KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Oliver Kask ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1270 Haldusasi P. P. kaebus Sisekaitseakadeemia rektori 08.05.2006 käskkirja nr 5-8/171 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus P. P. määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta P. P. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1270 muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa tulenevalt HKMS § 12 lg 5 teisest lausest edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sisekaitseakadeemia õppeprorektori rektori ülesannetes 08.05.2006 käskkirjaga nr 58/171 määrati Sisekaitseakadeemia politseikolledži üliõpilasele P. P.le distsiplinaarkaristuseks eksmatrikuleerimine.
- P. P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles nimetatud käskkirja tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras käskkirja kehtivuse peatamist. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt võib vaidlustatud käskkirja täitmise peatamata jätmise korral kaebajal tekkida õppetöös sedavõrd suur mahajäämus, mis võib anda eraldi aluse tema eksmatrikuleerimiseks; sellisel juhul osutuks võimatuks kaebajale positiivse kohtuotsuse täitmine selles kohtuasjas.
- Tallinna Halduskohtu 30.06.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt õpib kaebaja kaebusest nähtuvalt
- kursusel, samas võib kohtuvaidluse peale kolmes kohtuastmes kuluda mitu aastat. Seega võib kaebuse esitaja vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamise korral juba käesoleva kohtuvaidluse kestel politseikolledži lõpetada ning saavutada sellega oma eesmärgi, kusjuures kaebuse rahuldamata jätmine kaebuse esitaja õigusi enam ei mõjutaks. Avalikes huvides poleks olukorra tekitamine, kus kaebuse esitaja saavutaks oma eesmärgi juba esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisega 3-06-1270 ning hilisem negatiivne kohtulahend omaks üksnes deklaratiivset toimet. Kohus leidis ka, et kaebajale positiivse kohtulahendi korral ei takista tal miski jätkata õpinguid politseikolledžis sealt, kus need eksmatrikuleerimise tõttu pooleli jäid. Kaebaja põhjendus mahajäämusest tingitud eksmatrikuleerimise ohu kohta ei ole tõsiseltvõetav; mahajäämuse likvideerimine ja heade õpitulemuste saavutamine sõltub kaebaja enda tahtest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- P. P. määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse. Määruskaebuse esitaja väitis, et kohus oleks käesoleva taotluse lahendamisel pidanud lähtuma kaebuse perspektiivile antud hinnangust, kuid kaebuse perspektiivi kohus ei hinnanud. Käesolevas asjas esitatud kaebus ei ole perspektiivitu, sest distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti kaebaja õigust heale haldusele. Määruskaebuse esitaja väitis ka, et kohus pole selgitanud välja, millised tagajärjed kaasneksid kohtuasja pooltele esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise või mitterahuldamisega. Kohus pole põhjendanud, mis ohtu kujutaks avalikkusele kaebaja poolt oma õpingute lõpuleviimine kohtuvaidluse ajal. Õppetööst sunnitud eemaloleku ajal minetab kaebaja juba omandatud teadmisi. Positiivne kohtuotsus ei korvaks kaebajale kahe aasta õpingutest eemalviibimisega tekitatud kahju (minetatud teadmised, takistus töötada omandatud erialal).
- Sisekaitseakadeemia ei ole määruskaebuse kohta kohtule seisukohta edastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 121 lg 2 ja lg 3 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Eelnevast tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks on kohtumenetluse ajal kaebuse esitajale vaidlustatud haldusakti täitmisest selliste negatiivsete tagajärgede tekkimise oht, mida kaebuse suhtes tehtava positiivse kohtulahendiga ei oleks võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada. Ka sellise aluse esinemisel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 122 lg 2 kolmanda lause kohaselt põhjendatud, kui selle vastu kõneleb ülekaalukas avalik huvi. Esialgse õiguskaitse poolt ja vastu kõnelevate huvide kaalukuse hindamisel on asjakohane arvestada ka kaebuse eduväljavaateid.
- Määruskaebuse väide kaebaja eksmatrikuleerimise ohu kohta tema mahajäämise tõttu on liialdatud, sest õppetööst eemalviibimise (k.a. veebruaris- märtsis kokku 18 „loengupaarist" puudumise) tõttu eksmatrikuleeritud kaebuse esitaja leiab ise muuhulgas, et senine õppetööst eemalviibimine ei takista tal õppevõlgnevuste likvideerimist (vt seletuskiri politseikolledži direktorile tl 13) ning temale teadaolevalt ei ole õppetööst tunduvalt kauem eemalviibimine takistanud isikuid lõpetamast näiteks Tartu Ülikooli edukalt ja nominaalsest õppeajast mitmeid aastaid hiljem (vt. määruskaebus). Kaebuse rahuldamise korral on kaebuse esitajal võimalik poolelijäänud õpinguid jätkata. Samas on usutav, et õppetööst pikemaajaline eemalviibimine võib kaebuse esitajale põhjustada märkimisväärseid raskusi õpingute jätkamisel. Vaidlustatud haldusakti kehtivusest tulenev arvestatav negatiivne tagajärg kaebajale, mida kaebuse rahuldamine ei korvaks, seisneks ka tema kõrgkooli lõpetamise edasilükkumises aasta või paari võrra.
- Juhul, kui kaebuse esitaja viib vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamise ajal õpingud Sisekaitseakadeemias edukalt lõpule, ei mõjutaks esialgse õiguskaitse abinõu kehtivuse 2
(3)3-06-1270 lõppemine enam kaebuse esitaja õiguslikku seisundit. Sellega kaotaks vastustaja vaatamata kaebuse põhjendamatuks osutumisele lõplikult võimaluse rakendada vaidlustatud käskkirjas õppedistsipliini tagamiseks ettenähtud meedet. Seega võib esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi kahjustada pöördumatult.
- Kuigi käesolevat kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, on selle eduväljavaated siiski tagasihoidlikud. Asja materjalidest nähtuvalt võib kohus vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel piirduda kaalutlusreeglitest kinnipidamise kontrollimisega. Käskkirjas on toodud selle andmise aluseks olnud faktilised asjaolud ja kaalutlused. Vaidlus puudub käskkirja andmise aluseks olnud faktilistes asjaoludes (õppekorralduse rikkumine). Käskkirjast ei nähtu, et valitud distsiplinaarkaristuse rangus oli ilmselt mittevastav süüteo asjaoludele ning karistuse määramisel ületati diskretsiooni piire. Samuti ei ilmne käskkirjast ning kaebuse väidetest käskkirja muud olulist kaalutlusviga (tuginemine asjassepuutumatutele asjaoludele, oluliste asjaolude arvestamata jätmine, vastuolu diskretsiooninormi eesmärgi või haldusõiguse üldpõhimõtetega). Kaebuse väide, et vaidlustatud käskkirja andmisel ei järgitud Sisekaitseakadeemia rektori käskkirjaga kinnitatud distsiplinaarvastutuse rakendamise korras sisalduvat nõuet enne eksmatrikuleerimisotsuse tegemist küsida üliõpilasesinduse seisukohta, pole määrava tähtsusega seetõttu, et kaebuses ei ole näidatud, kuidas mõjutas nimetatud menetluslik rikkumine asja sisulist otsustamist, nt milline oluline asjaolu võis distsiplinaarkaristuse määrajal jääda selle tõttu välja selgitamata.
- Punktis 8 ja 9 toodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud. Seetõttu ei anna määruskaebuse väited alust halduskohtu vaidlustatud määruse muutmiseks. 3
(3)