Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Hagiavalduse sisu 14.06.2005.a sõlmisid hageja ja kostja X tarbijakrediidilepingu nr 0500789/25sp, mille alusel väljastati krediidisaajale 20 000 krooni ning lepiti kokku fikseeritud intressimääras 64,76% krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidilepingu kohaselt kohustus krediidisaaja tagastama hagejale krediidisumma ning tasuma intressid igakuiste maksetena. Krediidisaaja ei ole oma kohustust hageja ees nõuetekohaselt täitnud ega tasunud alates lepingu sõlmimisest kuni hagiavalduse esitamiseni ühtegi makset. Lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu saatis hageja kostjale tasumise meeldetuletuskirjad 05.08.2005.a., 16.08.2005.a. ning kuna krediidilepingu lõpptähtaeg saabus 15.08.2005.a., siis 14.10.2005.a. ka kohustuse täitmise nõudekirja. Kostja lubas tasuma hakata hiljemalt 14.11.2005.a. kui pole seda tegema asunud ega hagejaga muul viisil kokkuleppele jõudmise eesmärgil ühendust võtnud. Seega nõuab hageja, juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6 ja lg 2, 108, 113 kostjalt 32 350 krooni väljamõistmist, millest 20 000 krooni moodustub tagastamata krediidisumma, 2200 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5750 krooni viivis, 4000 krooni leppetrahv (20% x tagastamata krediidisumma), 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ning kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjat vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostja ei ole tänaseni kohtule vastanud. Kostja on isiklikult kätte saanud asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määruse ja kirjaliku vastuse nõude, hagiavalduse ärakirja ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid 31.12.2005.a (tl 30).
lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule krediidilepingu (tl 16-20), hageja meeldetuletused kostjale (tl 21-23) ning laenuteenuste hinnakirja (tl 24). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §-de 76 lg 1 ning 101 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning kohustuse rikkumise korral võib ta käsutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt käsutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg l sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivise kohta sätestab VÕS § 113, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS §-le 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 2 Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 32 350 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne
jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud
-s sätestatu alusel. Hageja taotles kohtukulude jätmist kostja kanda ning esitas taotluse hagi tagamise eest kohtutäiturile tasutud summa väljamõistmiseks kostjalt. Kohus, rahuldades hagi, mõistab seni kehtinud
lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja riigilõivuna tasutud 2450 krooni (tl 5) ning hagi taganud kohtutäiturile tasutud summa 855 krooni (tl 32). Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.