) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt
lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Poolte vahel on 20.10.2004 sõlmitud tehnilise valve leping nr OK-0294, mille alusel hageja osutas kostjale valveteenust. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem, kui teenuse osutamise kuu 15 kuupäevaks. Teenustasule lisandus käibemaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja pidas oma kohustustest kinni, kuid kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 8 748.15 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust kohustus kostja teenustasu tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena 254.25 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 9 002.40 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 8 748.15 krooni ning viivis 254.25 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtule 09.06.2006 saadetud kirjalikus avalduses on kostja teatanud, et võtab esitatud hagi õigeks. Kohus leiab, et kuna kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja nõude õigeks võtnud, tuleb hageja nõue võlgnevuse nõudes lugeda tõendatuks ning hagi rahuldada.
lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi 2 2-06-9474 menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.