) § 25 lg 3 ja § 28 lg 2, alates 01.04.2005 kehtiva maapõue seaduse (uus
) § 75 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 11.04.1995 määrusega nr 175 kinnitatud „Riigimaal paikneva ja riigi poolt uuritud maavara K loa enampakkumise teel müügi korra“ (Kord) punkt 3. Keskkonnaministeeriumi käskkirja nr 625 peale esitasid kaebused P K AS ja OÜ M Ked. P K AS kaebuses leiti, et käskkiri nr 625 on vormiveaga (puudulikult motiveeritud), kaalutlusveaga (olulisi asjaolusid ei ole kaalutud), vastuolus riiklike arengukavadega ja õigusaktidega ning sisuliselt õigusvastane. Keskkonnaministeerium oleks pidanud enne käskkirja andmist kontrollima ja kaaluma kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid. Käskkirjast ei nähtu, et ministeerium oleks analüüsinud #kaevevä ljal K alustamise vajalikkust ning K kooskõla riiklike huvide ja arengu põhisuundadega. Hinnatud ei ole K kooskõla avalike huvidega. Arvestatud ei ole K keskkonnamõjudega. Ministeerium oleks pidanud esmalt välja selgitama keskkonnamõjud ja nende leevendamise meetmed ning seejärel kaaluma, kas olukorras, kus P vajadus on rahuldatav olemasolevate Kte ja karjääride baasil, esineb selliseid kaalukaid majanduslikke, sotsiaalpoliitilisi ja julgeoleku aspekte, mis vaatamata keskkonnamõjule tingiksid maamaara Kle asumise (uue Ke rajamise) just käesoleval ajal. Kaevandamisloa müümine enampakkumisel on vastuolus
lõikega 2, mis sätestas, et juhul, kui isikute seas, kes on esitanud taotluse K loa saamiseks, ei ole uuringuloa või kinnisasja omanikku, müüakse riigi maal paikneva maavara K luba enampakkumise teel. Käesoleval juhul ei paikne kogu kaeveväli riigi maal, mistõttu on
lg 2 eeldus täitmata ja enampakkumist ei saa välja kuulutada – tegemist ei ole riigi maal paikneva maavaraga. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb eelkõige tema põhiõiguste ebaproportsionaalses riives, ebaefektiivses haldusmenetluses, menetluslike õiguste rikkumises ja kaevandamisloa eest varjatud tasude nõudmises. Kaebaja õiguste rikkumine seisneb kõige otsesemalt ka keskkonnamõjude hindamata jätmises. Keskkonnamõju hindamise tegemata jätmine kahjustab kaebajat mitte ainult kui arendajat, vaid ka kui #kaevevälja lähedal asuva A karjääri käitajat, sest P K alustamine #kaeveväljal võib mõjutada vastavate alade veerežiimi ja transpordikoormust. Kohtumenetluse käigus selgitas kaebaja täiendavalt, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ka põhjusel, et selle andmisele eelnevalt ei ole välja töötatud kõiki nõutavaid arengukavasid ning läbi on viimata strateegiline keskkonnamõjude hindamine. Kaevandamisloa taotlused puudutavad uusi Ki. Uute Kte avamine käesoleval ajal oleks vastuolus Riigikogu 15.12.2004 otsusega kinnitatud „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavaga aastani 2015“. Uue Ke avamine olukorras, kus olemasolevad ei ole ammendunud, on vastuolus saastamise minimeerimise ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtetega. OÜ M Ked kaebuses paluti käskkiri nr 625 tühistada põhjendusega, et selle andmiseks puudus õiguslik alus.
lg 2 kohaselt on enampakkumise läbiviimine võimalik üksnes riigi omandis oleval maa-alal asuva kaevevälja osas ning eeldusel, et puuduvad eelisõigust omavad isikud ning sama maa-ala osas on esitatud mitu taotlust. Kaebaja on maa-alal, mille osas on esitatud taotlused kaevandamisloa saamiseks, paikneva kinnisasja omanik. Seadusest tulenevalt on tal 2
lg 1, mis sätestab, et aluspõhjale kinnisomand ei ulatu, kui seda ei tingi kinnisasja kasutamise otstarve. Esitatud taotlustes soovitakse luba P, mis on tekkinud ammu enne jääaega, Kks. Arusaamatu on kaebajate väide, et seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et avalikul enampakkumisel müüdaks vaid riigi maal paiknevat maavara. Tähtsust ei oma käesoleval juhul, kas on tegemist riigimaaga või eraomanikule kuuluva maaga, maavara kuulub riigi omandisse. P K AS-i väited on suunatud sellele, et Keskkonnaministeerium oleks pidanud leidma viisi, kuidas #kaeveväljal P K õigus talle reserveerida. Taoline käitumine Keskkonnaministeeriumi poolt oleks aga olnud õigusvastane. OÜ M Ked kaebuses esitatud väited on ekslikud. Ta ei ole isik, kellel oleks
Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ * A O palus jätta kaebused rahuldamata leides, et Keskkonnaministeeriumi vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. P K AS ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, mis annaks alust väita, et käskkirja andmisega on rikutud tema subjektiivseid õigusi ning kaebus on esitatud ilmse eesmärgiga takistada teistele ettevõtjatele kaevelubade andmine. OÜ M Ked on õigusakte ebaõigesti tõlgendanud, ta ei ole käsitletav eelisõigustatud isikuna
lg 1 p 2 mõttes ning vaidlustatud käskkirjaga tema subjektiivseid õigusi ei rikuta. Maidla Vallavalitsus nõustus P K AS kaebusega ja selle põhjendustega. #maardlas kaevandamine ei ole kooskõlas Maidla valla huvidega ja rikub ka tema õigusi. 3
sätteid (alates 01.04.2005 kehtiva
Vaidlustatud käskkirjaga otsustati müüa kaevandamisluba enampakkumisel. Sellise võimaluse nägi ette
Vaidlustatud käskkiri ei ole käsitatav kaevandamisloa andmise otsusena. Vabariigi Valitsuse 11.04.1995 määrusega kinnitatud korra punktis t 5 tuleneb, et enampakkumise võitja kohustub esitama maavara kaevandamisloa taotluse kahe kuu jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. P K AS on vääralt aru saanud vaidlustatud käskkirja olemusest ja õiguslikust tähendusest ning nõustuda tuleb Keskkonnaministeeriumi selgitusega, et vaidlustatud käskkirjaga otsustati üksnes kaevandamisloa taotluste edasise menetlemise viis. Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist jätkatakse menetlust enampakkumise võitja esitatud taotluse alusel. Kuna P K AS on ekslikul seisukohal vaidlustatud käskkirja õigusliku tähenduse osas, siis ei saa nõustuda ka tema väitega käskkirja õigusvastasusest põhjusel, et sellest ei nähtu ministeeriumi kaalutlused seoses kaevandamisloa väljaandmisest keeldumise aluste esinemisega. Vaidlustatud käskkirjaga otsustati üksnes see, millist menetlust kaevandamisloa väljaandmise otsusteni jõudmiseks kasutada ning kaevandamisloa väljaandmise keeldumise aluseid oleks olnud põhjust käsitleda vaid siis, kui selles menetlusetapis olnuks ühe või teise aluse esinemine ilmne. Selliseid aluseid kohus ei tuvastanud. Otsustus müüa kaevandamisluba enampakkumisel ei tekita ühelegi kaevandamisloa esitanud isikule subjektiivset õigust nõuda loa väljaandmist ega tekita neile ka vastavat õiguspärast ootust. Seega ei olnud vajalik vaidlustatud käskkirjas põhjendada ei seda, kas perspektiivne kaevandamisloa andmine on lähtuvalt avalikest huvidest või loa andmisega kaasnevatest keskkonnamõjudest tingituna võimalik ega ka seda, millistel tingimustel sellise loa tulevikus välja anda saaks. Seadusandja on kaevandamislubade väljaandmise reguleerinud
-s ning üleriigilise tähtsusega maardla kaevandamisloa väljaandmine on seadusega antud Keskkonnaministeeriumi pädevusse (
Vastava arengukava olemasolul peaks Keskkonnaministeerium kahtlemata selles sätestatud eesmärkidest ja arengu suundadest lähtuma, kuid olukorras, kus seadusandja ei ole sellist arengukava kinnitanud, peab Keskkonnaministeerium kaevandamisloa väljaandmise otsustamisel iseseisvalt hindama, kas loa saab välja anda või mitte ning õige ei ole P K AS- i seisukoht, mille kohaselt kuni arengukava kinnitamiseni saab Keskkonnaministeeriumi tegevus olla suunatud üksnes olemasoleva olukorra säilitamisele. Keskkonnaministeerium on
alusel menetlenud kaevandamisloa taotlusi, mida ei saa mingil juhul vaadelda Riigikogu pädevusse kuuluva küsimusena. Seetõttu ei ole põhjendatud P K AS-i väide, et Keskkonnaministeerium on rikkunud Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõtet. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et uute PKte avamine on vastuolus Riigikogu 15.12.2004 otsusega kinnitatud „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavaga aastani 2015“. Nimetatud arengukavas on küll välja toodud, et tegutsevate Kte ja karjääride aktiivsest varust jätkub praeguse tarbimismahu juures aastani 2025 ning kui tarbimismaht ei vähene, tuleb ligikaudu 20 aasta pärast avada uusi Ki, kuid eeltoodust ei järeldu, et uusi Ki avada või olemasolevaid laiendada ei võiks. Küll on aga nimetatud arengukava ühe strateegilise eesmärgina toodud avatud turu tingimustes Penergia tootmise konkurentsivõime säilitamine. Arengukavast ei ole võimalik järeldada, et uue Ke avamine oleks selles sätestatud 4
Selle sätte kohaselt müüakse eelisõiguste puudumisel riigi maal paikneva maavara K luba Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras enampakkumise teel. Nimetatud sätte eesmärk on reguleerida sellise maavara K loa andmine, mille kaevandamist saab riik lubada omandiõigusest tulenevalt. Kui maapinnal või selle läheduses asuva maavara puhul, millele ulatub kinnisomand (AÕS § 127) on määravaks kinnisasja omandiõigus, siis maavara puhul, mis asub maapõues sügavusel, millele kinnisomand ei ulatu, tuleb lähtuda maavara omandiõigusest.
Uus
Kuigi
ja uus
kasutavad eri sõnastust, on vastavate normide eesmärk mõlemal juhul sama. Põhjendatud ei ole P K AS seisukoht, et
lg 2 puhul soovis seadusandja tagada, et kaevandaja oleks maa omanik või uuringuloa omanik või isik, kes saavutab nendega vastava kokkuleppe. Kuivõrd enne
jõustumist oli jõustunud AÕS, mis määratles kinnisomandi ulatuse, siis ei ole põhjust eeldada, et seadusandja soovis kaevandamisluba reserveerida kinnisasja omanikule ka juhul, kui maavarale kinnisomand ei ulatunud. Samuti ei saa pidada tõenäoliseks soovi reserveerida kaevandamisluba ainult uuringuloa omanikule. Vaidlustatud käskkiri ei riku P K AS subjektiivseid õigusi, sest tema õigusi ei saa rikkuda see, et ta peab omandama enampakkumisel kaevandamisloa, kulutades selleks märkimisväärseid vahendeid. Ühestki õigusaktist ei tulene, et P K AS peaks saama kaevandamisloa ilma enampakkumisel osalemata või ilma selleks varalisi vahendeid kulutamata. Enampakkumise läbiviimise kohustus mitme taotleja korral tuleneb
Tema omandis on 6 206, 7 ha suurusele kaevevälja alale jääv 2,25 ha suurune kinnistu ning sellise suurusega kinnisomand ei vaja kaevandamisloa eelisõigusega antavat kaitset. Peale selle ei olnud kaebaja kõnealuse kinnistu omanik kaevandamisloa taotluse esitamise ajal. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebus e P K AS, leides, et kohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Vaidlustatud käskkiri rikub kaebaja õigusi ning kaebaja on seda kaebuses piisavalt põhjendanud. Kaevandamisloa müümine enampakkumisel on vastuolus
Kohus hindas ebaõigesti vaidlustatud käskkirja olemust. Haldusakti puhul omab keskset tähendust resolutiivosa ning käesoleval juhul on käskkirjas kirjas, et müüakse kaevandamisluba enampakkumisel. Seega on vastustaja teinud põhimõttelise otsuse kaevandamisloa väljaandmise kasuks. Selline otsus kitsendab küsimuste ringi, mida järgmistes menetlusetappides on võimalik käsitleda. Kuna kohus on ebaõigesti käsitlenud käskkirja olemust, on ebaõigesti jäetud kohaldamata ka
Apellant on jätkuvalt seisukohal, et juba käskkirja andmise ajal oli ilmne, et on alus kaevandamisloa andmisest keeldumiseks (eelkõige vastuolu riikliku arengukavaga). Kui haldusorgan jätkab menetlust, mille puhul on ette selge, et õiguspärast lubavat haldusakti ei saa mõistliku aja jooksul anda, rikub ta isikute õigust heale haldusele. Käesoleval juhul ei ole õige põhjendada loa väljaandmisest keeldumise aluste arvestamata jätmist sellega, nagu õigusaktide silmis ei oleks justkui veel esitatud taotlust, mille saaks kas rahuldada võ i rahuldamata jätta. Uute Kte avamine oleks vastuolus kaebuses viidatud arengukavaga ja seega ka riiklike huvidega. Loa taotluse rahuldamine ei ole võimalik ka põhjusel, et uute Kte avamise kohta ei ole arengukava 6
p-le 12 ei või kaevandamisluba välja anda, kui kaevandamine tekitab olulist kahju keskkonnale. Seega oleks Keskkonnaministeerium lisaks teistele kaevandamisloa väljaandmisest keeldumise alustele pidanud käskkirja andes arvestama ka keskkonnamõjuga, mille uue Ke avamine ja selle käitamine kaasa võib tuua. Keskkonnamõju hindamata jätmise õigustamine kahe erineva menetlusstaadiumi (enampakkumise korraldamise otsustamine ja kaevandamisloa väljaandmise otsustamine) formaalse eristamisega ei ole õige. Enampakkumise korraldamine olukorras, kus luba võib olla ei saaks tekkivate keskkonnamõjude tõttu niikuinii anda, ei ole otstarbekas. Kohus ei omistanud mingit tähelepanu sellele, et antud juhul on tegemata ka nõutav strateegiline keskkonnamõju hindamine. Arengukava koostamine ja selle koosseisus strateegiline keskkonnamõju hindamine oleks pidanud toimuma enne käskkirja vastuvõtmist. Vastustaja oleks pidanud kõigepealt välja selgitama, kas Ke rajamine #väljale on põhimõtteliselt üldse võimalik. Kaebaja soovib põhimõtteliselt tulevikus P kaevandada ka #kaeveväljal, kuid käesoleval ajal puudub selleks objektiivne vajadus. Apellant soovib, et P kaevandamine toimuks kaalutletult ning arvestades riiklike arengukavadega. Vaidlusaluse käskkirjaga on kujundatud olukord, kus apellant peab oma ettevõtlusvabaduse teostamiseks tegema toiminguid (osalema enampakkumisel) olukorras, kus ta ei tea, kas vastavad toimingud annavad mingisugust tulemust või mitte. Vastavates protseduurides osalemata jätta ei ole ka võimalik, sest sellisel juhul oleks ajaks, kui kavandamist oleks mõistlik alustada, kõik ressursid juba võib olla teistele isikutele välja jaotatud. Keskkonnaministeerium palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul ei esine selliseid aluseid, millest tulenevalt oleks otstarbekas ja põhjendatud otsustada loa andmisest keeldumine menetluse võimalikult varasemas etapis. Vaidlustatud käskkirjas ei otsustata menetluse lõpptulemuse üle, vaid tõdetakse, et on esitatud kolm taotlust ning valitakse nende edasise menetlemise viis ehk enampakkumise läbiviimine. Kohtu seisukohad seoses arengukava olemuse ja sisu tõlgendamisega on õiged. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et riikliku arengukava puudumisel oleks pidanud vastustaja uute Kte avamiseks lubade andmisest keelduma.
sellist keeldumise alust ei ole. Keskkonnaministeerium ei ole kavatsenud mingilgi ajahetkel anda kaevandamisluba ilma keskkonnamõju hindamist läbi viimata. Kohus on
Apellant väidab sisuliselt, et vastustaja tegevus taotluste menetlemisel sunnib teda tegutsema loa saamise nimel, mida tal K eesmärgil reaalselt praegu vaja ei oleks. Keskkonnaministeerium ei saa lähtuda vaid ühe taotleja huvidest. Kui isik leiab, et see talle kasulik ei ole, ei pea ta ka taotlust esitama. OÜ M Ked ja OÜ * A O vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Maidla Vallavalitsus leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja palus selle rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Käesoleva vaidluse esemeks on Keskkonnaministeeriumi 12.05.2005 käskkiri nr 625, mille punktiga 1 otsustati - müüa enampakkumisel P kaevandamisluba Eesti Pmaardla #kaeveväljal ning punktiga 2 sätestati, et täpsemad andmed enampakkumise objekti kohta ning enampakkumise muud tingimused kinnitatakse peale seda, kui enampakkumise läbiviimiseks 7
lg 2 alusel, mis nägi ette, et kui mitu isikut on esitanud kaevandamisloa taotlused, mis täielikult või osaliselt puudutavad üht ja sama maa-ala, ja neid ei saa üheaegselt rahuldada ja puuduvad kaevandamisloa saamise eelisõigust omavad isikud (isik, kellel on kehtiv uuringuluba taotletava maa-ala kohta ja kinnisasja omanik), müüakse riigi maal paikneva maavara K luba Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras enampakkumise teel. Käesoleval juhul oli Kloa taotlejaid kolm. Kohus tuvastas õigesti, et neist kellelgi polnud kaevandamisloa saamise eelisõigust. Seega ei tehtud vaidlustatud käskkirjaga põhimõttelist otsust selle kohta, et kaevandamisluba #kaevevälja suhtes ilmtingimata antakse, nagu ekslikult järeldab apellant, vaid otsustati üksnes seda, et kaevandamisloa taotluste menetlus jätkub taotlejate vahel enampakkumise korraldamisega, sest ühele ja samale kaeveväljale saab välja anda vaid ühe kaevandamisloa. Kaebuse ja apellatsioonkaebuse argumendid vaidlusaluse haldusakti õigusvastasusest põhinevad aga valdavas osas lõpliku haldusakti, so kaevandamisloa väljaandmise nõuetele. Ekslik on apellandi väide, et kohus on
Halduskohus on asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb
lg 2 eesmärki tõlgendada sarnaselt käesoleval ajal kehtiva
lg-s 1, mis näeb ette, et kui samale riigi oma ndis olevale maavarale on esitanud kaevandamisloa taotluse mitu isikut ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada, müüakse kaevandamisõigus enampakkumisel. Apellant väidab, et kohus jättis ebaõigesti kohaldamata
Samuti väidab apellant, et Keskkonnaministeeriumile pidi olema vaidlustatud käskkirja andmisel teada, et taotletav kaevandamisluba on vastuolus Riigikogu 15.12.2004 otsusega kinnitatud „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava ga aastani 2015“ ning Maidla valla arengukavaga ja et seetõttu ei ole loa taotluse menetlemise jätkamine põhjendatud. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga. Ühestki õigusaktist ei tulene, et valla arengukavas sätestatu või valla mitte nõustumine Kga on automaatselt Kloa andmist välistavateks asjaoludeks. Ka kaebaja viidatud Riigikogu 15.12.2004 arengukavast ei tulene ilmselgeid aluseid kaevandamisloa andmisest keeldumisele. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et kuivõrd vaidlustatud käskkirjaga ei otsustatud kaevandamisloa väljaandmist või sellest keeldumist, siis puudus vastustajal vajadus kaaluda kaevandamisloa väljaandmisest keeldumise aluste esinemist. Kaebaja on põhjendanud vaidlusaluse käskkirja õigusvastasust ka sellega, et käskkirja väljaandmisele eelnevalt ei hinnatud keskkonnamõju. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja ebaõige olevat kohtu seisukoha, mille kohaselt keskkonnamõju hindamine peab toimuma pärast enampakkumise läbiviimist, ning heidab kohtule ette, et kohus jättis tähelepanuta tema väited selle kohta, et tegemata on ka nõutav strateegiline keskkonnamõju hindamine. Kaebuse ja apellatsioonkaebuse keskkonnamõju hindamist käsitlevatest põhjendustest järeldab ringkonnakohus, et ka selles küsimuses on kaebaja lähtunud vääralt eeldusest, et vaidlustatud käskkirjaga otsustati P kaevandamisloa andmine. Kuna vaidlustatud käskkirja näol ei ole tegemist kaevandamisloa andmise otsusega, siis on ringkonnakohtu hinnangul keskkonnamõju hindamist puututavad argumendid ja sellele esitatud vastuväited käesolevasse vaidlusesse mittepuutuvad. Vaidluse esemeks on, nagu eelpoolmärgitud, konkreetne käskkiri, millega otsustati vaid, et kaevandamiluba tuleb taotlejate rohkuse tõttu müüa enampakkumisel, nii nagu seadus seda ette näeb. Käskkirjaga ei otsustatud ei enampakkumise läbiviimise aega, 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.