A V õppelaenulepingu järgi tasumisele kuuluva summa 31 104.78 krooni. Kirjaga „13“juulist 2001.a. nr.53/6874 teavitas Rahandusministeerium A V ning kirjaga 16.detsembrist 2002.a. nr.1/02/1938 M I – B ja A E võlausaldaja vahetumisest ning võimalusest taotleda võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Kostjad kirjale ei reageerinud ja võlgnevuse tasumiseks Eesti Vabariigilt maksegraafiku koostamist ei taotlenud, millega nõustusid A V õppelaenulepingu järgi tasumisele kuulva võla, summas 33 217.31 krooni, kohese ja viivitamatu tagasimaksmisega. A V , M I – B ja A E võlgnevust vabatahtlikult Eesti Vabariigile ei tasunud, mille tõttu pöördus Eesti Vabariik hagiga kohtusse A V, M I – B ja A E kogu võla väljamõistmiseks.
lg.3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summadelt intressi 5% aastas, mille tõttu moodustus hagisumma 34 010.10 krooni järgmisest arvestusest lähtuvalt: 31 104.78 krooni riigi poolt pangale tasutud õppelaenu võlg + 5% intresse summas 2 905.32 krooni = 34 010.10 krooni. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus vastuses hagile (tl.31; 36) vaidlesid kostjad M I – B ja A E hagile vastu. A E selgitab kirjalikus vastuses kohtule, et laenusaajaks oli A V, kes töötab ning on suuteline laenu ise tagasi maksma. Asus seisukohale, et A V peab oma laenu ise tagasi maksma. M I – B asus kirjalikus vastuses seisukohale, et laenu peab tagasi maksma A V ise, kuna A V töötab ja on seega võimeline ise laenu tagasi maksma. Kostja, A V, kohtule kirjaliku vastust ei esitanud. Kohus tegi kindlaks A V registreeritud elukoha aadressil: xxx. Jõhvi Politseiosakonna kirjaliku teatise (tl.54) nr.IDA 9-1.11.2/28328 22.novembrist 2005.a. kohaselt A V oma registreeritud elukohas ei ela juba üle aasta ning A V tegelik elukoht on politseile teadmata. 05.detsembril 2005.a. toimunud kohtuistungil kohustas kohus kaaskostjaid M I – B ja A E kätte toimetama A V hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja kirjaliku kohtukutse. M I – B ja A E toimetasid kohtudokumendid A V kätte ning tagastasid vastava allkirja kohtule. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL 4 Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel U T palus kohtuistungil hagi rahuldada ja kostjatelt A V, M I – B ja A E välja mõista solidaarselt 34 010.10 krooni õppelaenu võlga, 2 450.- krooni riigilõivu ja 1 200.- krooni õigusabikulusid Eesti Vabariigi kasuks. Kostjad: M I – B ja A E vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi nende vastu jätta rahuldamata. Kostjad selgitasid kohtuistungil kohtule, et nad ei saa aru, miks nad peavad maksma A V õppelaenu võlga A V eest. Tagantjärgi kahetsesid, et hakkasid A V õppelaenu käendajateks. KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud haginõuet järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega nr.3043 (tl.5) kohtukulude kandmise kohta. A V õppelaenulepinguga nr.S990005990 koos lisadega (tl.6-7). M I – B õppelaenu käenduslepinguga nr.99-660J (tl.8). A E õppelaenu käenduslepinguga nr.99-661J (tl.9). AS Andmevara õiendiga A V õpingute kestvuse kohta (tl.10). Maksekorraldus nr.2682 (tl.11) Eesti Vabariigi poolt riigitagatise kohustuse täitmise kohta. Õppelaenuvõlgnevuse teatistega A V, M I – B ja A E (tl.12-14). Õiendid Eesti Vabariigi poolt kohtukulude maksmise kohta Advokaadibüroo Amos Osaühingule (tl.15-16). Ida – Viru Politseiprefektuuri teatis (tl.29) hagimaterjalide kostjatele kätteandmise kohta. Jõhvi Politseiosakonna õiend (tl.54) A V elukoha kohta. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt kohaldatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust.” TsK §272 lg.1, 2 ja 3 sätete kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust – müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. TsK §188 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Kreeditoril, kes ei ole saanud täielikku rahuldust ühelt 5 solidaarselt võlgnikult, on õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Solidaarse kohustuse korral ei ole võlgnikul õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Solidaarse kohustuse täitmine täielikult ühe võlgniku poolt vabastab ülejäänud võlgnikud täitmisest kreeditorile. Solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Ühe kaasvõlgniku poolt solidaarse kohustuse täitnud võlgnikule tasumata jäetud osa jääb võrdsetes osades tema ja ülejäänud kaasvõlgnike kanda. TsK §206 ja §207 sätestavad, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Käendusega võib olla tagatud ainult tõeline nõue. Käendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob endaga kaasa käenduslepingu kehtetuse. Kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi – „VÕS“) §65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Vastavalt VÕS §142 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale seaduses sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 6 VÕS §396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenulepingu suhtes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.
redaktsioonis) sätetele, alustab laenusaaja laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid HaS §361 lg.1 nimetatud õppeasutuses samas lõikes määratud õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning HaS §361 lg.2 sätestatud ulatuses. Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma: 1) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus või laenusaaja lõpetas õpingud seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates kahekordse nominaalse õppeaja jooksul; 2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul. Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi tasumine peatub laenusaaja ajateenistuses viibimise ajaks ja kuni kolmeaastase lapse ühele vanemale lapsehoolduspuhkuse ajaks kolmeks aastaks pärast lapse sündi laenusaaja vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub laenusaaja intressi tasumise peatumise ajal krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses HaS §363 lg.2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel. Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges, nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka kohtuistungil uuritud tõendite põhjal, tõendatuks, et A V, M I – B ja A E solidaarvõlgnikena, olles nii õppelaenuvõlgnikuks kui ka õppelaenuvõla käendajateks, on kohustatud, solidaarvastutuse printsiibist lähtuvalt, täitma A V õppelaenulepingust tulenevad kohustused Eesti Vabariigi 7 ees. Hagi kuulub rahuldamisele summas 34 010.10 krooni õppelaenuvõla nõudes ja 3 650.- krooni kohtukulude nõudes. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.