KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2005, Tallinn Haldusasja number 3-06-910 Haldusasi Kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 21.04.2006 käskkirja nr 101 tühistamiseks või Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ettekirjutuse tegemiseks kaasata hankemenetlusse kaebuse esitaja või Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ettekirjutuse tegemiseks otsustada uuesti ülalnimetatud käskkirja p 6 Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.05.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik * määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.05.2006 määrus käesolevas haldusasjas ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt.
- Kohustada Kodakondsus - ja Migratsiooniametit kaasama * riigihanke „Menetlustöökoha seadmete, biomeetriliste andmete kandmist võimaldavate reisidokumentide plankide ning reisidokumentide plankide isikustamise süsteemi ostmine“ läbirääkimistesse.
- Saata määrus viivitamatult täitmiseks Kodakondsus - ja Migratsiooniametile. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kodakondsus - ja Migratsiooniameti (KMA) 21.04.2006 käskkirjast nr 101 nähtub, et KMA peadirektor käskis läbi viia riigihanke „Menetlustöökoha seadmete, biomeetriliste andmete kandmist võimaldavate reisidokumentide plankide ning reisidokumentide plankide isikustamise süsteemi ostmine“ riigihangete seaduse (RHS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt läbirääkimiste vormis, moodustas läbirääkimisteks ning lepingu eelnõu ettevalmistamiseks komisjoni, kaasas läbirääkimistele eksperdid, käskkirja punktis 6 käskis läbirääkimisi alustada **ga ja * Ltd`ga. 3-06-910 * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KMA 21.04.2006 käskkiri nr 101 või teha KMA-le ettekirjutus kaasata hankemenetlusse kaebuse esitaja või teha KMA- le ettekirjutus otsustada uuesti vaidlustatud käskkirja punkt
- Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist – peatada KMA 21.04.2006 käskkirja nr 101 täitmine ning keelata KMA- l hankelepingu sõlmimine menetlustöökoha seadmete, biomeetriliste andmete kandmist võimaldavate reisidokumentide plankide ning reisidokumentide plankide isikustamise süsteemi ostmiseks ning mistahes muu hankelepingu sõlmimine, mille ese ühtib Riigihangete registris registreeritud pakkumise kutse nr 024675PK objektiga. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et kui kolmandad isikud, s.o. ** ja * Ltd kasutavad vaidlustatud käskkirjast tulenevaid õigusi kohtumenetluse ajal ning nendega sõlmitakse hankeleping, ei ole kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine enam võimalik. Tallinna Halduskohtu 23.05.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline, sest kaebaja poolt esitatud asjaolud ei saa viidata tema õiguste rikkumisele. Ettevõtjal ei saa olla õigust nõuda, et riik ostaks üleüldse ja kindlasti tema käest mingit kaupa või telliks teenuseid. RHS § 4 lg 1 p 1 kohaselt ei ole ostja kohustatud rakendama riigihangete suhtes, mis on seotud riigi julgeoleku tagamise või eriliste turvalisusnõuete täitmisega, riigihangete seaduses sätestatud korda. Sellise riigihanke puhul on ostjal ainuõigus otsustada, kellega ta alustab läbirääkimisi. Kuna kõigi pakkumiste tagasilükkamisega KMA 30.03.2006 käskkirjaga nr 89 lõppes avatud pakkumismenetlus, siis ei riku RHS § 4 lg-s 1 sätestatud erandite loetellu kuuluva hanke läbiviimine kaebaja õigusi ega saa anda alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebuses leiab *, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei olnud õiguspärane. Käesoleval juhul ei esinenud RHS § 4 lg 1 p 1 asjaolusid, mis oleksid takistanud riigihanke korraldamist vaidlusaluse kauba ostmiseks. Riigihanke korraldamisel oleks temal võimalus müüa ostjale vaidlusalust kaupa. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja õigus esitada kaebus vaidlustatud haldusakti peale tuleneb muuhulgas Euroopa Kohtu 28.10.1999 Alcatel lahendist asjas nr C-81/98 ([1999] EKL I- 7671). Samuti tuleb kaebaja õigus riigihangete seadusest. RHS § 61 sätestab, et pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik, kes leiab, et pakkumismenetluse käigus on ostja käesoleva seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada vaidlustuse ostja tegevuse peale. Kaebaja võttis osa riigihankest ning oli nimetatud riigihankes kvalifitseeritud. Seega on kaebajal põhjendatud huvi, et KMA korraldaks vaidlusaluse objekti suhtes õiguspäraselt riigihanke, milles tema saaks osaleda. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei vaidlustanud otsust, millega vaidlusaluses riigihankes lükati tagasi kõik pakkumised, ei välista kaebaja õigust eeldada, et riigihange korraldatakse hilisemal ajal ning et kaebajal on õigus ja võimalus osaleda vastavas riigihankes. Vaidlustatud haldusakti p-s 1 ei ole viidatud ühelegi õigusnormile, mis õigustaks kõnesoleval juhul RHS kohaldamata jätmise. Asjaolu, et KMA on viinud läbi nelja kuu jooksul riigihanke, avaldanud eelteate ja kvalifitseerinud pakkujad ning on seejärel lükanud kõik pakkumised tagasi, rõhutab, et KMA tuginemine RHS § 4 lg 1 p-s 1 märgitule on meelevaldne ja otsitud. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, on ennatlik. Riigikohtu 14.12.2004 lahendis nr 3-3-1-85-04 on öeldud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Juhul, kui haldusakti andmisel on rikutud isiku õigust heale haldusele, võib see kaasa tuua ka haldusakti tühistamise. Kaebaja tugineb muuhulgas asjaolule, et tema põhiõigust heale haldusele on rikutud. 2
(4)3-06-910 Riigihanke menetlemist reguleerib lisaks RHS- le ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta. Liikmesriikide kohustused, mis tulenevad direktiivist ning liikmesriikide Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 10 tulenevad kohustused on siduvad kõikidele liikmesriigi ametiasutustele, sealhulgas kohtutele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et riigihanget reguleerivad ühtlasi Euroopa Liidu direktiivid ning kohus peab haldusasja menetlemisel arvestama ka Euroopa Liidu kohtupraktikaga, et täita Eesti Vabariigile Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artikliga 10 ning 249 lg 3 pandud kohustusi. Kodakondsus - ja Migratsiooniamet leiab, et halduskohtu määrus on õiguspärane. KMA peab vajalikuks rõhutada, et vaidlustatud käskkiri ei puuduta määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, sest tegemist on haldusesisese töökorraldust reguleeriva käskkirjaga. Riigihangete seaduse § 8 lg 2 p 2 kohaselt kõikide pakkumiste, sealhulgas kaebaja pakkumise tagasilükkamisega, lõppes käesoleval juhul kõnealuse riigihanke avatud pakkumismenetlus. Järelikult edasine haldusorgani tegevus ei puudutanud kaebajat ning määruskaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Puudub määruskaebuse esitaja suhtes reaalne ja usutav õiguste rikkumise oht, millest tulenevad tagajärjed võiks olla vältimatud ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Haldusakt, mille täitmise peatamist taotletakse, peab looma selliseid tagajärgi, mille kõrvaldamine peale asjas sisulise vaidluse lahendamist pole enam võimalik. Vaidlustatud käskkiri selliseid tagajärgi kaebaja jaoks ei loo. Samuti on oluline märkida, et käskkirja täitmise tähtaeg lõppes 18.05.
- Kõnealuse riigihanke puhul on tegemist Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise seisukohalt olulise hankega, mille puhul tuleb uute turvaelementidega reisidokumentide väljastamisega alustada Euroopa Liidu Nõukogu 13.12.2004 määruse nr 2252/2004 (EÜT L 385, 29/12/2004 lk 0001-0006) kohaselt hiljemalt 28.08.
- Vaidlustatud käskkirjas viidatud RHS § 4 lg 1 p 1 kohaselt ei ole ostja kohustatud rakendama riigihangete suhtes, mis on seotud riigi julgeoleku tagamise või eriliste turvalisusnõuete täitmisega, riigihangete seaduses sätestatud korda, ehk sellistele riigihangetele ei laiene ükski RHS säte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et määrus tuleb tühistada ja kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuse rahuldamine on ilmselt ebatõenäoline. Kaebaja on muuhulgas viidanud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele seetõttu, et vastustaja, kutsudes läbirääkimistele kaks varasemas enampakkumises osalenud isikut, jättis kaebaja igasuguste põhjendusteta kõrvale. Kaebaja märgib õigesti, et ka riigihangetes, mille puhul ei tule järgida RHS norme, peab olema tagatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte järgimine. Käesoleval juhul on küll tegemist menetlustoimingu vaidlustamisega, kuid arvestades seda, et parim pakkumine võidakse kindlaks teha vaidlusaluste läbirääkimiste tulemusena, on kaebaja õiguste riive oht juba vaidlustatud menetlustoiminguga ilmne ja kohene kohtulik kontroll seetõttu võimalik. Kaebaja on esialgse õiguskaitse korras taotlenud peatada KMA 21.04.2006 käskkirja nr 101 täitmine ning keelata KMA- l hankelepingu sõlmimine. Kuna käskkiri nr 101 on KMA vastuse kohaselt täidetud, pole selle peatamine enam võimalik. Hankelepingu sõlmimise keelamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni oleks vastuolus avalike huvidega, sest riigi seisukohalt on oluline, et turvaelementidega reisidokumentide väljastamist alustataks Euroopa Liidu Nõukogu 13.12.2004 määruses nr 2252/2004 sätestatud tähtajaks 28.augustiks
- 3
(4)3-06-910 Ringkonnakohus peab võimalikuks käesolevas asjas kohaldada HKMS § 121 lg 3 p 3 ettenähtud õiguskaitsevahendit ning kohustada vastustajat kaasama kaebaja riigihanke „Menetlustöökoha seadmete, biomeetriliste andmete kandmist võimaldavate reisidokumentide plankide ning reisidokumentide plankide isikustamise süsteemi ostmine“ läbirääkimistesse. HKMS § 121 lg 3 p 3 kohaldamiseks on alust siis, kui kaebuse rahuldamise tõenäosus on suur või kaebuse esitaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks võrreldes avaliku huviga esialgset õiguskaitset mitte kohaldada on märgatavalt suurem. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks käesolevas menetlusstaadiumis võtta seisukohta kaebuse rahuldamise tõenäosuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul kaalub aga kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks üles avaliku huvi. Kaebaja saavutab esialgse õiguskaitse kohaldamisel võimaluse osaleda võrdselt varasemas pakkumismenetluses osalenud äriühingutega läbirääkimistel hankelepingu sõlmimiseks. Kuna kaebaja esitas oma pakkumise varasemas hankemenetluses, saab ta realiseerida hankemenetluseks osalemiseks tehtud ettevalmistused. Samas avaliku huvi kahjustamist praktiliselt ei toimu, sest läbirääkimiste pidamine kaebajaga ei lükka hankelepingu sõlmimist oluliselt edasi. Kaebajale saab anda läbirääkimistel oma seisukoha kujundamiseks lühikese tähtaja, kuna käskkirjast nr 101 nähtuvalt kujundab läbirääkimiste komisjon läbirääkimiste lähtetingimused riigihanke nr 024675 (s.o varasema riigihanke) pakkumise kutse dokumentides esitatud tehnilisest spetsifikatsioonist ning hankelepingu tingimustest lähtudes. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
(4)