunnistajana antud ütlused (t lk 55) ja tellija seadusliku esindaja vande all antud seletus (t lk 54). Lepingupoolte ütlused/seletused tõendavad, et mõlemad pooled sai üheselt aru, et töövõtja poolt tehtavate tööde hulka kuulusid raketise paigaldustööd (raketise postide ja vineeri paigaldus), armatuuri paigaldus ja peale betoneerimist raketise lahtivõtmine ning objekti koristamine. 3 Küll aga on poolte vahel vaidlus, kas nimetatud tööde hulka ja seega ka töövõtja kohustuste hulka kuulus ka raketise toetuspinnase ettevalmistamine (liivapinna tihendamine selliselt, et see toetaks piisavalt raketise poste betoneerimise ajal) või mitte. Hageja esindaja on seisukohal, et nimetatud töö ei kuulunud töövõtja kohustuste hulka. Sama kinnitas tunnistajana töövõtja. Tema ütluste kohaselt ei kuulunud pinnase ettevalmistamine tema töö hulka ning et ta küsis kaks korda, täpselt ei mäleta, kas enne või peale lepingu allkirjastamist, tellija esindaja Tiidu käest, kas pinnas on tihendatud ja talle öeldi, et on. Kostja esindajad on seisukohal, et vaidlusalune töö kuulus töövõtja kohustuste hulka, kuna ta pidi spetsialistina teadma, kas ja kui palju on vaja raketise toestamiseks pinnast tihendada ning et enne tööde alustamist vaatas ta objekti üle. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus kinnitab kostja seisukohta. Kohus on tõendite analüüsi tulemusena seisukohal, et hageja ja tunnistajana töövõtja väited, nagu pidi pinnase ette valmistama tellija, sisulise arutamise tulemusena tõendamist ei leidnud. Lepingus puudub otsene viide aluspinnasele ja selle ettevalmistamisele. Poolte poolt esitatud tõendid --- tunnistaja S.F i ütlused ja kostja seadusliku esindaja J.K´u vande all antud seletus --on vastuolulised. Samas on lepingu §-s 2 „Töövõtu ulatus ja töövõtupiirid“ lepitud kokku, et lisaks konkreetselt mainitud töödele kuuluvad töövõttu kõik eraldi välja toomata tööd, millised on vajalikud projektdokumentatsioonis toodud lõpptulemuse saavutamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus, et vaidlusaluse töövõtu lõpptulemuseks pidi olema monoliitbetoonist vahelagi, s t selliste raketiste ehitamine, et oleks võimalik teostada lae jaoks vajalikku betoneerimist. Puudub ka vaidlus, et lõpptulemus jäi saavutamata --- aluspinnas ei kandnud betoneerimise ajal raketisi ja vajus osaliselt umbes 10 cm sügavusele pinnasesse. Nii poolte esindajate seletustest kui tunnistajate ütlustest, aga ka Ramirent AS-i kirjast 24.12.2004 (t lk 13) nähtub, et konkreetsel objektil ei olnud ilma pinnast tihendamata võimalik saavutada lõpptulemust. Seega saab lepingu § 2 alusel järeldada ja lugeda tõendatuks, et kuna muud kokkulepped puudusid, kuulus ka pinnase ettevalmistamine töövõtja kohustuste hulka. Isegi juhul, kui mitte lugeda vaidlusalust ettevalmistavat tööd töövõtja kohustuste hulka, oli ta tulenevalt lepingu §-st 1 kohustatud teatama tellijale 24 h jooksul kõigist töö käigus ilmnenud tööde kvaliteeti ohustavatest või ohustada võivatest asjaoludest. Et vaidlusalune asjaolu --pinnase ebapiisav tihendamine --- näol oli tegemist töö lõpptulemuse kvaliteeti ohustava/ohustada võiva asjaoluga, leidis tõendamist otsuse eelmises lõigus. Töövõtja oma ala asjatundjana pidi teadma ja aru saama, milline tähtsus on lõpptulemuse saavutamisel asjaolul, et tema poolt valmistatud raketis peaks vastu betooni raskusele, sealhulgas siis ka ei vajuks pinnasesse. Asjaolu, et aluspinnas ei olnud piisaval määral tihendatud, on tõendatud Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi õiendiga nr 5444 20.12.2004 (t lk 14). Ka tulenevalt VÕS-i § 641 lg-st 3 on töövõtja vastutusest vabanemiseks kohustatud piisavalt kontrollima tellija ja/või kolmanda isiku poolt tehtud eeltöid ning kui ta seda ei teinud, vastutab ta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ka juhul, kui see tulenes tellija ja/või kolmanda isiku poolt tehtud eeltöö puudustest. Töövõtja tunnistajana antud ütluste kohaselt käis ta enne lepingu sõlmimist objektil, kuid möönis samas, et selleks, et veenduda, kas pind peab vastu, oleks olnud vaja tellija vastav ekspertiis. Hageja ei tõendanud, et töövõtja oleks teatanud tellijale ekspertiisi vajalikkusest või oleks esitanud mingisuguseidki pretensioone aluspinna ettevalmistamise taseme kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist leidis töövõtja poolt tehtud töö mittevastavus lepingutingimustele ning kostjal puudub kohustus selle eest tasuda. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele, ja sama sätte lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele muuhulgas juhul, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud tarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või 4 pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul, aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Antud asjas puudub poolte vahel vaidlus nagu ei ole töövõtja teadnud, milleks tema tööd (raketisi) vaja on. Ka kinnitas töövõtja tunnistajana kohtule, et on ehituse ala töötanud 9 aastat. Seega sai tellija mõistlikult tugineda töövõtja oskustele/teadmistele. Lisaks puudub tasumise kohustus ka põhjusel, et töövõtja tasu nõue ei ole muutunud sisse nõutavaks. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt ja töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lepingu §-s 4 oli poolte vahel kokku lepitud, et tööde vastuvõtmine tellija poolt toimub üleandmisevastuvõtuakti allkirjastamisega. Sellist akti allkirjastatud ei ole. Ka ei ole tõendatud, et töövõtja oleks sellist akti tellijale allkirjastamiseks esitanud. Tunnistajana töövõtja möönis mõlemat asjaolu. Lepingu §-s 6 oli aga kokku lepitud, et töövõtja esitab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille tellija 3 tööpäeva jooksul kas aktsepteerib või põhjendustega tagasi lükkab. Kuna töövõtja akti tellijale esitanud ei ole, ei ole võimalik lugeda töid vastu võetuks ka VÕS_i § 638 alusel. Kuna eelnevalt ei leidnud tõendamist põhinõude põhjendatus, ei ole seega põhjendatud ka kõrvalnõue (viivisnõue). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele rakendada seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagi rahuldamata jäämisel kuuluvad TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele viimase kohtukulud, s o tasu õigusabi eest kuni 5% hagihinnast suuruses 2942.10 krooni. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok