Obsah (6)

§ 630§ 440§ 173§ 162§ 174§ 468

2-06-5877 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

I HAGIAVALDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg-st 1 lähtuvalt esitab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kirjeldava osa üksnes kokkuvõtlikult. Hageja X, andis kasutada oma mobiiltelefoni kostja Imre Paabule. Kui hageja, oma mobiiltelefoni tagasi palus, keeldus kostja mobiiltelefoni tagasi andmast, kostja kasutas hageja vastu mitmel korral füüsilist vägivalda. Ajavahemikul 20.12.2005.a.-21.12.2005.a., kasutas kostja hageja telefoni tekitades hagejale 3540 kroonise kahju. Kostja tagastas telefoni hagejale peale seda, kui hageja Tele 2-es telefoni sulges. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt 3540 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja Y kinnitas 18.04.2006.a. kohtule kirjalikult, et tal pole vastuväiteid selle kohta, et kohus hagiavalduse menetlusse võttis ning ta tunnistab hagi õigsust. Y on nõus kirjaliku menetlusega, ega ei soovi Tsiviilasja läbivaatamist kohtuistungil. Y võtab eeltoodu osas hagi õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis kohus rahuldab hagi. § 440 lg 2 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja tekitas hagejale varalist kahju 3540 krooni ulatuses, seega on kostja kohustus hagejale tekitatud kahju hüvitada. VÕS § 3.p.2 järgi võlasuhte tekkimise aluseks on kahju õigusvastane tekitamine. VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3540 krooni.

§ 173

lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus, rahuldades hagi, jätab lähtuvalt

§ 162

lg-st 1, 2 ja 3 hageja poolt tasutud riigilõivu kostja kanda.

§ 174

lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 1 kohaselt kuulub õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täitmisele.

Kohtunik 2