kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Hageja loeb oma varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud andes korteri üürile oma haiglas ja taastusravil viibimise ajaks. Kostja leiab, et isiklik kasutusõigus on spetsiifiline instituut, mis on õigustatud isikuga otseselt ja lahutamatult seotud ja mis ei anna hagejale võimalust saada kasutatavast eluruumist tulu. Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole väidetavat kahju tekkinud, sest hagejal, kelle õiguseks on üksnes isiklik kasutusõigus st kasutada vaidlusalust korterit elamiseks, ei saa seda välja rentida tulu saamise eesmärgil. Järelikult, kui hagejal puudub õiguslik alus eluruumi välja rentimiseks, ei saanud ka kahju saamata jäänud rendi näol hagejale tekkida. Järelikult ei ole tegemist hageja isikliku õiguse rikkumisega ja seega hageja nõue varalise kahju näol summas 25000 kr tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest Hageja hindab oma mittevaralise kahju suuruseks 60000 kr, mittevaraline kahju hõlmab hageja hingelist valu ja kannatusi. Hageja leiab, et tema tervislikku olukorda mõjutab pidev stress ja elukoha puudumine, oktoobris 2004.a. elas hageja üle insuldi. Asjaolu, et hagejal oli ajuinsult, nähtub perearst T.N antud tõendist 28.09.2005.a. Ainuüksi tõend hageja tervisliku seisundi kohta ei tõenda seda, et hageja tervislik seisund on halvenenud nimelt kostjate tegevuse tõttu. Kostjad ei müünud vaid ostsid korteri. Korteri müüs ära selle omanik, kostjad ostsid korteri usus, et kolmas isik korterit ei kasuta. Küll möönab kohus, et kostjad pidanuks arvestama asjaoluga, et kolmandal isikul on seadusest tulenev õigus oma elu ajal siiski vaidlusalust eluruumi kasutada, et kostjad selle eluruumi koos koormisega omandasid, oli nende risk. Hageja tervisliku seisundi järsu halvenemise võis põhjustada järjekordne korteri müük, kuid selles, et korter müüdi, ei saa süüdistada kostjaid. Kostjad on avaldanud, et hageja ei ole kunagi pöördunud kostjate poole isikliku palvega lubada temal kasutada vaidlusalust elamispinda, vaid kostjate poole pöördusid hageja esindajad sooviga saada raha ja selle vastu loobuda nõudest eluaegselt kasutada kõnealust korterit. Ka on 3 hagiavalduses, milline on allkirjastatud hageja esindaja poolt, märgitud, et hageja on nõus loobuma oma hagist, kui kostjad tasuvad temale 150 000 kr. Eelnevast järeldub, et hagejale on esmatähtis eluruumi kasutamise õigusest loobumise eest saada hoopiski rahalist hüvitust ja sel juhul ei saaks asjaolu, et hageja pole saanud vaidlusalust eluruumi kasutada, tekitada temale hingelist valu ja kannatusi. Õigeks tuleb pidada kostjate väidet, et hageja ei ole tõendanud väidetavalt kostjate poolt temale tekitatud mittevaralise kahju olemasolu. Ainuüksi hingeline kannatus, stress elukoha puudumise üle ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna, mis kuuluks hüvitamisele. Kohus leiab, et mittevaralise kahjuna õiguslikus tähenduses, ei ole arvestatav igasugune terviserike või ebameeldiv elukogemus. Arvestades asjaolu, et hageja on vaidlusalust eluruumi kasutanud 1993.-1998.a., millest kolmandad isikud hageja välja tõstsid kui ka seda, et kostjate omanduses on vaidlusalune eluruum alles 2004.aastast, ei saa pidada veenvaks, et nimelt kostjad ja mitte keegi kolmas isik, on põhjustanud hagejale mittevaralist kahju. Millestki ei nähtu hageja vältimatu vajadus kasutada elamiseks vaidlusalust korterit, küll aga soov saada hüvitist oma õigusest loobumise eest. Mittevaralise kahju tekkimist peab tõendama hageja, kohus on seisukohal, et hageja seda teinud ei ole. Miski ei veena kohut, et nimelt kostjad oleksid annakuga koormatud korteri ostuga kahjustanud hageja õigusi sedavõrd, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju summas 60000 kr. Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahjunõue summas 60000 kr kostjate vastu on paljasõnaline ja tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 tuleb kummagi poole (hageja kohtukulu kokku 11645 ka ja kostjate kohtukulu kokku 7000 kr) kohtukulud jätta poole enda kanda. Ene Tsefels Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.