KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Sekretär Otsuse avalikustamsie aeg Kohtuistungi aeg
- märtsil 2006.a , Tartu Kohtumaja 21.märts 2006 Tsiviilasja number 2-06-1611 Tsiviilasi X hagi Y vastu lapsele elatisraha suurendamise nõudes . Istungil osalenud Hageja X Kostja: Y menetlusosalised ( nende esindajad) RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 435, 439, 441, 442, kohus Otsustas: X hagi rahuldada. Suurendada Y poolt xxxxxxx kasuks Tartu Maakohtu 07.06.2004 määruse alusel makstavat elatist ja välja mõista Y igakuuselt 1500(üks tuhat viissada ) krooni elatist xxxxxx` kasuks , alates hagi esitamisest ,s.o.
- jaanuarist
- Elatisesumma tasuda xxxxxxxx pangaarvele iga kuu
- kuupäevaks. Kohtukulud , milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud hüvitada Y ja X võrdses osas. Kohtuotsusele apellatsioonkaebus esitamise õigus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonakohtule. vastavuses TSKMS §
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Hageja X on esitanud hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes lapsele. Hageja ja kostja abielust on sündinud laps . Hageja ja kostja abielu on lahutatud Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas 19.03.2001, mille kohta on koostatud abielulahutusakt nr.
- Pärast abielulahutust on laps jäänud hageja juurde elama. 07.06.2004 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-531/2004 on Y kohustatud maksma lapse tarbeks elatist 1000 krooni kuus tulumaksuga( 740 krooni kuus tulumaksuta) iga kuu 10.kuupäevaks xxxxxxx pangakonole Ühispangas. Laeva Vallavalitsue tõend 21.01.06 nr.14-6/80 kinnitab , et elatist vajav laps elab Tartumaal X elukohas. Hageja leiab, et seoses elukalliduse tõusuga ning elatusmiinimumi raha suurenemisega suurendada elatisraha summat 1500 kroonini kuus ning kanda see raha hageja pangakontole 10010393054015 SEB Ühispangas. Hageja on esitanud kohtule oma palgatõendi, millest nähtub, et tema igakuine sissetulek palga näol on 2005.a jaanuarist kuni detsembini 4300 – 6621 krooni. Kohtuistungil antud seletuses hageja tõendas, et tema kogusissetulek käesoleva aasta jaanuaris oli 5384 krooni; kommunaal-ja muud kulud 2687 krooni; 2697 krooni jäi perele (hageja ja poeg xxxxxx) toidukorvile. Käesoleva aasta veebruarikuus oli pere kogu- sissetulek 4786 krooni ; kommunaal –ja muudeks majanduskuludeks kulus 3038 krooni; toidukorvile jäi 1748 krooni. Kostja ei olnud nõus suurendama elatisraha . Ta on olnud 08.02.05 kuni 04.05.06 töötu .Selle kinnituseks on kostja esitanud kohtule koopia töötukaardist. Alates aprillist 2005 kui käesoleva ajani töötab kostja AS-s REA. Kostja poolt kohtule esitatud palgatõendi alusel on tema igakuine sissetulek mimimaalpalga, so.3000 krooni piires. Kostja väidetel on tema ülalpidamisel teisest abielust tütar, kellele jääks hagi rahuldamisel elatisesumma väiksemaks kui hageja nõuab seda xxxxx. Kostja leibkonnas elab lisaks temale tema ema xxxx ja tema tütar xxxxxx. Kostja esitas kohtuistungil tõendid, mis kinnitavad , et tema ema pension on 2229 krooni; tema tütre igakuine toitjakaotuspension on 1072 krooni. Kostja seletusel tema pere igakuised kulutused on järgmised : kostja kulu transpordile 400 krooni; kulu elektrile 228 krooni; kulu telefonisidele 140 krooni; kulu xxxxxx elatiseks 740 krooni ; kulu prügiveole,veele- ja kanalisatsioonile 260 krooni; kulu korteri kommunaalteenustele ja korteri haldamiskuludele 1054 krooni; kulu tütre transpordile 500 krooni; kulu gaasile 120 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus peab haginõuet põhjendatuks. Perekonnaseaduse § 60 alusel on mõlemad lapsevanemad kohustatud oma alaealisi –ja ka täisealisi õppivaid – ning abi vajavaid töövõimetuid lapsi ülal pidama. Elatise suurus lapsele on Perekonnaseaduse § 61
(4)alusel vähemalt 1500 krooni kuus. § 65
(5)alusel on kohtul õigus vähendada seda summat, kui vanemal ,kellelt elatis välja mõistetakse on teine laps, kes elatise väljamõistmisel jääks vähem kindlustatuks , kui laps kellele elatist nõutakse. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel lapse huvidest. Lapsele tuleb kindlustada elatis, mis ei pärsiks tema arengut. 1500 krooni elatist on seaduse ettenähtud miinimum, millest väiksema elatise maksmine kahjustab lapse huvisid. Hageja seletusel on tema senist pojale määratud elatisraha 740 krooni kuus kasutanud sihtotstarbeliselt. Kohus ei tuvastanud et hageja oleks seda raha kasutanud lapse vajadusi eirates. Kohtuistungil hageja ja kostja poolt avaldatud nende leibkondade sissetulekust ja kulutustest ning toidukorvile jäävast summast nähtub, et käesoleval ajal hageja leibkonda kuulub tema ja poeg xxxxx. 2006.a. veebruarikuul oli nende pere sissetulek 4786 krooni, majanduskulud kulud 3038 krooni ja toidukorvile jäi 1748 krooni, s.o. 847 krooni inimesele. Kostja seletustel on tema leibkonnas kolm inimest- tema, tütar ja ema. Pere sissetulek koosneb tema palgast, mis on 3000 krooni, ema 2229 kroonisest pensionist ja tütre 1072 kroonisest toitjakaotuspensionist. Kokku sissetulekud 6301 krooni. Kulutused kokku 3442 krooni. Toidukorviks perele 2859 krooni , toidukorviks ühele inimesele 953 krooni. Tartu Kutsehariduskeskuse tõendist nr. 21 3-6/382 17.03.06 nähtub , et kostja täisealine tütar lõpetab õpingud toiduainete tehnoloogia erialal. Seega saab eeldada, et xxxxx asub tööle ning sellega seoses ka kostja pere majanduslik olukord paraneb. Kostja tütar saab toitjakaotuspensioni 1072 krooni ning tema olukord kostja poolt elatise maksmisega xxxxxxxx eeldatavasti ei halvene, arvestades xxxxxxx eakohaseid võimalusi tööjõuturul. Kostja poolt esitatud vastuväited elatise nõudele ei ole nii kaalukad, et oleks alus rakendada käesoleval juhul elatise maksmist alla Perekonnaseaduse § 61
(4)sätestatud alammäära, s.o. alla 1500 krooni. xxxxxx elukondlik vajadus on minimaalselt 1500 krooni. xxxxxx on täisealine ja sotsiaalselt eelistatumas seisundis kui alaealine xxxxxxx Rahuldada hagi ja mõista igakuiselt Y välja elatis 1500 krooni xxxxxx kasuks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 70 mõistab kohus elatisehagi välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja seletustel, mida ka kostja kinnitas, kohtueelsed läbirääkimised kostjaga tulemusi ei andnud ning kostja ei olnud nõus elatist suurendama seaduses sätestatud minimaalmäärani. Elatisraha maksta xxxxxxx pangakontole iga kuu 10.kuupäevaks. Sellega on hajutatud ka kostja kahtlused , et elatist võidakse kasutada mittesihipäraselt. Kohtukulud , milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, tuleb jagada võrdselt. Kohus ei tuvastanud, et kostja Y oleks pahatahtlikult senisest elatise maksmisest kõrvale hoidnud. Küll aga kostja ei ole soovinud kohtuväliselt elatiseküsimust seaduslikult hagejaga lahendada, milline asjaolu on toonud käesolevas asjas kohtumenetluse. Mõlemad pooled ei ole üles näidanud head tahet ning ei ole sellest tulenevalt saanud ka kokkuleppele elatise maksmises. See on aga tinginud kohtumenetluse ning kaasnenud on kulud. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162
(4), § 173. Kohtunik :