lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
§-de 76 lg 1 ning 101 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning kohustuse rikkumise korral võib ta käsutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt käsutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg l sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivise kohta sätestab
, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui
§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt
§-le 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 2 Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks tagaseljaotsusega välja mõista 34 459,60 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne TsMS jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud TsMS-s sätestatu alusel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab seni kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisel riigilõivuna tasutud 2450 krooni (tl 5), samuti kohtutäituri tasu 885 krooni (tl 33). Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.