← Eesti

2-06-9367/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Määruse avalikult teatavaks-

  1. juuni 2006.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja tegemise aeg ja koht kantselei kaudu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-9367 N R avaldus täitemenetluse pikendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja N R, volitatud esindaja advokaat Ljudmila Tamar Asjast puudutatud isikud A K ja Pärnumaa kohtutäitur Eha Nikker Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2006.a RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata N R avaldus pikendamiseks. Menetluskulud jätta avaldaja N R kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord täitemenetluse Käesolevale määrusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 lahendab kohus hagita menetluses sama paragrahvi
  3. lõikes nimetamata asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Üheks selliseks asjade liigiks on avaldaja N R esitatud avaldus, mis põhineb täitemenetluse seadustiku (TMS) §-l
  4. Nimetatud säte kõlab järgmiselt: „Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.“ Avaldaja kui täitemenetluse võlgniku ning puudutatud isiku A K kui täitemenetluse sissenõudja vahel toimunud kohtuvaidluse tulemusena (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-041597) otsustas kohus 08.02.2006.a otsusega (tl 7-9) lõpetada pooltevahelised kolm kaasomandit selliselt, et: 1) jätta võlgnikule Pärnu linnas asuvad korteriomandid, mõistes sissenõudja kasuks välja hüvitisena kokku 207 500 krooni ning Tsiviilasi nr 2-06-9367 2) müüa poolte kaasomandiks olev kinnistu Pärnumaal (edaspidi suvilakinnistu) avalikul enampakkumisel, jagades saadava raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. N. R osa suvilakinnistus on ¾ mõttelist osa, A. K`l aga ¼ mõttelist osa. Nimetatud kohtuotsus jõustus 15.03.2006.a, misjärel pööras sissenõudja kohtuotsuse mõlemas osas täitmisele – hüvitise nõue on täitemenetlus nr 173/2006/65 (täitmisteade tl 5) ning suvilakinnistu enampakkumise nõue 173/2006/66 (täitmisteade tl 6). Mõlemad nõuded on täitmisel Pärnumaa kohtutäituri Eha Nikkeri juures. Avaldaja palub pikendada kohtuotsuse täitmist temalt 207 500 krooni väljamõistmise osas (täitemenetlus nr 173/2006/65) kuni
  5. oktoobrini 2006.a, sest see ei ole tema suhtes õiglane. Avaldaja kartuseks on sissenõudja poolt kohtutäituri vahendusel nõude pööramine temale jäetud korteriomanditele, mida kohtutäituril on õigus teha (kohtutäituril ei ole kohustust täita kohtuotsuse kõnesolev osa suvilakinnistu müügist saadavaga), aga mis oleks vastuolus selle aluseks oleva kohtuotsuse eesmärgiga – korteriomandeid ei müüdud avalikul enampakkumisel (kuigi sissenõudja seda soovis) just seetõttu, et need on vajalikud avaldajale elamiseks. Avaldaja on korterite eest vajalikke kulutusi kandnud ning sissenõudja saab oma rahalise nõude rahuldatud suvilakinnistu müügist. Suvilakinnistu hinnaks on vastavalt eelmises kohtumenetluses tehtud ekspertiisile 240 000 krooni ja see on praeguseks üldteada kinnisvarahindade tõusu tõttu veelgi kasvanud.
  6. oktoobriks 2006.a on suvilakinnistu enampakkumine eeldatavasti läbi viidud. Avaldajal ei ole muid vahendeid, millest katta kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevust, ta töötab Inglismaal ja naaseb selle aasta augustis. Kohtumenetluse ajal oli avaldajal väärtuslik sõiduauto, mille müügist saadava rahaga soovis ta tasuda väljamõistetavat hüvitist, kuid seda autot tema käsutuses enam ei ole. Sissenõudja avaldusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Lisaks avalduses märgitule mõisteti avaldaja kasuks sissenõudjalt välja ka kaasomandile tehtud kulutused summas 6006.10 krooni, millise nõude on sissenõudja täitnud (tl 22). Kohtuotsus on jõustunud ning avaldaja seda seaduses ettenähtud korras ei vaidlustatud, seega tuleb seda täita ning põhjust täitemenetluse pikendamiseks ei ole. Varale sissenõude pööramisel see arestitakse ja müüakse (TMS § 52). Nõude vabatahtlikul mittetäitmisel on kohtutäituril õigus kõigi seaduses sätestatud abinõude tarvituselevõtuks. Kohtuistungil lisas sissenõudja, et tal on mitmeid rahalisi kohustusi, mille täitmise eelduseks oli kohtulahendi täitmine – tal on mitu ülalpeetavat, samuti esitas ta SEB Eesti Ühispangale laenu ennetähtaegseks tagasimaksmiseks 06.03.2006.a avalduse (tl 34), mida ta pidi kolm kuud enne laenu ennetähtaegset tagastamist tegema. Kohtutäitur Eha Nikker leiab, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane ning avaldust ei tuleks rahuldada. Kohtutäitur ei ole korteriomandeid arestinud, ta on küll esitanud keelumärgete seadmise avalduse Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, kuid mingit lahendit selles osas temale teada ei ole. E. Nikker leiab, et võlgnikul on olnud piisavalt aega leida võimalus tasuda kohtuotsusest tulenev võlgnevus, vältimaks sundenampakkumist oma vara suhtes. Kuna teadaolevalt on nii korteriomandite kui suvilakinnistu suhtes 21.03.2006.a (seega enne kohtutäituri avaldust) esitatud veel üks kinnistamisavaldus, ei ole hetkel võimalik realiseerida ühtki kinnistut ning asjas tehtav lahend ei mõjuta täitemenetluse kulgu. Kohtu põhjendused Kohus nõustub avaldajaga selles osas, et kohtu 08.02.2006.a otsus, millega tema vastuhagi korteriomandite temale jätmiseks rahuldati, põhines just asjaolul, et korteriomandeid vajas avaldaja endale ja oma perekonnale elamispinnana. Kohtutäitur võib täitemenetluses tõepoolest asuda muu vara puudumisel võõrandama avaldajale jäetud kortereid. Samas nõuab seadus (TMS § 45) ka sissenõudja huvide arvestamist ning nende huvide kaalumisel tuleb 2

(3)Tsiviilasi nr 2-06-9367 silmas pidada eelmise kohtuvaidluse raames väljendatut. Nagu tuleneb esitatud kohtuotsuse kirjeldavast osast, taotles sissenõudja kõigi kinnistute müüki ning saadava raha jagamist vastavalt kaasomanike osadele. Kuna sissenõudja oli eelmises kohtumenetluses hageja, on tsiviilasja numbrit arvestades selge, et tema soov saada kinnistute müügist raha oli olemas juba vähemalt 2004.aastal. Raha vajalikkust on ta ka käesolevas asjas põhjendanud (tõsi küll avalduse esitamine pangale enne kohtuotsuse jõustumist ei ole selle põhjenduse aluseks). Rohkem kui aasta kestnud vaidluses nõudis avaldaja oma vastuhagis kõigi kinnistute endale jätmist, nõustudes seega ise hüvitist maksma. Kohtuistungil muutis avaldaja oma seisukohta ning palus jätta suvilakinnistu sissenõudjale ja korteriomandid temale. Kui kohus oleks nõude selliselt rahuldanud, oleks avaldajal ikkagi tekkinud kohustus sissenõudjale enamsaadu arvelt 27 500 krooni hüvitamiseks, ja sealjuures ei oleks avaldajal enam olnud võimalust saada raha enampakkumisest. Kohus aga otsustas müüa suvilakinnistu avalikul enampakkumisel (kuna sissenõudja ei ole menetluses kunagi soovinud endale ühtki kinnistut) ning kohtuotsust ei vaidlustatud. Seega pidi avaldaja juba menetluses arvestama asjaoluga, et osaliselt tuleb tal ikkagi leida vahendeid enamsaadu arvel hüvitise maksmiseks. Kohus ei saa võlgniku suhtes ebaõiglaseks pidada kohtulahendi täitmist, mille tegemise eelselt võlgnik sai ja pidi juba ette nägema täiendavate rahaliste vahendite vajalikkust selle täitmisel. Lisaks tuleb märkida, et menetluses selgunud asjaolude kohaselt ei ole hetkel võimalik müüa ei suvilakinnistut ega pöörata sissenõuet võlgnikule jäetud korteriomandeile – kinnistusosakond ei ole lahendanud kohtutäituri avaldustele eelnenud kinnistamisavaldust (milleks on 08.02.2006.a otsuse alusel kannete tegemine), mistõttu on takistatud keelumärgete sissekandmine kinnistusraamatusse. Vaadates kogumis TMS § 52 lg 1,
  1. peatüki (eelkõige § 64 lg 1) ja
  2. peatüki (§ 137) sätteid, on selge, et enne kinnisvara müüki tuleb see arestida ning seada käsutamise keelumärked. Antud juhul ei ole kohtutäitur korteriomandeid veel arestinud, küll aga on ta seda teinud suvilakinnistu suhtes, mis omakorda lubab järeldada, et suvilakinnistu müük toimub siiski enne, kui asutakse pöörama sissenõuet korteriomanditele. Avaldaja väide, et vahendid kohtuotsuse täitmiseks tulevad suvilakinnistu enampakkumisest, ei ole veenvalt tõendatud, sest kohtul puudub alus arvata, nagu oleks suvilakinnistu müügist võimalik sissenõutavat summat saada. Kohtumenetluse käigus 2005.aastal tehtud eksperdiarvamus andis küll suvilakinnistu hinnaks 240 000 krooni (millest 180 000 krooni ehk ¾ kuuluks avaldajale), kuid kinnisvarahindade tõusu just Audru vallas ja üldse maapiirkondades ei saa lugeda üldteada asjaoluks. Põhiliselt on kinnisvaraturul hinnatõusutendents olnud linnakorterite osas. Täiesti arusaamatu on aga avaldaja väide, et eelmise kohtumenetluse ajal oli tal olemas realiseeritav sõiduauto, mille väärtus oleks hüvitise katnud – sellisel juhul oleks tulnud see igal juhul koheselt realiseerida, kuna ka vastaspool soovis kinnistute müüki ja seega raha saamist, ning seeläbi oleks võimalik olnud kohtuväline või kohtulik kokkulepe juba eelmises tsiviilasjas. Võlgnik ei ole ka vabatahtlikult kohtuotsust senini ühegi krooni osas täitnud, kuigi otsus on jõustunud ligemale kolm kuud tagasi ja on täitmisel kaks kuud. Avaldaja kui isik, kes töötab Inglismaal, mis on üldteada asjaoluna oluliselt kõrgemate sissetulekutega ühiskond, palkab endale menetluses advokaadist esindaja ning tasub riigilõivu 2750 krooni, ei oma ka mingit majanduslikke põhjuseid avalduse rahuldamiseks TMS § 45 mõttes. Perekondlikke asjaolusid avaldaja esile toonud ei ole. Ülaltoodud kaalutlustel jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Toomas Talviste Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.