2-06-9103/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a, Tartu; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-9103 Tsiviilasi AS SEB Eesti Ühispank hagi X vastu 21 473,95 krooni nõudes Hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: AS SEB Eesti Ühispank, registrikood: 10004252; asukoht: Tornimäe 2, Tallinn; hageja esindaja: Madis Lindegron; kostja: X ; RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §-dest 435, 436, 438, 439, 440, 441, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 1 kohus otsustas:
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista X ilt AS SEB Eesti Ühispanga kasuks 21 473,95 krooni. Käesolev kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4. augustil
5. a sõlmiti kostja ja hageja vahel Magnet krediitkaardi leping nr A030011544, mille tingimuste kohaselt pank väljastas kostjale Magnet krediitkaardi krediidilimiidiga 20 000 krooni. Pooled leppisid kokku kehtestada kohustusliku tagasimakse limiidiks 10 000 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaks 1000 krooni. Kostja kohustuseks oli tasuda pangale kohustuslikke tagasimakseid, intressi ja viivist ja tagada maksepäeval kohustuslike tagasimaksete ja intressi ulatuses vabade vahendite olemasolu arvelduskontol. Intressimääraks lepiti kokku 16% aastas. Kostja omapoolseid kohustusi ei täitnud. Hageja saatis kostjale kolm võla tasumise hoiatuskirja, millest üks oli ka teade lepingu erakorralisest ülesütlemisest. Ühtlasi tegi pank ettepaneku läbirääkimisteks võla tasumise osas. Kostja ei ole hagejale vastanud. Kostja võlgneb hagejale laenu eest 20 016,20 krooni, intressi eest 1261,41 krooni ja viivist 196,34 krooni, kokku 21 473,95 krooni, mille hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu 1500 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja võtab hagi õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Poolte vahel oli sõlmitud krediidileping. Hageja andis kostjale krediiti, millega tema oli oma kohustuse kostja ees täitnud. Jättes nõuetekohaselt intresside ja põhiosa eest tasumata, on kostja nimetatud lepingut rikkunud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Nimetatud säte annab hagejale õiguse nõuda kostjalt viivist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 2