ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- jaanuar 2006, Jõhvi 3-05-1156 (endine nr. 3-259/2005) X (registrikood X) kaebus Maksu- ja Tolliameti (registrikood 70000349) Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2005 maksuotsuse nr. 12-5/114 tühistamiseks
- jaanuar 2006 X esindaja Kersti Kägi ning Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindajad Monika Nõlv ja Reeli Proode RESOLUTSIOON 1.Tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2005 maksuotsus nr. 125/
- 2.Kohustada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskust X määratud käibemaksu tagastamiseks ja seaduses ettenähtud intresside maksmiseks. 3.Mõista Maksu- ja tolliametilt X kasuks kohtukuludena välja 22 700 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada krooni). 4.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus on X 2003 aasta käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi viinud üksikjuhtumi kontrolli ning koostanud tulemuste kohta kontrollakti nr. 12-3/56 (t.l. 11-18). 28.10.2005 vormistati samas maksukeskuses maksuotsus nr. 125/114 (t.l. 21-34), millega määrati X tasumiseks käibemaksu 527 213 krooni ning märgiti, et kuni maksuotsuse täitmiseni tuleb arvestada ja tasuda maksuvõlalt intressi. Maksuotsuses leiti, et X puudus juunis 2003 õigus arvata OÜ Broovik arvete alusel sisendkäibemaksu maha, sest see äriühing pole tehingu teiseks pooleks ja kütuse soetamine registreeritud käibemaksukohustuslaselt pole tõendatud. 29.11.2005 esitas X Jõhvi Halduskohtule kaebuse (t.l. 2-8). Seoses kohtute ühendamisega on kaebus alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja menetluses. Kaebuses palus selle esitaja, et kohus tühistaks täielikult tema suhtes tehtud maksuotsuse ning teeks ettekirjutuse sellega määratud käibemaksusumma tagastamiseks ja seaduses ettenähtud intresside maksmiseks. Ta leidis, et asjaolud, millest maksuhaldur otsuse tegemisel juhindus pole käsitletavad tema maksuõigusrikkumisena ja märkis seejuures ära, et OÜ Brookvik vahendas osades müügitehingutes 1 Valeri Vassiljev, kelle isik oli talle teada, mistõttu puudus vajadus isikusamasuse tõendamiseks. Maksuotsuse väiteid seoses JPJ Erivedude OÜ poolt esitatud deklaratsioonide, OÜ Hansainvest Grupp tegevusetuse, kütuse proovide eest tasumise ja kütuse vastavussertifikaatide andmete mittetõepärasusega pidas kaebaja asjassepuutumatuteks. Veel märkis ta ära, et vaidluse põhjuseks olev kütus müüdi OÜ Telfer Gruppi, kelle suhtes pole maksuhaldur maksukohustust muutvaid asjaolusid tuvastanud. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kirjalikus seletuses (t.l. 138-146) kaebusega ei nõustutud, paluti see rahuldamata jätta ning leiti, et kaebaja polnud heauskne ja vaidluse põhjuseks olevate tehingute teine pool on tundmatu isik. Seda seisukohta põhjendati rahapesu tõkestamise seadusest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumise, OÜ Brookvik arvete kõrval muude tehingute toimumist tõendavate dokumentide puudumise, maksuhaldurile antud seletuste ja tema poolt kogutud dokumentide sisuga. Kohtuistungil jäi X esindaja Kersti Kägi kaebuse väidete ja taotluse juurde ning palus hüvitada kokku 22 700 krooni suuruse kohtukulu. Ta väitis, et maksuhaldur on oma otsuse üles ehitanud OÜ Brookvik maksurikkumise peale ja proovinud seda kaebajale üle kanda. Seejuures juhtis ta tähelepanu asjaoludele, et asja materjalides olevad arved kannavad OÜ Brookvik vastutava isiku allkirja ning, et see on olemas ka sularaha saamist tõendavatel kviitungitel. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Monika Nõlv jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ning selgitas, et maksuhaldur on kahtluse alla seadnud nii kauba kui ka müüja olemasolu, kuid pidanud suuremaks probleemiks müüja isiku tuvastamata jätmist. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlusaluse maksuotsusega on X määratud tasumisele kuuluv käibemaks 2003 aasta eest. Kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg. 1 sätestatu kohaselt pidi maksukohustuslane registreerimisest alates täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetekohaseid arveid. Sama seaduse § 20 lg. 1 ja lg. 3 p. 1 sätestatu lubasid tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused olid kehtestatud käibemaksuseaduse § 22, mille esimeses lõikes oli sätestatud, et sisendkäibemaks arvatakse maha sama seaduse § 28 lg. 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel. Arves tuli märkida müüja nimi, aadress, registri- või isikukood ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; arve number ja selle väljastamise kuupäev; ostja nimi ja aadress; kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides, kogumaksumus ilma ja koos käibemaksuga käibemaksumäärade kaupa; kauba või teenuse maksustatav väärtus, kui see erineb kauba hinnast; käibemaksusumma käibemaksumäärade kaupa ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, kui see on arve väljastamise kuupäevast varasem. Kõik vaidlusaluses maksuotsuses kajastamist leidnud OÜ Brookvik arved ja arve-saatelehed (AS Järva Terminal maksumenetluse toimiku lehed 46, 47, 48, 49, 52, 53, 55, 56, 58, 59, 61, 62, 64, 65, 67, 68, 70, 71, 73, 74, 76, 77, 79-82, 84, 85, 87, 88, 90 ja 91) sisaldavad käibemaksuseaduse § 28 lg. 1 loetletud andmeid ja said seega olla seadusekohaseks aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksuotsuse asjaolusid ja tõendeid käsitlevates osades kütuse transporti ja kvaliteeti tõendavate dokumentide kohta esitatud väited viitavad asjaolule, et maksuhalduri arvates pole X üldse kütust ostnud (t.l. 24). Seda seisukohta kinnitas kohtuistungil ka Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja (t.l. 154). Samas ei nähtu maksumenetluse toimikust ja maksuotsusest, et maksuhaldur oleks kütuse olemasolu ja selle oma ettevõtluses kasutamist kontrollinud ning täielikult ilma tähelepanuta on jäänud ka kaebaja väite, et ostetud kütuse müüs ta edasi OÜ Telfer Grupp. Mainitud äriühingut on 2003 aasta käibemaksu tasumise osas kontrollitud ja leitud, et mingeid täiendavale tasumisele kuuluvate maksude määramist tingivaid asjaolusid pole (t.l. 127). Maksuotsuses kajastamist leidnud asjaolud, kust kütusepartii pärines, kuidas selle eelmised müüjad oma äritegevust korraldasid ja 2 maksukohustusi täitsid, kuidas toimus kütuse vastavussertifikaatide vormistamise eest tasumine, kus kütust hoiti, kelle transpordiga see kaebuse esitaja juurde toodi ja kas vastavate äriühingute esindajad oskasid kõigi nende asjaolude kohta maksuhaldurile mingeid konkreetseid seletusi anda, ei saa kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise seisukohalt iseseisvat tähendust omada. Need võiks üksnes toetada kaebaja maksupettuses osalemise tõenduseks kogutud muid tõendeid, mida käesoleva maksumenetluse toimikus aga ei sisaldu. Maksuotsuses kütuse vastavussertifikaadi kohta esitatud väidete juurde viidatud majandusministri 24.05.2001 määruse nr. 46 kohaselt kinnitab see dokument vedelkütuse partii vastavust kvaliteedinõuetele ega pane kütuse ostjale kohustust midagi tuvastada. Maksuotsuse järelduste osa kohaselt on kaebaja täiendava maksukohustuse määratlemisel olnud määravaks hoopis vaidlusaluste tehingute teise poolena märgitud OÜ Brookvik isik ning arvamus, et tema ei saa olla tehingu tegelikuks teiseks pooleks ja kütus on soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja kinnitas kohtuistungil ka seda seisukohta, mis tõendab, et tegelikult puudub maksuhalduril kuni käesoleva ajani selge ettekujutus sellest, missugusel konkreetsel põhjusel on ta X täiendavale tasumisele kuuluva käibemaksu määranud. Asjaolu, et maksuhaldur on üldse esitanud väite tehingute teise poole mittevastavuse kohta ja peab seda peamiseks maksu määramise aluseks, tõendab, et ta pole ka ise täiel määral veendunud tehingute mittetoimunise kohta esitatud väite tõele vastavuses. Eespool juba viidatud käibemaksuseaduse § 20 lg. 3 p. 1 kohaselt omab tehingu teise poole isiku puhul tähendust üksnes see, kas tegemist on registreeritud maksukohustuslasega või mitte. Maksuotsuse põhjendustes pole maksuhaldur seadnud kahtluse alla asjaolu, et tehingu teise poolena arvetele märgitud OÜ Brookvik oli tehingute toimumise ajal käibemaksukohustuslane. Tema andmebaasist 28.11.2005 tehtud väljatrükk kinnitab vaidlusaluste tehingute tegemise ajal sellise kohustuse olemasolu (t.l. 35). Seega olid vormiliselt olemas vajalikud tingimused selleks, et kaebajal tekiks õigus sisendkäibemaks maha arvata. Maksuseadustest ei tulene maksumaksjale kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks ja käibemaksu puhul on üldjuhul küllaldane, kui vastavast registrist kontrollitakse järele, et arvel märgitud isik oleks registreeritud käibemaksukohustuslane. Lisaks maksuseadustele võib maksumaksjale kohustusi tuleneda ka eriseadustest. Vaidlusaluses maksuotsuses on maksuhaldur viidanud tehingute toimumise ajal kehtinud rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lg. 1 p. 2, § 7 lg. 3 ja § 9 lg. 1 tuleneva hoolsuskohustuse rikkumisele. Selle kohaselt pidi ettevõtja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg. 2 nimetatud dokumendi või Eesti Vabariigis välja antud kehtiva juhiloa alusel tuvastama juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja tegema esitatud dokumendi vastavate lehekülgede kannetest säilitamiseks koopia kõigi üksik või omavahel ilmselgelt seoses olevate üle 100 000 krooni suuruste sularahas sooritatud tehingute puhul. X käsutuses on koopia OÜ Brookvik nimel arvetele, arve-saatelehtedele ja kviitungitele alla kirjutanud juhatuse liikme Marek-Sten Lästi juhiloast (t.l. 111) ja järelikult ei ole alust heita kaebajale ette rahapesu tõkestamise seadusest tuleneva hoolsuskohustuse rikkumist. Maksuseadustes sätestatu ei võimalda maksumaksja poolt tasumisele kuuluvaid maksusummasid määrata selle alusel, kuidas on korraldatud tema äripartnerite majandustegevus ja kas nad täidavad oma maksukohustusi. Seepärast ei saa asjaolu, et väidetavalt polnud OÜ Brookvik vaidlusaluste tehingute tegemise ajal mingit äritegevust ja ta ei esitanud maksudeklaratsioone, luua kaebajale maksukohustust. Maksuhaldurile antud seletustes (maksumenetluse toimiku lehed 104-107) on OÜ Brookvik juhatuse liige Marek-Sten Läst küll kinnitanud, et tegelikkuses pole see osaühing AS Järva Terminal kütust müünud, temalt sularaha saanud ja tehingute kohta dokumente koostanud, kuid on samas omaks võtnud, et allkirjastas vastavad dokumendid OÜ Vikodell juhatuse esimehe Valeri Vassiljevi palvel. Allkirjade ehtsust on ta kinnitanud ka osadest arvetest, ühest arve-saatelehest ja kõigist kviitungitest tehtud koopiatele kirjutatud märkega (maksumenetluse toimiku lehed 88 ja 91-95). Sularaha kättesaamist tõendavatele kviitungitele allkirja kirjutamisega on Marek-Sten Läst ühtlasi kinnitanud raha vahetu vastuvõtja volitusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg. 2 sätestatu võimaldab lugeda esindamise volituse antuks ka siis, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine 3 mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et talle on antud volitus toimingu tegemiseks. Ühtegi sellist asjaolu, millest lähtuvalt pidi kaebajal tekkima kahtlus tehingu teise poole või tema esindaja isiku ja volituste ehtsuses, pole maksuhaldur välja toonud ja seega on maksuotsuse viide rahapesu tõkestamise seaduse § 10 lg. 1 asjakohatu. Arvete arestimisest tulenev äriühingu usaldusväärsuse vähenemine ei saa olla piisavaks aluseks kahtlustele müüja tegeliku isiku suhtes. Maksumenetluse toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et Marek-Sten Läst või Valeri Vassiljev tegutsesid X juhiste alusel, et kaebaja esindajad teadsid vaidlusaluste tehingute teise poole kohta pangaarvetega seotud probleemidest enamat või, et kütust ikka tõepoolest ei müüdud ja olematu müügi eest välja makstud raha tuli tegelikkuses kaebajale või temaga seotud isikutele tagasi. Seega ei ole kaebaja pahausksusele viitavatel väidetel alust. Maksukorralduse seaduse § 10 lg. 3 ja § 11 lg. 1 ja 2 kohaselt peab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel järgima haldusmenetluse üldisi põhimõtteid ning tasuma uurimiskohustust. Sama seaduse § 95 lg. 2 kohaselt peab maksuotsusest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Eeltoodu kinnitab, et X maksumenetluses ei ole Ida maksu- ja tollikeskus neid kohustusi täitnud. Vaidlusaluse maksuotsuse sisu on raskesti arusaadav, sellest ei selgu üheselt, milline oli maksu määramise tegelik põhjus ning maksumenetluse käigus kogutud tõenditest ei piisa maksuotsuse järelduste kinnitamiseks. Seega on Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus määranud X tasumisele kuuluva käibemaksu kogu ulatuses õigusvastaselt, vaidlustatud maksuotsus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 alusel täies ulatuses tühistada ning maksu- ja tollikeskusele tuleb teha ka ettekirjutus käibemaksu tagastamiseks ja intresside maksmiseks. Kaebuse põhjendatuse tõttu kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 3 kohaselt hüvitamisele ka kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi (t.l. 10 ja 149-151) eest tasumisega kantud kokku 22 700 krooni suurune kohtukulu. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 01.06.2006 Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2006 kohtuotsusega nr. 3-051156 millega tühistati Tartu Halduskohtu 31.01.2006 otsus ja tehti asjas uus otsus, millega jäeti X kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4