lg-t 31 tuleb mõista selliselt, et õigusvastaselt võõrandatud maa õigustatud subjektidele tagastamist saab takistada üksnes selliste ehitiste olemasolu, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. 2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses taotles T. K V Vallavalitsuse 07.01.2005 korralduse nr 11 tühistamist. Kaebaja leidis, et vaidlustatud korraldusega on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. 13.11.1997 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse võttis vallavalitsus menetlusse ning ei ole kaebajat 8 aasta jooksul kordagi informeerinud erastamist takistavatest asjaoludest. Erastamist silmas pidades on kaebaja kandnud kulutusi, tellides vallavalitsuse nõudmisel detailplaneeringu, mis pidi olema vajalik hoonete kordategemiseks ja ehitusloa väljastamiseks, ning tasunud pidevalt elamu teenindusmaa eest maamaksu. Kaebajale oli 2
lg 31 Riigikogu poolt 17.02.1999 vastu võetud maareformi seaduse muutmise seaduse eelnõus (922 SE) sisalduvast algvariandist (
lause muutmisena) nähtub seadusandja tahe mitte takistada õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist juhtudel, kui seal asuvad hooned ja rajatised on oluliselt lagunenud ja kasutusest välja langenud. Lähtuda tuleb ka Riigikohtu 15.12.2004 otsuses nr 3-3-1-57-04
lg- le 31 antud tõlgendusest, et maa tagastamist saab takistada üksnes sihtotstarbeliselt kasutatavate ehitiste olemasolu. Korraldusega nr 613 kaebuse esitajale elamu ja lauda kordategemiseks tähtaja andmiseks ja ehitiste teenindamiseks maa määramiseks puudus alus, sest kuna neid ehitisi polnud olemas, oleks saanud rääkida üksnes nende püstitamisest. Vaidlustatud korraldus on motiveeritud, asja otsustamisel on kaalutud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja esitatud need ka korralduses, sealjuures on arvestatud
sätestatud maareformi eesmärki, kaebuse esitaja ja maareformi õigustatud subjekti AS L huve. Kaebaja tuginemise usaldusele korralduse nr 613 kehtima jäämise suhtes välistab asjaolu, et korralduses käsitletud maa tagastamise õigustatud subjekt AS L on selle korralduse halduskohtus tähtaegse tühistamiskaebusega vaidlustanud (haldusasi nr 3-2381/04). Enne 3
lg-t 31 , jättes tähelepanuta, et apellandile oli antud üheaastane tähtaeg ehitise kordategemiseks. Ehitise kordategemise tähtaja eiramisega kaasnevaks õiguslikuks tagajärjeks on ehitise sundvõõrandamine. Kuigi seadus ei sätesta täpselt, mida mõista ehitise kordategemise all, on ka täielikult hävinud ehitist võimalik taastada ehk rekonstrueerida. Kohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-57-04 (p 14) sisalduva seisukoha, et sihipärase kasutuse all tuleb mõista ehitise kasutamist selle püstitamisel määratud eesmärgil, mis ehitisel oli omandireformi alguse hetkel (20.06.1991). Elamu oli pidevas sihipärases kasutuses ning hävis alles 1995. Eelnevast järeldub, et ehitise seisukord 2004 ei oma maa tagastamise aspektist õiguslikku tähendust ega saa rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi, kuna 1991 ei oleks maa tagastamise õigustatud subjektil olnud elamu teenindusmaale mingit nõudeõigust. Pelgalt seetõttu, et ehitise omaniku vara reformi kestel hävib, ei teki maa tagastamise õigustatud subjektil nõudeõigust suuremale maale. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud mittenõustumist kaebaja väidetega õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta. Kaebaja õiguspärane ootus maa erastamisele on tekkinud juba enne korralduse nr 613 andmist, seda kogumis järgmistel asjaoludel –
lg 31 sätestatud võimalus hävinud ehitis korda teha, maa erastamise avalduse menetlemine vallavalitsuse poolt, detailplaneeringu tellimine, 13.05.2004 kaebajale saadetud piiride kulgemise ettepanek. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väited detailplaneeringu tellimisel ja maamaksu tasumisel kulutuste tegemise kohta. 5. V Vallavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Apellant moonutab
Kuna apellandi poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduses nimetatud ehitised olid juba kaks aastat varem tulekahjus hävinud, on alusetu väita, et apellant soovis neid ehitisi korda teha. Korraldusele nr 613 tuginemine on väär, sest see korraldus on tunnistatud kehtetuks just seepärast, et korralduse väljaandmisel polnud arvestatud tõsiasjaga, et ehitisi, mille kordategemiseks tähtaeg anti, polnud olemas juba alates 21.09.
Kaebuse esitajale ei kuulu ega kuulunud ka maa ostueesõigusega erastamise ava lduse esitamise ajal ehitisi. Tähtsust ei oma, et ehitis oli omandireformi alguse momendil sihtotstarbeliselt kasutatav. Käesoleva asja lahendamisel on keskne küsimus, kas mitteeksisteeriva ehitise kordategemiseks antud haldusakt on õiguspärane. Apellandi väidete kohta õiguskindluse põhimõtte rikkumisest leiab kolmas isik, et seadusandja tahteks, millele apellant tugineb, ei ole kunagi olnud omandireformi õigustatud subjektile tagastataval maal asuvate ehitiste varemete asemel uute ehitiste rajamise seadustamine. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal pidi apellant olema teadlik, et ehitisi, mille juurde seadus lubab maad erastada, enam ei eksisteeri. V Vallavalitsus ei olnud teadlik sellest, et ehitiste olemasolu kajastub üksnes dokumentides (hooneregistri õiendid). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.
lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maa tagastamise õigustatud subjektile maad, millel asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning tiheasustusalal on nende ehitiste omanikul õigus ostueesõigusega erastada nende ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Samas sätestab
lg 31 : “Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3
lause alusel anti kaebuse esitajale tähtaeg lagunenud ja kasutusest väljalangenud hoonete kordategemiseks ning määrati ajutiselt, ehitiste kordategemise ajaks teenindusmaa. 17.09.2004 korralduse tühistamise ja käesolevas asjas vaidlustatud korralduse andmisel lähtus vallavalitsus korralduse põhjendustest ja vallavalitsuse poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt Riigikohtu 15.12.2004 otsuses nr 3-3-1-57-04
lg 31 tõlgendamisel avaldatud seisukohast, et maa tagastamist õigustatud subjektile saab takistada ainult ehitis, mida sihtotstarbeliselt kasutatakse või mida on võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada, ning kui ehitis on lagunenud ja sihipärasest kasutusest väljalangenud ei saa see takistada maa tagastamist. Sellest on vallavalitsus järeldanud, et vaidlusaluste ehitiste hävimise tõttu oli nende kordategemiseks tähtaja andmine ja ajutise teenindusmaa määramine
lause alusel välistatud. 9. Vaidlus puudub selles, et ehitiste näol, mille juurde V Vallavalitsuse 17.09.2004 korraldusega nr 613 teenindusmaa määrati, on tõepoolest tegemist sihtotstarbelisest kasutusest välja langenud ehitistega, mis on niisuguses seisukorras, et nende sihtotstarbeline kasutamine ei ole võimalik. Käesoleva hetke seisuga on nende ehitiste juurde seega maa ostueesõigusega erastamine välistatud. 5
lauses sätestatud tunnustele, välistab küll selle ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamise, kuid mitte
lause alusel ehitise kordategemiseks tähtaja andmise ja selleks ehitise juurde ajutise teenindusmaa määramise. Kui ehitise kordategemise tõttu langevad ära
lauses sätestatud asjaolud, mille tõttu ehitist ei käsitata
lg 2 p 3 kohaselt maa tagastamist välistava ehitisena, on sellise ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine võimalik. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-57-04, millele vallavalitsus tugineb, hinnati
lauses sätestatud tunnustele vastava ehitise juurde maa erastamise õiguspärasust, mitte ehitise kordategemiseks tähtaja andmise õiguspärasust. Seetõttu ei määra selles lahendis avaldatud seisukohad lõplikult
lause rakendamisel antud haldusakti õiguspärasuse hindamise tulemust. 11.
lause tõlgendamisel ei ole määrav mõistele „hoone” ehitusseaduses ja planeerimis- ja ehitusseaduses antud tähendus. Sätte rakendamisel tuleb lähtuda eesmärgist tagada maa endiste omanike ja praeguste maakasutajate huvide tasakaalustatud kaitse.
lg-st 3, mis maa tagastamist takistava hoone või rajatisena käsitab lõpetamata ehitist või ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba, ilmneb, et seadus ei seo seaduslikul alusel maa kasutajate huvide kaitset alati üksnes tervikliku ehitise olemasoluga. Seetõttu ei ole
lause kohaldamisel ainumäärav ka see, kui suures osas on lagunenud või kasutusest väljalangenud hoone põhikonstruktsioonid säilinud. Otsustamaks, kas võimaldada
lause alusel hoone omanikul ehitise kordategemist, on asjakohane arvestada muuhulgas ka ehitise kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid, saavutamaks konkreetsel üksikjuhul õiglase ning maakasutaja ning maa tagastamise õigustatud subjekti huve arvestava lahenduse. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista maareformi eesmärk,
lause ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse p 9 ehitise omanikule omandireformi alguse ajal sihtotstarbelises kasutuses olnud õiguslikul alusel püstitatud ja maareformi ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel hävinud elamu asemel samale krundile uue elamu püstitamiseks ehitusloa väljastamist. Viimatinimetatud sätte eesmärgiks on keelata ehituslubade andmine hoonestamata maale selliselt, et maa tagastamise õigustatud subjekti võimalusi maa tagastamiseks omandireformi alguse ja maa tagastamise taotluse esitamise ajaga võrreldes piiratakse. Seetõttu pole tõendatud, et vaidlustatud korraldusega kehtetuks tunnistatud 17.09.2004 korraldus nr 613 oli õigusvastane.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.