← Eesti

3-05-172/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-172 Ha

ldus maksta A. R. hüvitisena ühe kuu ametipalk ja kasutamata puhkuse hüvitist 11,25 kalendripäeva eest. Käskkirja alusena märgiti ATS § 117 lg 1 p 5 ja § 131 lg 2, sotsiaalministri 31.03.2003 määrusega nr 51 kinnitatud „Tööinspektsiooni põhimääruse“ § 14 ja tervisekontrolli 10.11.2004 otsus. 2. A. R. kaebuses paluti tunnistada tema teenistusest vabastamine seadusevastaseks, tühistada Tööinspektsiooni peadirektori 18.01.2005 käskkiri nr 18-k, ennistada teda teenistusse ja mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Käskkirja viide 10.11.2004 tervisekontrolli otsusele on ebaõige. Kaebaja läbis tervisekontrolli 14.10.2004 ja teda tunnistati kõlblikuks töötama oma ametikohal. Töötervishoiuarst V. B. tegi 10.11.2004 uue otsuse ilma kaebaja osavõtuta ja tunnistas ta kõlbmatuks jätkama tööd oma ametikohal. Sellel tervisekontrolli otsusel puudub kaebaja allkiri ja kuupäev otsusega tutvumise kohta. Jääb arusaamatuks, kas 14.10.2004 otsus on kehtetu või muudetud ja kelle

ldusel seda tehti. Vastuoluliste või isegi tellitud otsuste alusel tehtud käskkiri on eba- seaduslik, piirab kaebaja õigust tööle, määrab kaebaja puuetega isikute koosseisu ja avalikustab delikaatseid andmeid tervise kohta. 14.10.2004 tervisekontrolli otsust saab tühistada üksnes Sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi komisjon. Töötervishoiuarsti poolt enda 14.10.2004 otsuse tühistamine on õigustühine.

  1. Tööinspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata. Osundades töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lg 1 p-dele 3 ja 7 ning sotsiaalministri 24.04.2003 määrusele nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ (Kord), leiti, et kaebaja väide tellitud tervisekontrolli otsusest on väär. Tööinspektsiooni kohalikes inspektsioonides
  2. a kevadel läbiviidud riskianalüüsi tulemuste alusel koostati 07.09.2004 tegevuskava meetmete rakendamiseks ja nähti ette

ldada tervisekontroll ametnikele, kelle füsioloogilise ja psühholoogilise ohuteguri toime riskiaste on IV-VI. Tööinspektsiooni peadirektori 27.09.2004 käskkirjaga nr 30 kohustati tervisekontrolli läbima ametnikke vanuses 55 aastat ja vanemad. Kaebaja keeldus läbimast tervisekontrolli SA Ida-Viru Keskhaiglas ja tema tervisekontrolli viis läbi OÜ * töötervishoiuarst V. B.. Et kaebaja ei läinud lepingujärgsesse tervisekontrolliasutusse, polnud temale tervisekontrolli teinud arstil 14.10.2004 andmeid kõigi riskifaktorite kohta. Need anti arstile pärast seda, kui selgus, kes tervisekontrolli läbi viis. Töötervishoiuarst V. B. määras terviseuuringud pärast 14.10.2004 tervisekontrolli otsuse väljastamist. Kaebaja väide, et töötervishoiuarst ei või ise oma tervisekontrolli otsust tühistada ja uut, tegelikule terviseseisundile vastavat otsust teha, ei tulene ühestki õigusaktist ega ole kooskõlas töötaja tervisekontrolli eesmärgiga. Kaebaja ei sea kahtluse alla töötervishoiuarsti otsuse sisulist vastavust tema terviseseisundile, vaid lähtub formaalsetest asjaoludest. Kaebaja mitteviibimine 10.11. 2004 tervisekontrolli otsuse tegemise juures ja tema allkirja puudumine otsusel ei muuda otsust kehtetuks ega ebaõigeks, kuna kaebaja täitis tervisedeklaratsiooni juba 14.10.2004 ja kinnitas andmete õigsust allkirjaga. 10.11.2004 otsuses ei ole vastuolusid. Otsus ei sisalda delikaatseid andmeid kaebaja tervise kohta, vaid arsti seisukohta konkreetse tööandja juures töötajale töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta. Otsus on kooskõlas

§ 5lg-ga 5. 4. Tallinna Halduskohtu 30.08.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 2

(7)3-05-172 1) Ametniku võib ATS § 117 lg 1 p 5 järgi ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tema tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita. Töötervishoiuarst V. B. 10.11.2004 otsuses A. R. tervisekontrolli kohta on märgitud töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta „mitte kõlblik“. 2) Kaevatav käskkiri on vormiliselt õiguspärane. Selle andmise aluseks oli tervisekontrolli 10.11.2004 otsus, milles märgiti: „Otsus 14.10.2004. a lugeda kehtetuks! Otsus muudetud peale uuringuid.“ Järelikult ei ole kaevatud käskkiri tehtud vastuoluliste otsuste alusel. 3) Tööinspektsiooni peadirektori 27.09.2004 käskkirjaga nr 30

ldatud riskianalüüsi tulemusel ja vastavalt TTOS § 13 lg 1 p-dele 3 ja 7 ning

§-le 1 otsustati

ldada 01.10.2004-01.03.2005 kohalike inspektsioonide 55-aastaste ja vanemate ametnike tervisekontroll. Tervisekontrolli läbiviimine ametnikele, kelle füsioloogilise ja psühholoogilise ohuteguri toime riskitase on IV-VI, oli üks riskianalüüsist tulenevatest meetmetest. Arvestades Tööinspektsiooni põhimäärusest tulenevaid ülesandeid, peab Tööinspektsioon eelkõige ise täpselt järgima töötervishoiu ja tööohutuse kohta käivaid nõudeid. Tööinspektsioon sõlmis 21.09.2004 Ida-Viru Keskhaiglaga lepingu Ida-Virumaa inspektsiooni ametnike tervisekontrolli läbiviimiseks. Kaebaja väited lepingu tühisusest ei mõjuta käesolevas asjas tehtavaid järeldusi. 4) Kaebaja valis ise kontrolli teostajaks töötervishoiuarst V. B.. Seetõttu tuleb eeldada, et kaebajal ei olnud alust kahtlustada töötervishoiuarst V. B. mõjutatavuses. 5)

§ 2

lg-st 1 tuleneb, et töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist, ning nende ohutegurite mõju ja kestust töötajale tööpäeva või töönädala jooksul. Kuna kaebaja ei läinud tervisekontrolli kokkulepitud tervishoiuasutusse, ei saanud Tööinspektsioon edastada eeltoodud andmeid kaebajat kontrollinud arstile. 6) Kaebaja seletusest ja tunnistaja V. B. ütlustest nähtub, et 14.10.2004 viidi kaebaja suhtes läbi tavalised terviseuuringud (vere- ja uriinianalüüs, EKG, röntgen, nägemise ja kuulmise kontroll jms). Töötervishoiuarst oli põhimõtteliselt teadlik kaebaja töötingimustest, kuid mitte töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja konkreetsetest ohuteguritest. Samuti ei olnud arstil õnnestunud leida kaebaja ambulatoorset kaarti. Kaebaja abikaasa S. R. oli palunud anda kaebajale loa töötada kontoritingimustes. Neil asjaoludel tegigi V. B. 14.10.2004 kaebaja suhtes tingimusliku otsuse: kõlblik, kuid töötamine on lubatav prillidega ja kõrguseta. Arsti sõnul eeldas ta, et abikaasadest kolleegid saavad omavahel tööd jagada. 7) Vastustaja arvates ei saa kaebaja sama töö tegemist jätkata, kuna vaid kahe tööinspektori olemasolul ei ole võimalik vältida tööd kõrgustes (nt ehitusobjektidel). Saanud otsuse, andis Tööinspektsioon tervisekontrolli läbiviinud arstile andmed ohutegurite kohta. 8) Tunnistaja V. B. kinnitas, et Ida-Virumaa tööinspektor-jurist juhataja ülesannetes Ü. P. pöördus tema poole elektronkirjaga küsimusega, kas nimetatud ohutegurite juures on kaebaja töötamine senisel ametikohal lubatav. V. B. tunnistas kohtus, et peale ohutegurite kohta andmete saamist ja täiendavat kopsu-uuringut ei saanud ta teha teistsugust otsust kui „mittekõlblik“, mis on 10.11.2004 otsuses. Tunnistaja lükkas ümber kaebaja väited, et arsti sunniti tööandja poolt varasemat otsust muutma ja et talle avaldati survet ka S. R. kohta tehtud otsuse muutmiseks. V. B. ütluste kohaselt on raske talle kõrvalist survet avaldada, kuna ta on oma töös sõltumatu. Kohus leidis, et kaebaja väited tema vabastamisest kui nn tellimustööst ei ole leidnud tõendamist. 9) Seoses 10.11.2004 tervisekontrolli otsuses märgituga „Otsus muudetud peale uuringuid“ käsitavad pooled sõna „uuringud“ põhjendamatult kitsalt üksnes meditsiiniliste uuringutena. Meditsiinilised uuringud viidi põhiliselt läbi juba 14.10.2004 ja pärast selle kuupäevaga otsuse tegemist toimus vaid kopsu-uuring. Samas on sõnaga „uuringud“ hõlmatav ka ohutegurite tundmaõppimine ja nende kõrvutamine isiku tervisliku seisundi objektiivsete näitajatega. Seega ei ole 10.11.2004 tervisekontrolli otsuses märgitu väär ega vastuolus varasema otsusega. 3

(7)3-05-172 10)

§ 3

alusel teeb töötajate tervisekontrolli töötervishoiuarst § 2 lg-s 4 nimetatud dokumentide ja töötaja tervisedeklaratsiooni alusel, sealhulgas ka töökeskkonna riskianalüüsi tulemuse alusel. Kuna 14.10.2004 tervisekontrolli otsus oli tehtud puudulike alusdokumentide põhjal, oli töötervishoiuarst õigustatud ja kohustatud valedel alustel tehtud otsust muutma. Kohus nõustus vastustajaga, et arst ei või lubada, et töötaja rakendatakse terviseseisundi ebaõige hindamise tulemusel tööle sobimatus töökeskkonnas või sobimatu töökorraldusega. Sellel võivad olla rasked tagajärjed nii töötaja tervisele kui ka tööandjale. Kord ega muud asjakohased õigusaktid ei keela arstil oma otsust muutmast. Selline keeld ei oleks kooskõlas ka töötaja tervisekontrolli eesmärgiga. 11) Asjaolu, et V. B. ei ole teise otsuse vormistamisel järginud

§ 5

lg-st 6 tulenevat nõuet (töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervise- kontrolli otsuse) ega tutvustanud uut otsust kaebajale allkirja vastu, ei muuda otsust tühiseks ega kaebaja teenistusest vabastamist seadusevastaseks. 12)

§ 5

lg 7 kohaselt väljastas töötervishoiuarst tööandjale vormikohase tervisekontrolli otsuse. Otsuse põhjal saatis Tööinspektsioon kaebajale teatise teenistusest vabastamise kohta ATS § 117 lg 1 p 5 alusel koos selgitusega sätte sisust. Et kaebaja sai teatise aluseks oleva tervisekontrolli otsusega tutvuda ja sellest endale ärakirja, nähtub kaebuse lisadest (lisatud koopiad mõlemast tervisekontrolli otsusest). 13) Teenistusest vabastamise seaduslikkuse hindamise kontekstis on asjassepuutumatud ja alusetud kaebaja väited, et töötervishoiuarsti 10.11.2004 otsusega määrati kaebaja puuetega isikute koosseisu ja jäeti ilma pensionist ning otsuses avaldati delikaatseid andmeid. Käesolevas asjas ei oma tähtsust ka kaebaja väited tema headest töötulemustest, sest antud juhul ei ole kõne all kaebaja teenistusalased puudused. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. A. R. apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus. 1) Kuna Tööinspektsiooni peadirektori 27.09.2004 käskkirjas nr 30 polnud märgitud, kus tuleb läbida tervisekontroll, on põhjendatud kontrolli läbimine tervishoiuarst V. B. juures. 2) Ekslik on kohtu põhjendus 10.11.2004 tervisekontrolli läbiviimise vajadusest. Kaebaja tegi 14.10.2004 tervisekontrolli käigus koos V. B. riskianalüüsi, mille tulemusena toodi välja kaebaja tööga seotud riskifaktorid. Mõlemal on riskianalüüsi tegemiseks piisav väljaõpe. 10.11.2004 täiendav terviseuuring tehti tagaselja 14.10.2004 tervisedeklaratsiooni alusel. Kohus pidas 14.10.2004 tervisekontrolli andmeid ebapiisavateks, jättes tähelepanuta, et V. B. põhjendas täiendavat terviseuuringut kaebaja väidetava kopsuhaigusega. Kopsude täiendavale kontrollile kutsuti kaebaja telefonitsi 15.10.
  2. Seega oli kaebaja kopsude seisund arstile teada juba 15.10.2004 ja mingit täiendavat uuringut polnud vaja teostada. 3) Vastustaja esindaja L. Hirve ja tunnistaja V. B. ütlused täiendava tervisekontrolli kohta olid vastuolulised. L. Hirv seletas, et arstil puudusid riskianalüüsi andmed ning selleks oli vaja esitada andmed ja teha täiendav kontroll; riskifaktorid esitati pärast esimest uuringut. Algul väitis V. B., et teab töötingimusi piisavalt hästi, kuid hiljem möönis, et sai peale kahjulike faktorite nimekirja saamist aru, et otsust tuleb muuta. Täiendav uuring oli läbi viidud kopsuhaiguste osakonnas kopsude ja hingamisteede osas. Peamiseks muutmise faktoriks oli Tööinspektsioonilt saadud kahjulike faktorite loetelu. Ta sai Tööinspektsioonilt kirja, kus olid kirjas riskifaktorid ja kus paluti täpsustada, kas ikka võib sellistel tingimustel töötada. 4) L. Hirve ütluste kohaselt on kaebajale ohtlik töö arvutiga suure koormuse tõttu ja vastunäidustatud töö kõrguses. Kaebaja arvates ei takista need tema ametisolekut, sest töö iseloomu tõttu ei ületa tööaeg arvutiga 4 tundi päevas ja vajadus töötada kõrguses on erandlik. Ka 14.10.2004 otsuses oli nõue kanda prille ja välistada töö kõrguses. 4

(7)3-05-172 5) Kohus hindas tõendeid pealiskaudselt. Kohus ei nõudnud tervishoiuarstilt tervisekontrolli otsuste originaale ega teinud järelepärimist Sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedikomisjonile V. B. poolt tervisekontrolli otsuse muutmise pädevuse kontrollimiseks. Kohus ei uurinud piisavalt, miks ja kuidas töötervishoiuarst muutis 14.10.2004 tervisekontrolli otsust. Välistatud ei ole sekkumine Tööinspektsiooni ja Ida-Virumaa Inspektsiooni poolt. Sellele viitab Ü. P. poolt elektronkirja saatmine tervishoiuarstile. 6) Täiendava tervisekontrolli eesmärgiks oli kaebaja ametist kõrvaldamine. Mõiste „mittekõlblik“ kasutamine on diskrimineeriv, solvav ja alandav. 7) Kaevatav käskkiri on ebaseaduslik ja viited 10.11.2004 tervisekontrolli otsusele alusetud. Tervishoiukaart asub kaebaja perearsti juures ja seda ei ole nõutud uuringute tegemiseks.
  1. Tööinspektsiooni vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna töötervishoiuarst V. B. pädevuses ei ole kahtlust, pole asjas oluline, et kaebaja valis ise tervisekontrolli läbiviija. Oluline on, et selle tulemusel ei olnud 14.10.2004 tervisekontrolli läbiviival töötervishoiuarstil tööandja poolt koostatud riskianalüüsi andmeid ja teada kõiki riskifaktoreid. Kaebaja väide riskianalüüsi läbiviimisest ei vasta V. B. kohtus antud ütlustele, mille kohaselt ta oli teadlik kaebaja töötingimustest, kuid mitte töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja konkreetsetest ohuteguritest. Otsuse andis ta seetõttu, et kaebaja tööinspektorina töötav abikaasa palus anda kaebajale loa töötamiseks kontoritingimustes. Riskianalüüsi andmed sai V. B. pärast otsuse tegemist Ü. P.. V. B. ütlustest nähtub, et 14.10.2004 otsuse muutmise põhjuseks polnud vaid kaebaja kopsu-uuringu tulemus, arvestati kaebaja terviseseisundit ja ohutegureid tervikuna. Otsuses märgitud „mitte kõlbulik“ anti töökeskkonna ja töökorralduse sobivuse kohta, tegemist ei ole kaebajale antud meditsiinilise hinnanguga. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel võib kaebaja arvates tööinspektor olla tööandja kohustuste ja õiguste kandjaks - viia läbi riskianalüüsi ja otsustada tööinspektori töökorralduse üle. Kohtuotsus ei sisalda apellatsioonkaebuses märgitud puudusi. Kaebajaga teenistussuhte lõpetamise aluseks on töötervishoiuarsti 10.11.2004 tervisekontrolli otsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid

ta. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Kaebajal puudus vajadus põhjendada apellatsioonkaebuses tervisekontrolli läbimist töötervishoiuarst V. B. juures, sest vastustaja ei kahelnud viimase pädevuses ja selle üle ei olnud halduskohtus ka vaidlust. Vastustaja väitis vaid, et töötervishoiuarst V. B. ei olnud kaebaja tervisekontrolli läbiviimisel 14.10.2004 tööandja poolt koostatud riskianalüüsi andmeid ja teada kõiki riskifaktoreid.
  2. Kaebaja teenistusest vabastamise aluseks oli ATS § 117 lg 1 p 5, mille kohaselt võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tema tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita. Kuigi ATS § 117 lg 1 p-s 5 kasutatakse formuleeringut "võib vabastada", tuleneb ATS § 117 lg-st 4, et kui ametniku tervislik seisund ei võimalda tal püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita, tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist, kui teda ei ole tulenevalt ATS § 117 lg-st 5 võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale (vt Riigikohtu haldus5

(7)3-05-172 kolleegiumi 07.03.2003 otsuse nr 3-3-1-20-03 p 16). Seega juhul, kui ilmneb, et tervislik seisund ei võimalda ametnikul püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita, on võimalik ametnik viia üle teisele ametikohale (vabastada seniselt ametikohalt, jättes isiku teenistusse) või vabastada ATS § 117 lg 1 p 5 alusel üldse teenistusest.
  1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt teatas vastustaja kaebajale 18.01.2005 teenistussuhte lõpetamisest ja teenistusest vabastamisest ATS § 117 lg 1 p 5 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu (tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita) ning et vastustajal ei ole pakkuda kaebajale teist ametikohta (teatis toimiku lk 7). Kaebaja vabastati vaidlustatud käskkirjaga Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva peatööinspektori ametikohalt 24.01.2005 ATS § 117 lg 1 p 5 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tervislik seisund ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita. Käskkirjas tugineti töötervishoiuarst V. B. poolt 10.11.2004 kaebaja tervisliku seisundi kohta koostatud tervisekontrolli otsusele, milles leiti, et töökeskkond ja töökorraldus ei ole talle kõlblikud.
  2. Vaidlustatud käskkirja õiguspärasus sõltub suurel määral selle aluseks oleva tervisekontrolli otsuse õigsusest. Töötervishoiuarst V. B. pidas 14.10.2004 otsuses töökeskkonda ja töökorraldust kaebajale (tingimuslikult - prillidega, kõrguseta) „kõlblikuks“ ja 10.11.2004 otsuses „mitte kõlblikuks“. Kõrvaldamaks kahtlusi vastustaja poolt tervishoiuarst V. B. väidetavas mõjutamises muutma oma varasemat otsust ja veendumaks töötervishoiuarsti otsuse järelduse õigsuses ning arvestades asjaolu, et kaebaja tervisliku seisundi ametikohale vastavuse hindamine nõuab eriteadmisi, määras ringkonnakohus arstliku ekspertiisi. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, kas kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada Tööinspektsiooni Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva peatööinspektori ametikohal, leiti konsiiliumi 20.03.2006 otsuses järgmist: „Arvestades Tööinspektsiooni poolt läbi viidud riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite välja toomisega A. R. töökohal ning tuginedes meile kasutada olnud meditsiinilisele dokumentatsioonile ja konsiiliumi käigus teostatud arstliku läbivaatuse andmetele ning Narva peatööinspektori ametijuhendile, võiks A. R. töötada peatööinspektorina, kuid ei sobi tööülesanded/situatsioonid, mis on seotud tööga kõrgustes ja ronimistega“. Seega leidis arstliku ekspertiisi käigus kinnitamist töötervishoiuarst V. B. poolt koostatud otsustes tuvastatu - kaebaja tervislik seisund ei võimalda nõuetekohaselt täita kõiki peatööinspektori teenistuskohustusi (töötada kõrgustes). Kaebaja võiks jätkata teenistust senisel ametikohal üksnes tingimusel, et tema tööülesanded ei ole seotud tööga kõrgustes ja ronimistega.
  3. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel olnud vaidlust selle üle, et vastustajal olnuks võimalik kaebaja seniselt ametikohalt vabastades viia üle teisele ametikohale. Asjaolu, et tervislik seisund ei võimalda kaebajal täita nõuetekohaselt kõiki peatööinspektori teenistuskohustusi (töö kõrgustes), oli vastustajale teada kaebaja teenistusest vabastamise otsustamisel.
  4. Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 36 (Kõrgusest kukkumise oht ja töötamine katusel) lg 1 näeb ette, et kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui 2-meetrise kukkumis- kõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 121 (Ajutiseks kõrgtööks ettenähtud töövahendite kasutamise üldnõuded) lg 1 kohaselt loetakse ajutisteks kõrgtöödeks töid, mida tehakse vähemalt 2 meetri kõrgusel maapinnast, kasutades tellingut, redelit, köit, trossi või muid ajutiselt kasutatavaid sarnaseid töövahendeid. Eeltoodud normidest tulenevalt saab lugeda kõrgtöödeks töid kõrgusel üle 2 meetri maapinnast. 6
(7)3-05-172 14. Arvestades kaebaja ametijuhendist (toimiku lk 106-109) tulenevat ametikoha eesmärki (

ldada ja viia läbi riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle oma tööpiirkonna ja tegevusvaldkonna äriühingutes ja asutustes ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud aluste ja ulatuses) ja punktis 7 toodud teenistusülesandeid ning ringkonnakohtule esitatud kaebaja poolt koostatud ettekirjutustes kajastatud puudusi tööohutuse alal (nt tellingute ehitamiseks kasutatava materjali (oksakohad laudadel) ja tellingutel asuvate töötamiskohtade nõuetele vastavuse kontroll), ei ole veenev kaebaja väide, et tal ei ole seni tulnud kõrgustes töötada.

  1. Tööinspektori järelevalve hõlmab nii tööd dokumentidega kui ka töökohtade kohapealset kontrolli. Tööohutuse ja töötervishoiu nõuete täitmise ja töötajate tervisele või elule ohu kõrvaldamise tagamiseks peab tööinspektor olema võimeline kontrollima nõuete täitmist igal pool, kus asuvad töökohad. Kaebaja teostas järelevalvet peamiselt Narva linnas, Narva-Jõesuus ja Vaivara vallas asuvates tööstus- ja ehitusettevõtetes. Suurimaks ettevõtteks, kus kaebaja teostas riiklikku järelevalvet, oli AS *. Vastustaja väitel asuvad töökohad seal erinevatel tasapindadel ja kõrgustel ning platvormidele pääsemiseks on lahtised välistrepid ja platvormide vahel metallist ühendusteed. Kaebaja pidi tööandjate juures kontrollima ka mahutite kaitseklappe, trumlite piirete olemasolu, mõõteriistu, ventilatsioonisüsteeme, masinate märgistusi ja kaitseseadmeid, energeetika ja tehnoloogilisi seadmeid. Kui kontrollitav objekt asub kõrgel, on selle kontrollimiseks vaja kasutada redelit, sest objekti ei ole põrandalt võimalik kontrollida. Kuna **, kus järelevalvet teostab kaebaja abikaasa, ei ole väiksema kõrguseriskiga, siis ei aitaks ka kontrollitavate suurettevõtete vahetus tagada kaebajale teenistuse jätkamist senisel ametikohal ilma, et tema töö ei oleks seotud ronimisega või tööga kõrgustes. Kui lisaks eeltoodule arvestada veel ka seda, et Tööinspektsioon on esindaja Niina Siitami väitel asunud senisest enam pöörama tähelepanu objektide kohapealsele kontrollile, nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita.
  2. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks tehti kohtulahend, välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kohtukulud kaebaja kanda ning kaebajalt tuleb Tööinspektsiooni kasuks välja mõista Tööinspektsiooni poolt ekspertiisitasu katteks ringkonnakohtu 16.01.2006 määruse alusel tasutud 500 krooni ja 17.04.2006 määruse alusel tasutud 214,83 krooni, kokku 714,83 krooni. Lauri Madise Ruth Virkus Lilianne Aasma 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.