3-04-360/3

(8)3-04-360 Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast (22.05.2006) arvates. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1. Pärnu Maakonnavalitsuse 21.06.1991 määrusega nr 296 oli 10,3 ha suurune kahest maatükist koosnenud maa-ala antud M. P.ile tähtajatuks kasutamiseks * talu taastamiseks Reiu külas Uulu külanõukogus. ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 08.02.1993 otsusega nr 66 loeti omandireformi objektiks Pärnu maakonnas, Uulu vallas asuv * talu maa nr A-77 (kinnistu nr 10848, pindala 8,88), mis õigusvastase võõrandamise ajal kuulus N. P. (abielus R.) ja M. P. (abielus K.). Omandireformi õigustatud subjektideks nimetatud vara suhtes tunnistati N. R. ja M. K. kumbki poole talumaa ulatuses, so 4,44 ha. N. R. loovutas temale kuulunud ½ mõttelist osa maa tagastamise nõudeõigusest M. P.ile, kes on omandireformi objektiks tunnistatud maal asuvate hoonete omanik. Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korraldusega nr 289 lõpetati Eesti NSV taluseaduse alusel Pärnu Maakonnavalitsuse 21.06.1991 määrusega nr 296 M. P.ile antud tähtajatu maakasutusõigus * talu 10,3 ha suurusel maa-alal. Sellest maast 4,11 ha (edaspidi nn põhitükk) koos 0,26 ha suuruse maa-alaga riigi tagavaramaast (kokku 4,37 ha) tagastati M. P.ile. Sama korraldusega nõustuti tagastatavale maale liidetava 6,19 ha suuruse maa-ala ostueesõigusega erastamisega MRS § 22 alusel. Pärnu Maakohtu Kinnistusameti 02.02.1998 kinnistamisotsusega rahuldati avaldus tagastatud maa ja ostueesõigusega erastatud maa M. P.i omandisse kinnistamiseks ning otsustati avada kinnistusraamatu registriosa Reiu külas asuva * kinnistu kohta. Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 p-ga 1 tagastati M. K.ele riigi tagavaramaast 0,7 ha * katastriüksuse taastamiseks Reiu külas. Korralduse punktis 1.1 märgiti viitega MRS § 6 lg 2 punktile 1, et tagastamata maa 3,74 ha (nn L. lahustükk) kompenseeritakse vastavalt kehtivale korrale. Pärnu Maakohtu Kinnistusameti 8.juuni 1999 kinnistamisotsusega rahuldati avaldus tagastatud maa M. K.e omandisse kinnistamiseks ja otsustati avada kinnistusraamatu registriosa Reiu külas asuva M. kinnistu kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2001 otsusega haldusasjas nr II-3/226/01 jäeti rahuldamata M. K.e kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korralduse nr 289 õigusvastaseks tunnistamise ja õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse rahuldamata jätmise üheks põhjenduseks oli otsuse kohaselt asjaolu, et korraldusega nr 289 maa M. P.i omandusse andmisega ei ole M. K.e maa tagasisaamise õigust õigusvastaselt kitsendatud. Maa tagastamise M. K.ele välistab MRS § 6 lg 2 p 2 kohaselt asjaolu, et see on antud teisele füüsilisele isikule põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel. 2

(8)3-04-360 Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/24/2003 rahuldati M. K.e kaebus ning tunnistati Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 p 1.1 õigusvastaseks. Ringkonnakohus leidis, et korralduse vaidlustatud osapunkti näol on tegemist kompenseerimismenetluse alustamise korraldusega, samas ei ole M. K. kunagi esitanud avaldust maa kompenseerimiseks, vaid on alati soovinud maa tagastamist. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/75/2003 jäeti muutmata Pärnu Halduskohtu 30.04.2002 otsus haldusasjas nr 3-15/2002, milles M. K. taotles Tahkuranna Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemist haldusakti väljaandmiseks, millega otsustatakse kaebuse esitaja õiguste üle * A-77 põhitüki tagastamisel või kompenseerimisel. Kaebuse esitaja leidis, et Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korraldusega nr 289 tema kui teise õigustatud subjekti õigusi selles korralduses ei reguleeritud. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et vastustaja korraldused nr 289 ja 299 on kehtivad haldusaktid, mis hõlmavad kogu võõrandatud maa ja määravad kindlaks mõlema õigustatud subjekti õigused. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja eesmärgiks ei ole maa kompenseerimise otsuse saamine, vaid M. P.ile maa tagastamise vaidlustamine seejärel, kui antakse välja korraldus nimetatud maatüki kaebajale tagastamisest keeldumise kohta, samas on käesoleval juhul kogu endise kinnistu tagastamine õigustatud subjektide kaasomandisse välistatud põhjusel, et ühel õigustatud subjektil on kinnistu põhitüki ainuomandisse saamise eesõigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AõS RS) § 18 lg 1 alusel, mistõttu on ainuke võimalus tagastada kinnistu õigustatud subjektidele reaalosadena, so lahustükkidena. Ringkonnakohus leidis, et arusaam, nagu peaks maa tagastamise õigustatud subjektist ehitiste omanik või taluperemees õigusvastaselt võõrandatud maa ostueesõigusega erastama, on ekslik. Kaebuse esitajal on võimalik saada ülejäänud endise kinnistu maa, mis koosneb kahest lahustükist, omanikuks. L. asuva lahustüki tagastamine pooles ulatuses või mõlema õigustatud subjekti kaasomandisse, nagu kaebuse esitaja on taotlenud, pole eeltoodud põhjustel võimalik. MRS § 14 lg 4 viimases lauses toodud erand maa osaliseks tagastamiseks kaasomandi osale vastavas osas ei ole lahustüki puhul kohaldatav, kui isikul on nõudeõigus kogu lahustüki suhtes ja seda on võimalik tagastada. MRS § 6 lg 4 p-st 4 saab järeldada, et lahustükke maareformi käigus kaaluka põhjuseta ei tükeldata. Ringkonnakohus selgitas, et kaebuse esitajal on võimalik saada kas L. asuva lahustüki omanikuks (eeldusel, et vastustaja muudab korraldust nr 299), saada talle juba tagastatud maast ülejääva nõudeõiguse osa eest kompensatsioon või loobuda ka sellest. Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/21/2003 tunnistati õigusvastaseks ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 08.02.1993 otsuse nr 66 punkt 3 osas, milles on märgitud, et õigustatud subjektide osa tagastamisele kuuluvas varas või määratavas kompensatsioonis on 4,44 ha. Põhjenduseks märgiti lahendis, et Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord” ei näe ette, et ÕVVTK kohaliku komisjoni otsuses, millega on määratud kindlaks õigustatud subjektid ja iga õigustatud subjekti mõtteline osa tagastamisele kuuluvas varas või määratavas kompensatsioonis, tuleks määrata kindlaks ka igale õigustatud subjektile kuuluv reaalosa samas varas või kompensatsioonis. Tahkuranna Vallavalitsus andis 13.03.2003 korralduse nr 142, viitega Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsusele haldusasjas nr 2-3/24/2003. Korralduse punktiga 1 tühistati Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 punkt 1.1. Korralduse punktiga 2 muudeti Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 punkti 1 ja kehtestati see järgmises sõnastuses: 3

(8)3-04-360 „

1. Tagastada Riigi tagavaramaast 0,7 ha M. K.’ele (/…/) * katastriüksuse tagastamiseks Tahkuranna vallas Reiu külas eraomandina vastavalt katastriüksuse plaanile. 1.1 Tagastamata maa 3,74 ha tagastatakse õigustatud subjektile M. K.’ele vastava kirjaliku avalduse esitamisel. 1.2 Tagastatava katastriüksuse nimeks jääb omaniku soovil M.. 1.3 Tagastatava maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.“ ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 25.04.2003 otsusega nr 2 muudeti, viitega Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2003 otsusele haldusasjas nr 2-3/21/2003, ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 08.02.1993 otsuse nr 66 punkti 3, jättes sealt välja sõnad „s.o. 4,44 ha“. Tahkuranna Vallavalitsuse 28.10.2003 korraldusega nr 354 tagastati riigi tagavaramaast M. K.ele * A-77 talu taastamiseks Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas L.s 3,68 ha maad. Tagastatud maa on kantud kinnistusraamatusse. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2004 otsusega haldusasjas nr 2-3/185/04 jäeti muutmata Pärnu Halduskohtu 23.05.2003 otsus haldusasjas nr 3-65/2003, millega jäeti rahuldamata M. K.e kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse 13.03.2003 korralduse nr 142 p 2 tühistamiseks osas, millega kehtestati Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 p 1.1 uus redaktsioon. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et kaebuse esitajale on HKMS § 92 lg 2 alusel siduvad Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/75/2003 tuvastatud asjaolud: 1) Teisele maa tagastamise õigustatud subjektile M. P.ile õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate ehitiste kuulumine ning osa endisest kinnistust temale ENSV taluseaduse alusel kasutada andmine välistab * A-77 kinnistu, samuti L.s asuva lahustüki tagastamise kaebaja ja M. P.i kaasomandisse, ainus võimalus on maa tagastamine reaalosadena; 2) Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korraldusega nr 289 on M. P.i nõudeõigus * A-77 kinnistu maa tagastamiseks realiseeritud ning rohkem ei saa tal kinnistu maa tagastamise suhtes nõudeid olla. Ringkonnakohus leidis ka, et vaidlustatud korralduse õiguspärasust ei mõjuta ka vahepeal aset leidnud ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 25.04.2003 otsusega nr 2 ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 08.02.1993 otsuse nr 66 punkti 3 muutmine. Seetõttu ei saa Tahkuranna Vallavalitsuse 13.03.2003 korralduse nr 142 punkti 2 vaidlustatud osa kaebuse esitaja õigusi rikkuda ning selles sättes nimetatud tagastamata maatüki täies ulatuses tagastamise taotlemist kaebuse esitaja poolt ei saa pidada seadusevastaseks.
2. M. K. esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks taotlusteks (vt kaebuse täpsustus tl 40-41 ja kohtuistungi protokoll tl 114) olid taotlused Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korralduse nr 289 ja 13.03.2003 korralduse nr 142 tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks ning eelnimetatud nõuete rahuldamise korral 28.10.2003 korralduse nr 354 tühistamiseks. Tahkuranna Vallavalitsuse 28.10.2003 korraldusega nr 354 lõpetati endise * A-77 kinnistu maaüksuste tagastamine. Kaebuse esitaja märkis, et tühisuse tuvastamise ja tühistamiskaebuse eesmärgiks on tagasi pöörata endise * A-77 talu maade tagastamise protsess. Haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine loob eeldused ebaõige maade tagastamisega kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks. Korraldused nr 289 ja 142 on tühised seetõttu, et nendes haldusaktides, mis käsitlevad kaebaja õigusi, on puudused, mille puhul on seadusest tulenevalt ette nähtud 4

(8)3-04-360 tehingute tühisus, sest ORAS § 18 lg 1 kohaselt on kõik tehingud, mis rikuvad keeldu omandireformi objektiks olevat vara võõrandada kuidagi teisiti kui omandireformi seadustes ette nähtud, tühised. Nendest korraldustest ei selgu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 kohaselt kaebaja õigused. Need korraldused olid antud olukorras, kus õigustatud subjektidel oli ÕVVTK kohaliku komisjoni poolt ekslikult tuvastatud nõudeõigus reaalosale * A-77 kinnistust, mille tõttu sai võimalikuks talumaa põhitüki tagastamine M. P.ile ainuomandisse reaalosana kinnistust.

1. Pärnu Halduskohtu 28.03.2005 otsusega haldusasjas nr 3-220/2004 jäeti M. K.e kaebus rahuldamata ja mõisteti M. K.elt Tahkuranna Vallavalitsuse kasuks välja kohtukulud summas 4000 krooni. Kaebuse rahuldamata jätmise põhjendused olid järgmised: 1) Haldusakt on tühine vaid juhul, kui sellel on HMS § 63 lg-s 2 nimetatud puudused ja need puudused on ilmselged. Korraldustel nr 289 ja 142 selliseid puudusi ei ole; 2) Korraldused nr 289 ja 142 on õiguspärased, mis nähtub Tallinna Ringkonnakohtu otsustest haldusasjades nr II-3/226/01 ja 2-3/185/
2. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et käesolevaks hetkeks oleks ilmnenud muid asjaolusid, mis tingiksid nende haldusaktide õigusvastasuse; 3) Kaebaja ei soovinud 28.10.2003 korralduse nr 354 tühistamist juhul, kui teiste vaidlustatud korralduse osas jääb kaebus rahuldamata, sest sel juhul saavutaks kaebaja üksnes temale soodsa haldusakti tühistamise. Pealegi on selgunud, et tagastamistoimingud on lõpule viidud, sest selle korraldusega tagastatud lahustükk on kaebaja kasuks kinnistusraamatusse kantud ja varem kaebajale tagastatud 0,7 ha suurune lahustükk on juba võõrandatud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3. M. K.e apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leidis: 1) Kohus on ebaõigesti jätnud otsuses andmata õigusliku hinnangu korraldusele nr
4. Kaebuse esitaja ei soovinud küll korralduse nr 354 tühistamist juhul, kui ülejäänud korralduste osas jääb kaebus rahuldamata, kuid ta soovis nimetatud korralduse õigusvastasuse tuvastamist tulenevalt põhjendatud huvist esitada juhul, kui maa tagastamise protsessi tagasi pöörata ei õnnestu, kahjunõue; 2) Kohus ei ole käsitlenud kaebuse põhilist motiivi, et varasemad haldusaktid * A-77 maade tagastamisel on antud õigustatud subjekti ebaõigesti määratud nõudeõiguse alusel, mistõttu ka varasemates kohtuotsustes tuvastatud asjaolud ei ole käesolevas asjas siduvad. Varasemates otsustes lähtuti sellest, et õigustatud subjektide nõudeõigus on reaalosadele (4,44 ha) võõrandatud maast, tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest haldusasjas nr 2-3/21/2003 on kummagi subjekti nõudeõigus aga muutunud, ulatudes ½ võõrandatud maast; 3) * A-77 maa põhitükki ei ole tagastatud endistes piirides, sest põhitüki võõrandamisaegne suurus oli hoopis 4,634 ha.
5. Tahkuranna Vallavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vallavalitsus märkis, et korralduste nr 289 ja 142 õiguspärasus on juba läbinud kohtuliku kontrolli. Kaebajal ei saa olla kujunenud olukorras põhjendatud huvi korralduse nr 354 õigusvastasuse tuvastamise suhtes.
6. M. P. palus ringkonnakohtu istungil jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 5

(8)3-04-360 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

1. Halduskohus on jätnud õigesti rahuldamata kaebuse Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korralduse nr 289 tühisuse tuvastamise nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/75/2003 tuvastati, et nimetatud haldusakti näol oli tegemist kehtiva haldusaktiga. See seisukoht on kaebuse esitajale käesolevas asjas HKMS § 97 lg 2 alusel siduv.
2. HKMS § 97 lg 3 sätestab, et pärast otsuse või määruse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Kui kohtumenetluses ilmneb, et samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend, siis tuleb halduskohtul HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel asja menetlus lõpetada.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2001 otsusega haldusasjas nr II-3/226/01 jäeti rahuldamata M. K.e kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korraldusega nr 289 tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Viidatud kohtuotsuses leiti, et selle korraldusega maa M. P.i omandusse andmisega ei ole M. K.e maa tagasisaamise õigust õigusvastaselt kitsendatud. Üldjuhul on teistkordses kaebuses sama haldusakti suhtes uue nõude esitamise puhul tegemist uue asjaga. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu 16.10.2001 määrus nr 3-3-1-47-01) on siiski asutud seisukohale, et kui uue taotluse puhul on tegemist nõudega, mis on esmakordses kaebuses sama haldusakti suhtes esitatud nõudega hõlmatud, ei saa isik seda uut taotlust esitada, kui eelmise kaebuse suhtes tehtud otsusega on hinnatud ka uues asjas esitatud taotluse põhjendatust. Nõudes õigusvastase haldusaktiga põhjustatud kahju hüvitamiseks sisaldub ka haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotlus. Juhul, kui kahju hüvitamise taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, ei saa isik pöörduda halduskohtusse sama haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Seetõttu oleks halduskohus pidanud menetluse Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korralduse nr 289 õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetama. II
4. Tahkuranna Vallavalitsuse 13.03.2003 korraldusega nr 142 reguleeriti M. K. maa tagastamise nõuet kahe maatüki osas. Esiteks otsustati kaebuse esitajale 0,7 ha maatüki Reiu külas tagastamine (Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 p 1 korraldusega nr 142 (p-ga 2) muudetud redaktsioonis). Teiseks sätestati korralduses (Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 p 1.1 korraldusega nr 142 (p-ga 2) kehtestatud redaktsioonis) nn L. lahustüki kohta, et see kuulub tagastamisele vastava kirjaliku avalduse esitamisel õigustatud subjektile.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2004 otsusega haldusasjas nr 2-3/185/04 jäeti muutmata Pärnu Halduskohtu 23.05.2003 otsus haldusasjas nr 3-65/2003, millega jäeti rahuldamata M. K.e kaebus Tahkuranna Vallavalitsuse 13.03.2003 korralduse nr 142 p 2 tühistamiseks osas, 6

(8)3-04-360 millega kehtestati Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 p 1.1 uus redaktsioon. Tühistamiskaebuses sisaldub ka taotlus vaidlustatud haldusakti kehtivuse hindamiseks, sest halduskohtu poolt haldusakti tühistamise eeltingimuseks on haldusakti kehtivus. Kui kaebuse haldusakti tühistamiseks jätab kohus rahuldamata põhjendusel, et haldusakt on õiguspärane, ei saa isik kohtusse pöörduda taotlusega sama haldusakti tühisuse tuvastamiseks. Seetõttu oleks halduskohus pidanud HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetama kaebuse menetluse osas, milles taotleti Tahkuranna Vallavalitsuse 13.03.2003 korralduse nr 142 tühisuse tuvastamist osas, millega kehtestati Tahkuranna Vallavalitsuse 04.11.1998 korralduse nr 299 p 1.1 uus redaktsioon.

1. Ringkonnakohus nõustub korralduse nr 142 ülejäänud osas halduskohtu seisukohaga, et see korraldus ei ole tühine. Korralduse puhul ei ilmne ühtki HMS § 63 lg-s 2 nimetatud haldusakti tühisuse tunnust. Korralduses reguleeritakse kaebuse esitaja tagastamise nõudeõigust Reiu külas asuva maatüki 0,7 ha suhtes ning korraldus on täidetud tagastatud maa andmisega kaebuse esitaja omandisse. Väidetav õigusvastasus ei tingi korralduse tühisust.
2. Kaebuse väited korraldusega nr 142 temale õigusvastaselt võõrandatud kinnistu reaalosas osalise tagastamise õigusvastasuse kohta põhinevad seisukohal, et ta on tunnistatud õigustatud subjektiks kogu endise kinnistu nr 10848 maa suhtes ½ mõttelises osas. Selles osas on kaebuse esitaja suhtes siduvad samas küsimuses tehtud jõustunud kohtuotsused haldusasjades, milles oli protsessiosaliseks ka kaebuse esitaja. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2004 otsuses haldusasjas nr 2-3/185/04 leiti, et kaebuse esitajale on HKMS § 92 lg 2 alusel siduvad Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/75/2003 tuvastatud asjaolud: 1) Teisele maa tagastamise õigustatud subjektile M. P.ile õigusvastaselt võõrandatud maal asuvate ehitiste kuulumine ning osa endisest kinnistust temale ENSV taluseaduse alusel kasutada andmine välistab * A-77 kinnistu, samuti L.s asuva lahustüki tagastamise kaebaja ja M. P.i kaasomandisse, ainus võimalus on maa tagastamine reaalosadena; 2) Tahkuranna Vallavalitsuse 21.10.1997 korraldusega nr 289 on M. P.i nõudeõigus * A-77 kinnistu maa tagastamiseks realiseeritud ning rohkem ei saa tal kinnistu maa tagastamise suhtes nõudeid olla. Ringkonnakohus leidis selles otsuses ka, et vaidlustatud korralduse õiguspärasust ei mõjuta ka vahepeal aset leidnud ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 25.04.2003 otsusega nr 2 komisjoni 08.02.1993 otsuse nr 66 p 3 muutmine. Seetõttu oli halduskohtu poolt kaebuse Tahkuranna Vallavalitsuse 13.03.2003 korralduse nr 142 õigusvastasuse tuvastamise nõudes rahuldamata jätmine põhjendatud. III
3. Kaebuse esitaja on täpsustanud, et taotleb korralduse nr 354 tühistamist juhul, kui tuvastatakse korralduste nr 289 ja 142 tühisus. Kuna korralduste nr 289 ja 142 tühisuse tuvastamist kaebuse esitaja käesolevas kohtumenetluses ei saavutanud, jääb käsitlemata korralduse nr 354 tühistamise nõue. 7

(8)3-04-360 Halduskohus pole ühtki kaebuse esitaja nõuet jätnud tähelepanuta. Kaebuse esitaja ei ole korralduse nr 354 suhtes esitanud eraldi õigusvastasuse tuvastamise kaebust. Kaebuse esitajal ei saa olla ka mingit põhjendatud huvi korralduse nr 354 õigusvastasuse tuvastamise suhtes eraldi, kuna rahuldamata jäävad tema nõuded õigusvastaselt võõrandatud kinnistu muude lahustükkide tagastamise korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Seetõttu ei saaks korralduse nr 354 õigusvastasuse tuvastamine anda kaebajale mingisuguseid eeliseid, esitamaks kaebust kahju hüvitamiseks, mis seisneb * nr A-77 põhitüki kui kaebaja hinnangul kinnistu kõige väärtuslikuma osa tagastamata jäämises kaebajale. IV

1. HKMS §-s 24 sätestatud menetluse lõpetamise aluse ilmnemisel tühistab ringkonnakohus HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel halduskohtu otsuse ning lõpetab haldusasja menetluse. Et apelleeritud kohtuotsusega on halduskohus lahendanud mitu nõuet, millest mõnes tuleb menetlus lõpetada, ülejäänud osas kuulub kaebus ja apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisele, lahendab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 4 alusel käesoleva asja täies ulatuses otsusega. V
2. Tahkuranna Vallavalitsuse kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt ei saa välistada väitega, et vallavalitsuse poolt välise õigusabi tellimine ei olnud põhjendatud. Käesoleva asja lahendamisel olid määrava tähtsusega mitte maareformi läbiviimise, vaid halduskohtumenetluse spetsiifilised küsimused. Kohtukulude väljamõistmisel tuleb arvestada ka seda, et kaebuse esitaja eelnevate kaebuste suhtes * nr A-77 maa tagastamise küsimuses tehtud kohtulahendite põhjal pidi kaebuse esitaja käesolevas asjas kohtusse pöördudes aru saama, et kaebus ei ole perspektiivikas.
3. Kohtukulude kandmist ja jagamist käsitlevates HKMS sätetes (§-d 92 ja 93) ei ole ette nähtud kohtukulude väljamõistmist poolelt juhul, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kohtupraktikas (vt Riigikohtu 18.06.2004 määrus nr 3-3-1-26-04) on asutud seisukohale, et halduskohtumenetluse seadustik lähtub loogikast, et kohtumenetluse lõpetamise korral mõistetakse kohtukulud välja ainult juhul, kui kohtukulude väljamõistmine on seadustikus otseselt ette nähtud. Seetõttu ei kuulu vastustaja õigusabikulud kaebajalt väljamõistmisele asja menetluse lõpetamisele vastavas osas, vaid kaebuse sisulisel läbivaatamisel rahuldamata jäetud osas, mille osatähtsus on ringkonnakohtu hinnangul 60%.
4. Halduskohtu otsuse muutmise tõttu ringkonnakohtu tehtava uue lahendiga tuleb kaebuse esitajalt mõista Tahkuranna Vallavalitsuse kasuks välja 60% halduskohtu poolt esimese astme kohtumenetluses põhjendatuks peetuks õigusabikuludest (4000 krooni), seega 2400 krooni. Samas summas, 2400 krooni, mõistab ringkonnakohus kaebuse esitajalt Tahkuranna Vallavalitsuse kasuks välja viimase apellatsioonimenetluse õigusabikulud, sest hindab vastustaja apellatsiooniastme põhjendatud õigusabikulude suuruseks samuti 4000 krooni. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 8