19.09.2005 määruses leidis halduskohus pärast vastustajate volitatud esindajate seisukohtade saamist, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning andis kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotluse. Vastuseks kohtumäärusele leidis AS R.K. jätkuvalt, et kaebetähtaega ei ole rikutud, ent esitas siiski tähtaja ennistamise taotluse, milles märkis, et taotlused kahju hüvitamiseks esitati haldusorganile õigeaegselt, s.o. enne 31.12.2004 ning selgesõnalist keeldumist kahju hüvitamiseks vastustajad esialgsete pöördumiste pinnalt ei andnud. Alles kaebaja 12.04.2005 kirjale vastamisega notar L.A. poolt 21.04.2005 ja notar S.O.i poolt 16.04.2005 tehti AS-le R.K. üheselt teatavaks, et kahju hüvitama nõus ei olda. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Vastustajate käitumine annab aluse tähtaja ennistamiseks. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-1-58-04 märkinud, et mõistliku lootuse andmine haldusorgani poolt leida vaidlusele kohtuväline lahendus võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. 2 Notarid L.A. ja S.O. tähtaja ennistamise taotlust põhjendatuks ei pidanud ja palusid selle rahuldamata jätta. Tallinna Halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas 03.11.2005 määrusega haldusasja menetluse. TsÜS § 167 lg 1 ei ole kohaldatav halduskohtumenetluses. Võimalikud kaebuse esitaja ja haldusorgani vahelised läbirääkimised kahjunõude või haldusakti seaduslikkuse üle ei saa kaasa tuua tähtaja piiramatut ennistamist. Vastasel juhul puuduks HKMS §-l 9 ning riigivastutuse seaduse (
) sätetel igasugune mõte. Haldusorgani eksitavad lubadused võivad olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Samas ei saa notar S.O.i volitatud esindaja 29.10.2004 kirjalikku vastust pidada eksitavaks lubaduseks, millest kaebaja võinuks järeldada, et notar on nõus kahju hüvitama. Kirjast nähtub üheselt notar S.O.i keeldumine kahju hüvitamisest. Kuna notar L.A. kaebuse esitaja 30.08.2004 kirjale tähtaegselt, so kahe kuu jooksul, ei vastanud, siis
lg 2 kohaselt oli kaebuse esitajal alates 01.11.2004 aega 30 päeva halduskohtusse pöördumiseks. Notar L.A. vastuse sai kaebaja alles 15.12.2004. Seega ei saanud nimetatud kiri takistada kaebajal tähtaegselt kohtusse pöörduda. Kohtuvälised läbirääkimised kaebetähtaja ennistamise alusena on kahju hüvitamise taotluse esitamisel haldusorganile üldse küsitavad seoses
lõike 2 resoluutse sõnastusega, millest tulenevalt tuleb kaebus kohtusse esitada ka juhul, kui taotlus jäetakse tähtaegselt lahendamata. Selle sätte sõnastus välistab võimaluse, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saaks lugeda kaebaja initsiatiivil peetavaid läbirääkimisi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Erikaebuses palus AS R.K. tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2005 määruse osas, millega lõpetati menetlus notar L.A. vastu esitatud kahjunõudes ning lugeda selles osas kaebus esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Erikaebuse põhjendused: Rikutud on põhimõtet, mille kohaselt ei saa kohus enda tehtud lahendit tühistada ega muuta. Halduskohus luges 30.06.2005 määruses AS R.K. kaebuse tähtaegse olevat ning kaebetähtaja küsimuse hilisem tõstatamine on juba kord tehtud otsustuse muutmine. TsMS § 237 lõikes 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestatud põhimõte laieneb ka kohtumäärustele. Kohtu poolt oma määruses võetud seisukoha muutmine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Tähtaja kulgemise sidumine 30.08.2004 notaritele esitatud taotluse lahendamata jätmisega ei ole põhjendatud ega mõistlik. AS R.K. pöördus 24.11.2004 uue avaldusega notar L.A. poole, tegutsedes nii kooskõlas hea usu põhimõttega ja püüdes saavutada kohtuvälist kokkulepet, kuna oli põhjendatud kahtlus, et varasem avaldus ei ole notarini jõudnud. Püüe leida kompromissi ei saa olla taunitav ning olukorras, kus erikaebuse esitaja ei olnud kindel 30.08.2004 avalduse notarini jõudmises, oleks olnud notari kohtusse kaebamine selgelt ennatlik. Notar L.A. on käitunud vastuolus hea haldustavaga, pidades teadlikult läbirääkimisi tahteta sõlmida kompromissi ja eesmärgiga saavutada nõude aegumine. Kui notar L.A. ei pidanud kahjunõude rahuldamist võimalikuks, siis hea haldustava kohaselt oleks pidanud ta selgitama kaebajale
lõikes 2 sätestatut ning kahju hüvitamisest keeldumise peale edasikaebamise korda analoogiliselt HMS § 57 lõikega 1, mille kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist haldusaktis pidada tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, ning pidades silmas notariaadiseaduse § 40 lõikest 3 tulenevat notari 3 selgitamiskohustust. Hoides AS-i R.K. teadmises, et kompromissi saavutamine on võimalik, ei toiminud notar heas usus. Juhul kui notar oleks oma esimeses vastuses teatanud, et keeldub kahju hüvitamisest, ei oleks erikaebuse esitaja kaotanud aega ning oleks esitanud koheselt kaebuse halduskohtule. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-41-02 kohaselt kaitseb 30-päevane kaebetähtaeg õiguskindluse põhimõtet. Kuivõrd notar L.A. ei pidanud 15.12.2004 kirjas vajalikuks nimetatud põhimõttele tugineda, siis võib väita, et ta loobus läbirääkimiste alustamiseks ettepanekut tehes vabatahtlikult aegumise kohaldamise õigusest. Eeltoodu alusel tuleks kohaldada käesoleval juhul TsÜS §
tähenduses. Isegi kui asuda seisukohale, et poolte esindajate kohtumise ajaks ei olnud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, siis igal juhul lõppes see tähtaeg 09.02.2005, mil möödus 30 päeva 10.01.2005 toimunud poolte kohtumisest. Kaebaja poolt 12.04.2005 vastustajale nõude esitamine oli vastuolus
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt HKMS § 34 lg-le 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Eeltoodu alusel kontrollib ringkonnakohus apelleeritud kohtumäärust vaid notar L.A. vastu esitatud kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja ennistamist puudutavas osas. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse põhimõtet, mille kohaselt ei saa kohus enda tehtud lahendit tühistada ega muuta. Menetluse lõpetamist HKMS § 12 lg 3 alusel ei välista asjaolu, et kaebuse menetlusse võtmisel on kohus kaebuse tähtaegselt esitatuks lugenud. HKMS § 12 lg 3 kohaselt toimub kaebuse tähtaegsuse kontrollimine eelmenetluses, kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendab halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kus kontrollitakse, kas kaebus või protest vastab HKMS § 10 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ning kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebuse tähtaegsuse küsimust puudutab halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis eelkõige kontrollimaks kaebuse vastavust HKMS § 10 lg 4 nõuetele. Kaebuse menetlusse võtmisel ja kaebuse HKMS § 10 lõikes 4 sätestatule vastavuse kontrollimisel toimib halduskohus piiratud teabe tingimustes ning lähtub kaebuses esitatud andmete ja seisukohtade tõepärasuse eeldusest. Sarnasest eeldusest on halduskohus lähtunud ka 30.06.2005 määruse tegemisel, märkides, et „..lugedes notarite lõplikuks keeldumiseks 16.04.2005 ja 21.04.2005 kirju ning lähtudes sellest, et kaebus halduskohtule on postitatud 16.05.2005, on kaebuse esitaja järginud
lõikes 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega.“ Kuivõrd eelmenetluse käigus võivad asjaolud täpsustuda, peab halduskohtul olema võimalus HKMS § 12 lg 3 kohaldamiseks ka juhul, kui kaebuse menetlusse võtmisel on 4 kaebus ekslikult tähtaegselt esitatuks loetud. Õigustatud ei oleks olukord, kus teised protsessiosalised kaotaksid võimaluse taotleda menetluse lõpetamist tähtaja rikkumise tõttu, sest kohus on varem, ilma kaebuse esitamise tähtaja kohta teiste protsessiosaliste seisukohtade saamist, võtnud seisukoha, et kaebus on tähtaegne. Nagu eelpoolmärgitud, HKMS § 12 lg 3 kohaselt lahendatakse kaebuse tähtaegsuse küsimus eelmenetluses, mis algab kaebuse menetlusse võtmisega ning sellest tulenevalt ei saa enne eelmenetlust ehk asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kohus lõplikku otsustust kaebuse tähtaegsuse kohta teha. 30.06.2005 määruse näol on tegemist HKMS § 11 lõikes 9 nimetatud kaebuse menetlusse võtmise määrusega ning ei saa asuda seisukohale, et kaebuse menetlusse võtmise määruses võetud seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta oleks kohtule edaspidi siduv ja seda muuta ei saaks. Erikaebuse esitaja viide TsMS § 237 lõikele 1 ei ole antud juhul asjakohane. Kaebuse menetlusse võtmise määruse näol ei ole tegemist kohtulahendiga, millega kohus oleks pidanud või saanud lõplikult lahendada kaebuse esitamise tähtaja küsimuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et notar L.A. vastu esitatud kaebus ei ole tähtaegne ning et antud asjas puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on väidetav kahju tekitatud kaebajale aprillis 1998 ning ringkonnakohtu hinnangul pidi kaebaja oma rikutud õigustest (so talle kahju tekitamisest) teada saama 1998 lõpus/1999 alguses A.I.i hagist V.K., AS R.K. ja OÜ L. vastu kaebuses märgitud volikirja ja eluruumi ostu-müügilepingute tühisuse ning I39-* eluruumile omandiõiguse tunnustamiseks. Kinnitust oma õiguste rikkumisele ja kahju tekitatud isikute vastu nõudeõiguse tekkimisele sai kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu 16.10.2001 jõustunud otsusest tsiviilasjas nr 11-2/901/2001, millega jäeti jõusse Tallinna Linnakohtu 21.03.2001 otsus nr 2/3/20-4578/98 osas, milles tunnustati muuhulgas notarite poolt 06.04.1998 ja 20.04.1998 tõestatud ostu-müügilepingute tühisust ja A.I.i omandiõigust I39-* eluruumile (so korterile, mille ostmiseks oli kaebaja teinud kulutusi ja tasunud tundmatule isikule 15 000 USD). Eeltoodust tulenevalt on kaebuse tähtaegsuse hindamiseks asjassepuutuvaks sätteks
lg 2, mis näeb ette, et enne selle seaduse jõustumist (01.01.2002) tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne
jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul
jõustumisest arvates. See tähendab, et enne
jõustumist kulgema hakanud kahju hüvitamise kaebuse või hagi esitamise tähtaja kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne
jõustumist kehtinud normidest ning see tähtaeg lõpeb varem kehtinud regulatsioonist tuleneval ajal, kuid mitte hiljem kui 01.01.2005. Kaebaja kuni 01.01.2005 kahju hüvitamise kaebust kohtule ei esitanud. Halduskohus osundas õigesti, et
Valides haldusorganile taotluse esitamise, peab isik lisaks
lõikes 2 sätestatud nõude esitamise tähtajale arvestama ka
lg-s 2 sätestatuga, mis näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodust järeldub, et kui isik esitas tähtaegselt (so kuni 01.01.2005) haldusorganile taotluse enne 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamiseks ja haldusorgan on jätnud tähtaegselt, so kahe kuu jooksul taotluse nõuetekohasest esitamisest arvates (
lg 1) taotluse lahendamata või rahuldamata, võis isik 30 päeva jooksul taotluse 5 rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisest arvates esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. AS R.K. esitas notar L.A.le kahju hüvitamise taotluse 30.08.2004 (so
lg-s 2 sätestatud tähtajal), notari poolt taotluse lahendamise viimane päev (arvestades posti liikumist) oli 01.11.2004 ning alates 02.11.2004 hakkas kaebaja jaoks kulgema
Kuivõrd notar L.A. jättis talle esitatud taotlusele selle lahendamiseks ette nähtud tähtaja jooksul vastamata, ent AS R.K. esitas halduskohtule kaebuse alles 16.05.2005, siis on halduskohus õigesti leidnud, et kaebus esitati tähtaja rikkumisega. Seisukohta kaebuse tähtaegsuse küsimuses ei muuda ka erikaebuse esitaja väide, et 24.11.2004 uuesti notar L.A. poolt pöördumise tingis kindlusetus 30.08.2004 taotluse adressaadini jõudmise osas. Esitades 30.08.2004 taotluse pidi AS R.K. arvestama sellega, et taotluse lahendamiseks on notar L.A.l aega kaks kuud ning juhul kui kahekuulise tähtaja möödudes taotlust lahendatud ei ole, saab kaebaja 30 päeva jooksul pöörduda halduskohtusse. Kaebaja oletus, et kõnealune taotlus võis notarini mitte jõuda, kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta. HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebuse esitamist ei saa mõistlikult eeldada muuhulgas juhul, kui kaebuse esitaja on asunud oma õigusi kaitsma muul moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või see heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Põhimõtteliselt võib seega pooltevaheline kohtuvälise kompromissi otsimine olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, ent seda üksnes juhul, kui kaebuse esitajal oli selliste läbirääkimiste kulgu arvestades põhjust kohtuvälise lahenduse leidmist eeldada või vähemalt mõistlikult loota. Lähtudes
lg-s 2 sätestatust ja
lg 2 sõnastusest, tuleb asuda seisukohale, et kannatanu saab kohtuvälise lahenduse leidmist mõistlikult loota üksnes juhul, kui haldusorgan on talle seadusega taotluse lahendamiseks antud tähtaja jooksul väljendanud kannatanule valmisolekut kasvõi osaliselt kahju hüvitamiseks, ent avaldanud soovi näiteks kahju hüvitamise suuruse või tingimuste osas läbirääkimisi pidada. Käesolevas asjas aga ei vastanud notar L.A.
lg 1 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul taotlusele kuidagi ning kaebajal ei saanud olla mingit ootust selles, et notar võib taotlusega nõustuda või kompromissi pakkuda. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuna notar L.A. vastus saabus alles 15.12.2004, mil 30-päevane tähtaeg oli möödunud, siis ei saanud 15.12.2004 kiri takistada kaebuse esitajal tähtaegselt halduskohtusse pöörduda. Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna põhjust erikaebuse esitaja käsitlus notar L.A. väidetavast pahausksest ja hea haldustavaga vastuolus olevast käitumisest. Vaielda võib selle üle, kas notari poolt 15.12.2004 nõusoleku avaldamine läbirääkimiste pidamiseks oli hea haldustavaga kooskõlas või mitte, ent kuna selline ettepanek tehti alles 15.12.2004, siis ei saanud see mõjutada halduskohtusse pöördumist 02.12.2004 või varem. Õige pole erikaebuse esitaja seisukoht, et tehes 15.12.2004 ettepaneku läbirääkimisi alustada, loobus L.A. vabatahtlikult aegumise kohaldamise nõudest.
lõikes 2 sätestatu näol on tegemist protsessuaalse tähtajaga, mitte aga materiaalõigusliku nõude aegumistähtajaga, mille puhul kohus otsustab, kas seda protsessiosalise taotlusel kohaldada või mitte.
lõikes 2 sätestatud tähtaja kohaldamisest loobumise võimalust seadus ette ei näe. Kuna
lg 2 seob halduskohtusse pöördumise tähtaja haldusorganile taotluse esitamisega ning tähtaeg ei sõltu sellest, kas haldusorgan jätab taotluse rahuldamata või ei reageeri sellele sootuks ega anna taotluse esitajale 6 mingit tagasisidet, siis ei mõjuta tähtaja järgimise kohustust ega anna tähtaja ennistamiseks põhjust see, et notar ei selgitanud kaebajale
Asjakohatu on erikaebuse esitaja viide notariaadiseaduse § 40 lõikele 3. Nimetatud säte reguleerib notari kohustust selgitada isikule ametitoimingust keeldumise peale kaebamise korda.
kohaselt notarile esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine ei ole notari ametitoiming. Asjaolu, et notar L.A. oli 15.12.2004 kirjas väljendanud nõusolekut kohtuvälise lahenduse saavutamise võimalikkusest, ei anna põhjust ennistada tähtaega kaebuse puhul, mis esitati halduskohtule 16.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.