ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Jõhvi Halduskohus Raili Randlane
- detsember 2005, Jõhvi 3-215/2005 X (registrikood X) kaebus Maksu- ja Tolliameti (registrikood 7000349) Ida maksukeskuse 20.05.2005 maksuotsuse nr. 12-5/37/49 tühistamiseks
- detsember 2005 X esindajad Andrus Lillo ja Sergei Solovjov ning Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON 1.Jätta X kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada Jõhvi Halduskohtu kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskus on X maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi viinud revisjoni ning koostanud tulemuste kohta 24.012005 revisjoniakti nr. 12-3/37/12 (I köite lehed 89-100). 20.05.2005 on samas maksukeskuses vormistatud maksuotsus nr. 12-5/37/49 (I köite lehed 108-124), millega määrati tulumaksuseaduse § 4 lg. 3, § 48 lg. 1, § 51 lg. 2 p. 3 ja maksukorralduse seaduse § 92 lg. 1 p. 2, § 115 lg. 1, § 117 lg. 1 tuginedes X tasumiseks tulumaksu 1 880 373 krooni ja sotsiaalmaksu 8250 krooni ning märgiti, et kuni maksuotsuse täitmiseni tuleb arvestada ja tasuda maksuvõlalt intressi. Maksuotsuses leiti, et X pangakontodelt on makstud Sergei Solovjovi eest kokku 18 500 krooni trahve, ning et tema raamatupidamisarvestuses on 31.12.2003 vähendatud kassa jääki 5 333 333, 35 krooni, kantud see maaüksuste arvele, kuid puudub algdokument selle majandustehingu toimumiseks. 04.07.2005 vaideotsusega nr. 150-1 (I köite lehed 41-46) jättis Maksu- ja Tolliamet X poolt esitatud maksuotsuse tühistamise nõude rahuldamata. 04.08.2005 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse (I köite lehed 4-13) ja palus, et kohus tühistaks täies ulatuses nii tema suhtes tehtud maksuotsuse kui ka vaideotsuse. 29.08.2005 esitatud avaldusega loobus ta vaideotsuse peale esitatud nõudest (I köite lehed 22-23). Alates 22.09.2005 on kaebus Jõhvi Halduskohtu menetluses (I köite leht 2). Kaebuses leidis selle esitaja, et vaidlustatud 1 maksuotsus pole põhjendatud ega kooskõlas kehtiva õigusega, selle koostamisel on tuginetud kaudsetel tõenditel ja hinnangutel ning maksumaksja poolt täiendavalt esitatud tõenditele on antud ebaõige hinnang. Neid seisukohti põhjendas ta kinnitusega, et laen on laenusaajatele tõepoolest väljastatud ja väitis, et tegemist on raamatupidamisalase eksitusega, et laenusaajate ütluste ebausaldusväärsust pole tuvastatud ega laenusummade erinevaks otstarbeks kasutamist kahtluse alla seatud ning, et tegelikult ütluste vastuolulisust ei esine ja viide laenu eest ostetud metsakinnistutele on asjakohatu. Veel väitis kaebaja, et maksuotsus ei sisalda mistahes viidet rikutud õigusnormile ning märkis, et rahandusministri määrusega võrreldes madalamate intressimäärade kokkulepe oli poolte enda valik ja vaba tahe ega saa anda aluseid lepingute sõlmimise aja tuvastamisel. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kirjalikus seletuses (I köite lehed 82-87) kaebusega ei nõustutud, paluti seda mitte rahuldada ja korrati üle maksuotsuse põhilised seisukohad. Täiendavalt märgiti ära, et kaebaja on küll vaidlustanud maksuotsuse tervikuna, kuid pole esitanud omapoolseid vastuväiteid erisoodustuste osas. Veel märgiti, et maksustamise seisukohalt on oluline poolte tegelik eesmärk lepingu sõlmimisel ja lepinguga seonduvad õiguslikud faktid, et juhinduda tuleb tehingu tegelikust majanduslikust sisust ning leiti, et lepingute esitamisega püüti varjata tegelikku maksukohustust. Kohtuistungil jäid X esindajad kaebuse väidete juurde ja palusid hüvitada 5000 krooni suuruse riigilõivu tasumisega kantud kohtukulu. Andrus Lillo selgitas, et kaebus on esitatud vaidlustatud maksuotsuse osaliseks tühistamiseks, sest erisoodustusi puudutavas osas vastuväited puuduvad. Ta väitis, et kuna kaebaja ettevõtluse eesmärgiks on kasumi teenimine, on laenude andmine tema ettevõtlusega seotud kulu, kuid jäi ka väite juurde, et laenu anti metsakinnistute ostmiseks. Seejuures ta leidis, et poolte kinnitused, laenu saamist ja tagastamist kinnitavad dokumendid ja suures koguses sularaha olemasolu Sergei Solovjovil tõendavad laenulepingute tegelikkust ning põhjendas maksuhaldurile antud seletuste erinevust sellega, et vaidluse aluseks olevasse rahasummasse puutuv toodi välja alles maksuotsuses. Sergei Solovjov väitis, et lähtus seletuste andmisel raamatupidamist teostanud isikult saadud andmetest ja uskus, et kõik vajalik on tema poolt juba esitatud, kuid sai hiljem aru, et tegemist on asjatundmatu isikuga ja viis oma raamatupidamise teise firmasse üle. Veel väitis ta, et nõudis laenud tagasi, kuna oli pankroti oht ja töötajad teatasid oma lahkumisest, kuid leidis, et on siiski kasu saanud, sest laen oli saajatele justkui stiimuliks teda oma tegevusega esindada. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Margo Karu jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ning kinnitas, et nende arvates pole laene tegelikult antud. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et nii suur summa sai Sergei Solovjovil revisjoni ajal kahe silma vahele jääda ja väitis, et tema selgituste ebausaldusväärsust kinnitab asjaolu, et kõik laenu saajad on tema töötajad või head tuttavad. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtuistungil väitis kaebaja esindaja Andrus Lillo, et kaebus puudutab üksnes vaidlustatud maksuotsusega tasumisele määratud 1 0873 873 krooni suurust tulumaksu ning erisoodustustega seonduvalt määratud 6500 krooni suuruse tulumaksu ja 8250 krooni suuruse sotsiaalmaksu osas neil vastuväited puuduvad. Kuna ka kirjalikus kaebuses pole selles osas maksuotsusele vastuväiteid esitatud, käsitlebki kohus käesolevas kohtuotsuses üksnes Ida maksu- ja tollikeskuse 20.05.2005 maksuotsuse nr. 12-5/37/49 seda osa, millega määrati tulumaksuseaduse § 51 lg. 2 p. 3 alusel tasumisele tulumaks 5 333 333, 35 krooni suuruse summaga seonduvalt. Tulumaksuseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt, kuuluvad juriidilise isiku puhul tulumaksuga maksustamisele ettevõtte poolt tehtud kulutused. Nimetatud seaduse § 51 lg. 1 kohaselt tuleb äriühingul maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning sama paragrahvi teise lõike punkt kolm kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Algdokumendile esitatavad nõuded on sätestatud raamatupidamise seaduse §
- Nende kohaselt peab raamatupidamise algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sisaldama selleks 2 dokumendi nimetuse ja numbri, koostamise kuupäeva, tehingu majandusliku sisu, arvnäitajad, osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, tehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkirja ja kirjendi järjekorranumbri. X revisjoni käigus (I köite lehed 89-100) ei esitatud maksuhaldurile osaühingu analüütilise arvestuse käibeandmiku kohaselt maaüksuste ostmiseks tehtud kulutusi kajastavale kontole 31.12.2005 kantud 5 333 333, 35 krooni suuruse kulu (I köite leht 247) kohta ühtegi dokumenti, milline vastaks eelnimetatud nõuetele. Nii osaühingu seadusejärgne esindaja Sergei Solovjov, kui ka raamatupidamist korraldanud isik Leili Saks kinnitasid maksuhaldurile, et selle summa kohta neil dokumente esitada pole (I köite lehed 217 ja 225). Revisjoniaktis oli selle summaga tõusetunud probleem selgelt välja toodud ja täiesti üheselt mõistetavaks tuleb pidada ka Sergei Solovjovile ja Leili Saksale esitatud küsimusi. Revisjoniakti kohta koostatud eriarvamuses (I köite lehed 101-105) väidetakse, et nimetatud summa abil soetas Sergei Solovjov osaühingule metsakinnistuid, viidatakse kinnistute müüjatele sularahas tehtud ettemaksetele ning osaühingu ja Sergei Solovjovi vahelisele komisjonilepingule ja lubatakse hilisemalt esitada see leping ja andmed ettemaksu saanud müüjate kohta. 10.03.2005 ongi eriarvamuse juurde täiendavaid dokumente esitatud (I köite lehed 106-107), kuid nende hulgas polnud lubatud komisjonilepingut ega ettemakseid kajastavaid dokumente. Esitati hoopis seitse füüsiliste isikutega sõlmitud laenulepingut ja kümme nende juurde kuuluvat kassa väljamineku orderit ning väideti, et saadu eest ostsid laenusaajad metsakinnistuid ja müüsid need osaühingule, dokumentide varasemat mitteesitamist aga põhjendati raamatupidamises esinenud puudustega. Dokumente, mis kinnitaksid laenulepingute juurde esitatud väidet, et saadud raha eest on laenusaajad ostnud metsakinnistud ja need osaühingule edasi müünud, maksuhaldurile ei esitatud. Maksumenetluse käigus on maksuhaldur kõiki väidetavaid laenusaajaid küsitlenud (I köite lehed 139-141, 144-146, 162-164, 172-174, 183-185, 193-196 ja 203-205), need on laenu saamist küll tunnistanud, kuid pole kinnitanud metsakinnistute ostmist ja on väitnud, et kogu raha kulutasid nad isiklikuks tarbeks. Kõik eelnimetatud asjaolud kokku pidid maksuhalduris paratamatult tekitama kahtluse, et tegemist on X ettevõtlusega mitteseotud kulutusega ning täiendavate dokumentide esitamisel on maksukohustuslane tegutsenud üksnes maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Tekkinud kahtlusi ei saa kõrvaldada, vaid pigem süvendavad need väited, mida kaebaja esindaja Sergei Solovjov kohtuistungil esitas. Ta nimelt väitis, nii seda, et võttis raha osaühingu arvelt välja ja andis siis laenusaajatele edasi (II köite leht 239), kui ka seda, et kandis raha oma arvele ja kasutas sealt majandustehingute tarbeks (II köite leht 240). Kohtule esitatud pangaväljavõtted (I köite lehed 248250 ning II köite lehed 2-157 ja 226-228) ei kajasta laenu andmiseks vajalike summade väljavõtmist X pangaarvetelt, nende kandmist Sergei Solovjovi isiklikule pangaarvele või tema arvelt väljavõtmist. Kaebaja esindaja Andrus Lillo küll leidis, et raha võis olla juba varem välja võetud (II köite leht 139), kuid see ei tee laenu andmist tõepärasemaks. Nii näiteks on Sergei Petrov saanud väidetavalt 2003 aasta juulis ja augustis laenuks 1 500 000 krooni (I köite lehed 152 ja 154), selle aasta juulikuu deebetkäive tervikuna aga on olnud Hansapangas 626 100, 84 krooni ja Ühispangas 337 597,13 krooni ning augustis vastavalt 528 274 krooni ja 117 430,74 krooni (II köite lehed 22-32 ja 94-107). Ka sama aasta juunikuu deebetkäive pole olnud enam kui 709 039 krooni Hansapangas ja 587 314, 58 krooni Ühispangas (II köite lehed 15-20 ja 83-93). Seega moodustab kolme kuu deebetkäive kokku 2 905 756,10 krooni ja on väidetavast laenusummast väiksem. Ühelgi nimetatud kuul ei kajasta väljavõtted suuremate summade kui 10 000 krooni arvelt võtmist ning laenuks sobivate summade võtmist ei nähtu ka ühelgi varasema kuu pangaväljavõtetest (I köite lehed 248250, II köite lehed 2-15 ja 48-81). Novembris 2003 on väidetava 580 000 krooni suuruse laenu saanud Oleg Glod (I köite leht 137) ning detsembris anti Juri Litovkale, Alfred Varkkile, Jevgeni Sokolovile, Andrei Habilainenile ja Gerassim Petrusevitšile kokku väidetavalt 530 000 krooni (I köite lehed 160, 169, 180, 190 ja 200). Nende kuude deebetkäive on küll Hansapangas vastavalt 190 930,50 ja 143 449,10 krooni ning Ühispangas 643 113,54 ja 1 296 715,50 krooni, kuid 804 650 krooni on makstud AS Hansa Liising Eesti ja peale 18.11.2003 Sergei Solovjovile tehtud ühe 150 3 000 krooni suuruse väljamakse puuduvad 10 000 kroonist suuremad väljamaksed, mida oleks saanud kasutada laenude andmiseks (II köite lehed 43-47 ja 132-149). Selliseid raha arvele panekuid või väljavõtmisi ei kajasta ka Sergei Solovjovi isikliku pangaarve väljavõte (II köite lehed 226228). Laenude andmise kinnituseks esitatud väited on väheusutavad veel ka seetõttu, et Sergei Solovjovi sõnade kohaselt olid kõik laenusaajad kas osaühinguga töölepingu kaudu sõltuvuses olevad töötajad või äritehingute kaudu seotud head tuttavad (II köite leht 240). Samuti ei kinnita laenude tõepärasust asjaolu, et laenud, mida anti väidetavalt osaühingule kasumi teenimise eesmärgil (II köite leht 238) on kõik sõlmitud rahandusministri poolt kehtestatud intressimäärast väiksema intressiga ning pidid seega tulumaksu ja sotsiaalmaksuga maksustamisele kuulumise tõttu väidetavat kasumit veelgi vähem sisse tooma. Ka lepingute ennetähtaegne lõpetamine ja laenusummade tagasimaksmine (II köite lehed 207-225) isikute poolt, kelledest mitmed on oma seletuste kohaselt töötud ega teadnud maksuhaldurile seletusi andes veel isegi, kuidas nad laenu tagasi maksta saavad (I köite lehed 144146, 162-164, 172-173, 183-185 ja 193-196) ei ole eriti usutav laenude tõepärasuse kinnitus. Kahtlusi ei lükka ümber ka väide osaühingu raamatupidamises esinenud puuduste kohta. Juriidiline isik saab tegutseda üksnes oma esindajate või töötajate kaudu, tal tuleb nende tegevuse eest täies ulatuses vastutada ning ta ei saa ennast õigustada viidetega mõne töötaja ebakompetentsusele või lohakusele. Seega viitavad kõik maksu- ja kohtumenetluse käigus esitatud väited ja kogutud tõendid sellele, et nõuetekohase algdokumendi puudumise tõttu ei saa kaebaja tõendada vaidluse põhjuseks oleva kulutuse seotust oma ettevõtlusega ning on esitanud laenude andmist tõendavad väited ja koostanud neid kinnitavad dokumendid üksnes enda tagantjärele õigustamiseks ja maksustamisest vabanemiseks. Maksukorralduse seaduse § 150 lg. 1 kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendamiskoormus maksukohustuslasel. Kuna X ei ole ei maksu- ega ka kohtumenetluses kõrvaldanud kahtlusi maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tegutsemise kohta, oli Ida maksu- ja tollikeskusel alus kohaldada maksukorralduse seaduse § 92 lg. 1 punkt 2 sätestatut ning määrata tulumaksuseaduse § 51 lg. 2 p. 3 viidates X poolt täiendavale tasumisele kuuluv tulumaks. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 20.05.2005 vastav maksuotsus nr. 125/37/49 on vaatamata mõnedele selles sisalduvatele ebaselgetele ja asjassepuutumatutele väidetele lõppjäreldustes õige ning X poolt esitatud kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja kohtuistungil kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud, seega jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 17.05.2006 Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2006 kohtuotsusega nr. 3-05-1379 millega jäeti Jõhvi Halduskohtu 08.12.
- a otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4