KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavaks-
(3)Tsiviilasi nr 2-06-9367 silmas pidada eelmise kohtuvaidluse raames väljendatut. Nagu tuleneb esitatud kohtuotsuse kirjeldavast osast, taotles sissenõudja kõigi kinnistute müüki ning saadava raha jagamist vastavalt kaasomanike osadele. Kuna sissenõudja oli eelmises kohtumenetluses hageja, on tsiviilasja numbrit arvestades selge, et tema soov saada kinnistute müügist raha oli olemas juba vähemalt 2004.aastal. Raha vajalikkust on ta ka käesolevas asjas põhjendanud (tõsi küll avalduse esitamine pangale enne kohtuotsuse jõustumist ei ole selle põhjenduse aluseks). Rohkem kui aasta kestnud vaidluses nõudis avaldaja oma vastuhagis kõigi kinnistute endale jätmist, nõustudes seega ise hüvitist maksma. Kohtuistungil muutis avaldaja oma seisukohta ning palus jätta suvilakinnistu sissenõudjale ja korteriomandid temale. Kui kohus oleks nõude selliselt rahuldanud, oleks avaldajal ikkagi tekkinud kohustus sissenõudjale enamsaadu arvelt 27 500 krooni hüvitamiseks, ja sealjuures ei oleks avaldajal enam olnud võimalust saada raha enampakkumisest. Kohus aga otsustas müüa suvilakinnistu avalikul enampakkumisel (kuna sissenõudja ei ole menetluses kunagi soovinud endale ühtki kinnistut) ning kohtuotsust ei vaidlustatud. Seega pidi avaldaja juba menetluses arvestama asjaoluga, et osaliselt tuleb tal ikkagi leida vahendeid enamsaadu arvel hüvitise maksmiseks. Kohus ei saa võlgniku suhtes ebaõiglaseks pidada kohtulahendi täitmist, mille tegemise eelselt võlgnik sai ja pidi juba ette nägema täiendavate rahaliste vahendite vajalikkust selle täitmisel. Lisaks tuleb märkida, et menetluses selgunud asjaolude kohaselt ei ole hetkel võimalik müüa ei suvilakinnistut ega pöörata sissenõuet võlgnikule jäetud korteriomandeile – kinnistusosakond ei ole lahendanud kohtutäituri avaldustele eelnenud kinnistamisavaldust (milleks on 08.02.2006.a otsuse alusel kannete tegemine), mistõttu on takistatud keelumärgete sissekandmine kinnistusraamatusse. Vaadates kogumis TMS § 52 lg 1,
- peatüki (eelkõige § 64 lg 1) ja
- peatüki (§ 137) sätteid, on selge, et enne kinnisvara müüki tuleb see arestida ning seada käsutamise keelumärked. Antud juhul ei ole kohtutäitur korteriomandeid veel arestinud, küll aga on ta seda teinud suvilakinnistu suhtes, mis omakorda lubab järeldada, et suvilakinnistu müük toimub siiski enne, kui asutakse pöörama sissenõuet korteriomanditele. Avaldaja väide, et vahendid kohtuotsuse täitmiseks tulevad suvilakinnistu enampakkumisest, ei ole veenvalt tõendatud, sest kohtul puudub alus arvata, nagu oleks suvilakinnistu müügist võimalik sissenõutavat summat saada. Kohtumenetluse käigus 2005.aastal tehtud eksperdiarvamus andis küll suvilakinnistu hinnaks 240 000 krooni (millest 180 000 krooni ehk ¾ kuuluks avaldajale), kuid kinnisvarahindade tõusu just Audru vallas ja üldse maapiirkondades ei saa lugeda üldteada asjaoluks. Põhiliselt on kinnisvaraturul hinnatõusutendents olnud linnakorterite osas. Täiesti arusaamatu on aga avaldaja väide, et eelmise kohtumenetluse ajal oli tal olemas realiseeritav sõiduauto, mille väärtus oleks hüvitise katnud – sellisel juhul oleks tulnud see igal juhul koheselt realiseerida, kuna ka vastaspool soovis kinnistute müüki ja seega raha saamist, ning seeläbi oleks võimalik olnud kohtuväline või kohtulik kokkulepe juba eelmises tsiviilasjas. Võlgnik ei ole ka vabatahtlikult kohtuotsust senini ühegi krooni osas täitnud, kuigi otsus on jõustunud ligemale kolm kuud tagasi ja on täitmisel kaks kuud. Avaldaja kui isik, kes töötab Inglismaal, mis on üldteada asjaoluna oluliselt kõrgemate sissetulekutega ühiskond, palkab endale menetluses advokaadist esindaja ning tasub riigilõivu 2750 krooni, ei oma ka mingit majanduslikke põhjuseid avalduse rahuldamiseks TMS § 45 mõttes. Perekondlikke asjaolusid avaldaja esile toonud ei ole. Ülaltoodud kaalutlustel jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Toomas Talviste Kohtunik 3