MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 17.august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1405 Haldusasi AS * kaebus Lennuameti peadirektori 11.juuli 2006 otsuste nr 2 ja 3 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.juuli 2006 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS * määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS *, esindaja vandeadvokaat Kalev Bachmann Vastustaja Lennuamet, esindaja vandeadvokaat Kaido Pihlakas RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 24.juuli 2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1405 muutmata ja AS * määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata ei saa (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Lennuameti peadirektori 11.juuli 2006 otsusega nr 2 tunnistati kehtetuks 24.aprillil 2003 AS- le * väljastatud hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus. Otsuse kohaselt pole endiselt kõrvaldatud 31.oktoobri 2005 ettekirjutuses toodud puudusi. Lennukeid AN-72-100 hooldatakse lennukile AN-72 mõeldud tehnilise reglemendi alusel; AN-72-100-l kasutatakse komponente, millel puudub komponendi hooldustõend EASA vormil 1; ES-NOG mootori remont on tehtud firmas Progress, mis ei oma kohast hooldusorganisatsiooni sertifikaati; puudub kinnitatud tehniline dokumentatsioon, mille alusel on AN-72 lennukitest saadud AN72-100; puudub AN-72-100 kohta kinnitatud tehniline dokumentatsioon, mis lubaks vedada 40 reisijat. AS * käitatavate õhusõidukite hoolduskorraldus ei vasta JAR-OPS
- jao M alajao M sätetele, mis on lennundusnormide oluline rikkumine. Otsus tehti tuginedes Euroopa 3-06-1405 Ühinenud Lennuametite (EÜL) menetlustoimingute
- osa
- jao
- ptk p 20.5.2,
- ptk p 19.9.11 ja 19.9.12 ning auditi nr EX-191005-O ettekandes antud soovitustele. Lennuameti peadirektori 11.juuli 2006 otsusega nr 3 peatati AS * lennuettevõtja sertifikaat ajutiselt kuni Lennuameti 11.juuli 2006 otsuses nr 2 nimetatud puuduste kõrvaldamiseni. Otsuse tegemise alusena märgitakse LennS § 7 lg 2, § 42 lg 2, § 43 p 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.novembri 2002 määruse nr 6 „Lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 p 1 ja 2 ning JAR-OPS
- jao C p 1.180 (a) ja 1.175 (f; o).
- AS * esitas 14.juulil 2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Lennuameti peadirektori 11.juuli 2006 otsused nr 2 ja 3 tühistada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamise otsus on motiveerimata. Otsusel ei ole õiguslikku alust, sest JAR-OPS ja EÜL menetlustoimingud ei ole Eestis otsekohaldatavad (ei ole ametlikult avaldatud). Otsusest ei nähtu, miks pidas Lennuamet 31.oktoobri 2005 ettekirjutuses tuvastatud puuduste kõrvaldamist mitterahuldavaks või mitteõigeaegseks, samuti ei nähtu, miks on otsuses loetletud puudused käsitatavad
- taseme puudustena ja miks tuleb neid käsitada lennundusnormide olulise rikkumisena. Lennuamet ei arvestanud kaebaja usaldusega, et hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus kehtib kehtivusaja lõpuni. Avalikku huvi kehtetuks tunnistamise vastu ei esine, sest lennuohutuse suhtes ei ole pretensioone esitatud ja kaebaja järgib ise lennuohutuse nõudeid. Lennuamet jättis arvestamata, et Euroopa Liidus ei ole võimalik EASA poolt sertifitseerida ega tunnustada IdaEuroopas toodetud õhusõidukeid ja nende hooldamise süsteeme. Lennuamet teab, et käivad kõnelused nimetatud lennukitüüpide dokumentatsiooni ühildamiseks EASA nõuetega. Lennuamet on kuritarvitanud kaalutlusõigust, sest õiguslikud ega faktilised asjaolud ei ole muutunud võrreldes kinnituse väljastamise ajaga. Kinnituse kehtetuks tunnistamisel rikuti menetlusnorme, kuna kaebajale ei ole antud võimalust vastuväidete esitamiseks ning talle ei ole tutvustatud 3.juuli 2006 auditi soovitusi. 2) Sertifikaadi ajutise peatamise otsusest ei nähtu selle andmise aluseks olnud asjaolusid. Otsuse tegemise aluseks ei saa olla JAR-OPS, sest neid pole PS § 3 korras avaldatud. Otsuse tegemisel ei ole järgitud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Lennuamet teab, et kaebaja teeb ettevalmistusi õhusõidukite rentimiseks Suurbritanniast ning nende kandmine registrisse ei ole ilma kehtiva sertifikaadita võimalik. Lennuamet ei ole arvestanud kaebaja usaldusega, et sertifikaat kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et 31.oktoobri 2005 ettekirjutus võib kaasa tuua sertifikaadi peatamise. Esialgse õiguskaitse taotluses paluti peatada vaidlustatud otsuste kehtivus tagasiulatuvalt. Otsused piiravad oluliselt kaebaja ettevõtlusvabadust ja tekitavad talle olulist majanduslikku kahju, millel on pöördumatud tagajärjed. Arvestades lennunduse valdkonda, on lennuettevõtja usaldus ja maine ning kasutatavate lennukitüüpide ohutus ja töökindlus äärmiselt oluline. Kaebajale on usaldatud pikaajalised lepingud NATO, ÜRO jt suurte partneritega, tema lennukeid tunnustatakse väga töökindlate ja ohututena. Õigusvastaste otsuste tõttu täitmata jäävate lepingute tõttu kahjustatakse oluliselt kaebaja rahvusvahelist mainet ning see toob kaasa kaebaja suhtes suurte nõuete esitamise ja pöördumatud tagajärjed tegutsemisele lennuettevõtjana. Takistatud on Suurbritanniast uute lennukite rentimine, sest nende saamise eelduseks on kehtiv sertifikaat. Esialgsel õiguskaitsel puuduvad kahjulikud tagajärjed Lennuameti jaoks ning avalikkuse huvid lennuohutuse osas on tagatud. 2
(7)3-06-1405
- Vastustaja leidis, et kaebus on põhjendamatu ja palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 24.juuli 2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) Käesolevas menetlusstaadiumis – puuduliku informatsiooni ja tõendite valguses – on ennatlik hinnata kaebuse eduväljavaateid. Kaebuse põhjendatus saab selles haldusasjas selguda asja sisulise arutamise käigus pärast kõigi asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude analüüsimist. 2) Pole kahtlust, et vaidlustatud otsuste kehtimajäämise korral saavad kahjustada kaebaja ärihuvid ning tõenäoliselt kannab ta otsest majanduslikku kahju lepingute täitmata jätmise tõttu. Ei ole välistatud, et esialgse õiguskaitseta võivad kaebajale saabuda teatud pöördumatud tagajärjed. Eeltoodu ei anna automaatselt alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, hinnata tuleb esialgse õiguskaitse mõju avalikele huvidele ja kolmandate isikute õigustele. 3) Õhusõidukite nõuetekohane hooldamine on lahutamatult seotud lennuohutusega. Lennuameti võetud meetmed on suunatud lennuohutuse tagamisele. Lennuohutuse tagamiseks esineb suur avalik huvi – kaalul võib olla õhusõidukite pilootide ning reisijate elu ja tervis. Tuleb arvestada, et lennuk on suurema ohu allikas, millega võib õnnetus juhtuda mistahes asukohas. Sellise õhusõiduki kasutamisel, mille puhul ei ole pädev asutus tuvastanud lennuki hoolduse nõuetekohasust, võib tekkida reaalne ja tõsine oht reisijate elule ja tervisele. Taolise ohu avastamisel tuleb õhusõidukite kasutamine viivitamatult lõpetada, kuni vaidluse lahendamiseni, kas õhusõidukite hooldus on nõuetekohaselt tagatud või mitte. Praegu on selge, et Lennuameti 10.detsembri 2004 sertifikaadiga on kaebajale antud õigus teostada oma lennukitel üksnes A-klassi hooldust (lihtsamad tööd), kuid B- ja C-klassi hoolduse küsimus on kahtluse all. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna 8.oktoobri 2003 kirjas ning Omski mootoriehituse konstrueerimisbüroo 12.jaanuari 2005 kirjas toodud andmeid arvestades on Lennuametil põhjendatud alus nõuda lennuettevõtjalt hooldustegevuses kõrgeimate standardite järgimist. 4) Sertifikaadi ajutise peatamise risk oli kaebajale juba piisavalt kaua aega teada. Lennuamet tegi ettekirjutuse kõrvaldada inspekteerimise käigus tuvastatud puudused 31.oktoobril
- Selle ettekirjutuse peale ei ole vaiet või kaebust esitatud, mistõttu on haldusakt saavutanud lõpliku õigusjõu ning on täitmiseks kohustuslik kuni kehtetuks tunnistamiseni. Väited ettekirjutuse õigusvastasuse kohta on seega käesoleval ajal asjakohatud. Lennuameti 6.jaanuari 2006, 15.märtsi 2006 ja 23.mai 2006 kirjades on kaebajat sõnaselgelt teavitatud Lennuameti rahulolematusest ettekirjutuse täitmisega ning sertifikaadi peatamise võimalusest. Seega ei ole alust väita, et vaidlustatud otsused tulid kaebajale ootamatult või üllatuslikult. Kaebajal oli piisavalt aega planeerida samme oma tegevuse ümberkorraldamiseks, et täita Lennuameti 31.oktoobri ettekirjutuse nõuded. 5) Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saab kaebaja asuda täitma 31.oktoobri 2005 ettekirjutust Lennuametit ja Euroopa Lennuohutusametit rahuldaval viisil. Tõenäoliselt eeldab see uute õhusõidukite hankimist, kuid kaebaja kinnitas kaebuses ja kohtuistungil, et tal oli niikuinii kavas rentida uued lennukid Suurbritanniast. Seega on majandustegevuse seiskumine ja suurema kahju tekkimine kaebajal endal võimalik ära hoida. Siinjuures ei oma tähtsust, et lennukite toomine Suurbritanniast on erinevatel põhjustel takerdunud – lennukite hankimine on kaebaja kohustus ning kohtule ei ole kaebust esitatud Lennuameti toimingute peale lennukite registrisse kandmise menetluses. Kaebajale on tagatud Lennuameti õigusvastase tegevusega tekitatud kahju - nii otsese varalise kahju kui saamata jäänud tulu – hüvitamine. 3
(7)3-06-1405 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AS * määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega peatada vaidlustatud otsuste kehtivus tagasiulatuvalt alates 11.juulist
- Määruskaebuse põhjendused: 1) Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on täidetud kõik tingimused. Kaebus ei ole perspektiivitu ning kohtu seisukoht, et käesolevas menetlusstaadiumis on ennatlik hinnata kaebuse eduväljavaateid, on põhjendamatu. Haldusaktid piiravad oluliselt kaebaja ettevõtlusvabadust ja tekitavad olulist majanduslikku kahju. Kahjustub kaebaja rahvusvaheline maine ning see põhjustab lisaks lepingutest tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamisele pöördumatud tagajärjed kaebaja tegutsemisele lennuettevõtjana. Kaebaja ei saa laiendada oma tegevust. Otsused on takistuseks Suurbritanniast kolme lennuki rentimisel, sest lennukite saamise eelduseks on kehtiv lennuettevõ tja sertifikaat. Haldusaktide tühistamine alles kohtuotsusega loob kaebaja jaoks olukorra, kus tema õigused tegeleda ettevõtlusega on juba pöördumatult kahjustatud. 2) Kohus kaalus huvisid ebaõigesti. Hinnates esialgse õiguskaitse mõju avalikele huvidele ja kolmandate isikute õigustele lähtus kohus põhjendamatult Lennuameti ebaõigest arvamusest lennukite hooldamise pädevuse kohta. Vastustaja ei suutnud põhjendada, miks peab kaebajal olema õhusõidukite hooldamiseks B- ja C-klassi pädevus. Märkides, et B- ja C-klassi hoolduse küsimus on lubamatult kahtluse all, ei arvestanud kohus sellega, et õiguslikud ja faktilised asjaolud on otsuste eelse ajaga võrreldes samad ning vastustaja on seni pidanud kaebaja suhtes piisavaks A-klassi pädevusega hooldust. Lennuohutusega seotud avalikku huvi riivamata piisab ka A-klassi pädevusega hooldusest. Selle teostamiseks hooldustegevuses kõrgeimate standardite järgi on kaebaja pädev, sest talle on väljastatud vastav sertifikaat ja kõik kaebaja lennukid on lennukõlblikud. Ebaõige on kohtu seisukoht, et lennuettevõtja sertifikaadi ajutise peatamise risk oli kaebajale Lennuameti 31.oktoobri 2005 ettekirjutust arvestades juba piisavalt kaua teada. Nimetatud ettekirjutuses sisalduvad puudused on kaebaja kõrvaldanud ja seetõttu olid vaidlustatud otsused kaebajale ootamatud. Pelgalt formaalsest asjaolust ajendatud otsustega rikutakse põhjendamatult ettevõtlusvabadust ning vastustaja poolt viidatud ülekaalukas avalik huvi puudub. 3) Esialgse õiguskaitse kohaldamine on möödapääsmatult vajalik. Ebaõige on kohtu seisukoht, et majandustegevuse seiskumist ja suurema kahju tekkimist on kaebajal endal võimalik uute lennukite rentimisega ära hoida. Kaebaja selgitas korduvalt, et uute õhusõidukite rentimise eeltingimuseks on lennuettevõtja kõigi kohustuslike dokumentide, sh lennuettevõtja sertifikaadi ja hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse olemasolu. Kahju hüvitamine ei saa korvata kaebaja maine võimalikku pöördumatut kahjustamist.
- Vastustaja vastuväited: 1) Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kõik nõuded esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on täidetud. Vastustaja on põhjalikult selgitanud, miks otsused on õiguspärased, miks ei muuda väidetav ärakuulamata ja usalduse arvestamata jätmine otsuseid õigusvastaseks, otsuste motiveeritust, neis õigusliku ja faktilise aluse ning kaalutluste sisaldumist. Vastustaja on osutanud LennS § 7 lõigetele 2 ja 3, mille alusel on Eestis otsekohaldatavad Euroopa Ühinenud Lennuametite „Ühtsed lennundusnõuded“ ja menetlustoimingud. Arvestades eeltoodut, lennunduses lennuohutuse tagamiseks otsuste vastuvõtmiseks pädevate asutuste – Lennuameti ja Lennuohutusameti (EASA) seisukohti ning käesolevas asjas vaidlustamata asjaolu, et kaebaja hooldusorganisatsioon on pädev teostama hooldust ja väljastama vastavaid hooldustõendeid vaid A-klassi pädevuse (hooldus komponente eemaldamata) piires ega oma 4
(7)3-06-1405 pädevust teostada kaebaja poolt käitatavate lennukite (AN-72-100 ja AN-72-100D) täielikku hooldust, ning asjaolu, et kaebaja ei ole rahuldavalt ja õigeaegselt kõrvaldanud vastustaja poolt väljatoodud puudusi, on ilmselge, et kaebus on põhjendamatu ja perspektiivitu. Kaebuse ilmne perspektiivitus on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks. Taotluse rahuldamisel tekiks õigusvastane olukord, kus kaebajal on võimalik teostada lennutegevust, sh reisijate vedu, lennukitega, mille hoolduskorraldus ei vasta rahvusvahelistele normidele ja õigusaktidele, millega seatakse ohtu lennuohutus. Polegi tähtsust, kas esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks kaebaja lennutegevus üksnes formaalselt või eelduslikult ka sisuliselt õigusvastane, sest õiguskaitse kohaldamisega legaliseeriks kohus ilmselge õigusvastase olukorra. Eestis kehtivate rahvusvaheliste normide ja Euroopa Liidu õigusaktide täitmise nõudmine ei saa olla käsitatav ettevõtlusvabaduse piiramise ega majandusliku kahju tekitamisena. Väide, et AN-72-100 tüüpi lennukid on hinnatud nii Eestis kui väljaspool ning nendega ei ole väidetavalt Eestis lennuõnnetusi olnud, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest vaidlus ei toimu kaebaja käitatavate lennukite töökindluse ja lennuohutusnõuetele vastavuse, vaid selle üle, et lennukite hooldust ei teostata vastavalt nõuetele. Lennuki lennukõlblikkus ja hoolduskorralduse teostamine on erinevad mõisted. Kaebaja käitatavad lennukid võivad mingil ajahetkel olla lennukõlbulikud, kuid nende jätkuvas lennuohutuses ei saa olla kindel, kui hooldust ei teostata täies ulatuses vastavalt nõuetele. Asjaolu, et kaebaja käitatavate lennukite ja nende komponentide osas on juba teostatud hooldust ula tuses, milleks pole pädev ei kaebaja ega ükski teine rahvusvaheliselt aktsepteeritav hooldusorganisatsioon, nähtub ka 31.oktoobri 2005 ettekirjutuses väljatoodud ja seni kõrvaldamata puudustest – tööd on teostatud A-klassi pädevuse piirest väljudes. Väide, et otsused takistavad lennukite rentimist, on ebaõige informatsioon. Vastustaja kinnitab veelkord, et lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse ajutine peatamine ja hooldussüsteemi heakskiitmise kinnituse kehtetuks tunnistamine ei ole takistuseks lennukite (mida on võimalik käitada ärilises lennutranspordis vastavalt JAR-OPS 1 nõuetele) rentimisele ega kaebaja tegevuse jätkamisele lennuettevõtjana, sh renditud lennukitega. Käesolevaks ajaks on Suurbritanniast renditud lennukile juba väljastatud ka registreerimissertifikaat, renditav lennuk on registreeritud Eesti tsiviilõhusõidukite registris. 2) Kohus on kaalunud huvisid õigesti. Ülekaalukas avalik huvi, et oleks tagatud lennuohutus, ning kolmandate isikute õigus elule ja tervisele kaaluvad üles kaebaja ettevõtlusvabaduse väidetava piiramise. Ebaõige on väide, et lennuohutusega seotud avalikku huvi riivamata piisab ka A-klassi pädevusega hooldusest. JAR-OPS 1. jagu M p 1.875 (a) sätestab üheselt, et lennukit on lubatud käitada ainult siis, kui lennukile teeb hooldust ja väljastab hooldustõendeid JAR-145 nõuetele vastavalt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon. EÜ määruse nr 2042/2003 (tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides) kohaselt teostab äriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite ja nende komponentide hooldust nimetatud määruse 145. osa nõuete järgi sertifitseeritud hooldusettevõte ning hooldusorganisatsioon tohib hooldada üksnes õhusõidukeid või komponente, milleks ta on sertifitseeritud. Kaebaja on pädev teostama hooldust A-klassi pädevuse piires. Viidatud määrusest tulenevalt on kaebaja hooldusorganisatsioonil õigus õhusõidukeid ja kõiki komponente hooldada ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud. Kaebaja hooldusorganisatsioon ega ükski teine rahvusva heliselt aktsepteeritud hooldusorganisatsioon ei oma pädevust teostada hooldust kaebaja käitatavatele lennukitele (AN-72-100 ja AN-72-100D) paigaldamata mootori/abijõuseadme komponentide osas ega pädevust paigaldada nimetatud õhusõidukitele komponente (puudub pädevus B- ja C-klassi osas). Hetkel ei eksisteeri ühtegi EASA poolt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni, kes võiks teostada nimetatud lennukitüüpide täielikku hooldust, sh väljastada hooldustõendeid komponentidele, mis on lennukilt eemaldatud. Sellele vaatamata on hooldust teostatud ka pädevust ületavas ulatuses. Lennuamet ja ka Euroopa Lennuohutusamet on üheselt 5
(7)3-06-1405 seisukohal, et olukord, kus lennukeid on hooldatud selleks pädevust mitteomava ja sertifitseerimata hooldusorganisatsiooni poolt ja lennukitele ei ole võimalik tagada täielikku hooldust vastavalt JAR-OPS 1 ja EÜ määruse nr 2042/2003 nõuetele, ohustab tõsiselt lennuohutust. Vastustaja ei ole ühelgi ajahetkel pidanud üksnes A-klassi pädevusega hoolduse olemasolu piisavaks. Lennuameti 31.oktoobri 2005 ettekirjutuses tuvastatud puudused nr 15 ja 16 (komponentide paigaldamine lennukile ja remondi teostamine selleks pädevust mitteomava hooldusorganisatsiooni poolt) on käsitatavad esimese astme puudustena EÜ määruse nr 2042/2003 mõistes ja nõuavad koheste meetmete tarvitusele võtmist hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks, selle suhtes piirangute kehtestamiseks või peatamiseks kuni ajani, mil organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmeid. Kaebaja ei ole talle teatavaks tehtud puudusi rahuldavalt ja õigeaegselt kõrvaldanud, mis on lennuohutusnormide oluline rikkumine. Kaebajat on sõnaselgelt ja järjepidevalt teavitatud sellest, et ettekirjutuses toodud puudused on kõrvaldamata ja et selle tulemusena võidakse lennuettevõtja sertifikaat peatada. Väide, et puudused on kõrvaldatud, on väär – otsuste tegemise hetkeks olid kõrvaldamata puudused nr 12, 15, 16, 17 ja 18, siiani on kõrvaldamata esimese astme puudused nr 15 ja
- Eeltoodut arvestades on ilmne, et esialgse õiguskaitse kohaldamine pole võimalik ja halduskohtu määruse tühistamiseks pole alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks ja uue määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata.
- Kohus saab kohaldada esialgset õiguskaitset, kui esineb oht, et kohtumenetluse ajal kaasnevad kaebajale haldusakti kehtivuse või täitmisega sellised negatiivsed tagajärjed, mida kaebaja suhtes tehtava positiivse kohtulahendiga ei ole võimalik mõistlikul viisil kõrvaldada, kaebus ei ole ilmselt perspektiivitu ja haldusakti koheseks täitmiseks ei ole ülekaalukat avalikku või kolmandate isikute huvi.
- Käesolevas asjas ei saa omistada määravat tähtsust sellele, kas kaebus on ilmselt perspektiivitu või mitte. Kaebuse ilmne perspektiivitus on vaid üheks esialgsest õiguskaitsest keeldumise aluseks. Riigikohus on 26.juuni 2006 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-54-06 (p 12) leidnud, et kuigi kaebust ei saa pidada ilmselt perspektiivituks, ei tähenda see, et tingimata tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ning peatada Lennuameti peadirektori käskkirja kehtivus. Eriti just reisijate vedu puudutavates küsimustes tuleb kaebuse perspektiivikuse kõrval arve stada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega, et tagada turvaline ja ohutu lennuliiklus.
- Halduskohus on arvestanud kaebajale vaidlustatud käskkirjade kehtivusega tõenäoliselt kaasnevate negatiivsete tagajärgedega ning ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus õigustatult pidanud avalikku huvi lennuohutuse vastu kaalukamaks lennuettevõtja huvist oma majandustegevust piiranguteta jätkata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et õhusõiduki kasutamisel, mille puhul ei ole pädev asutus tuvastanud lennuki hoolduse nõuetekohasust, võib tekkida reaalne ja tõsine oht reisijate elule ja tervisele. Õhusõidukite kasutamine tuleb lõpetada kuni vaidluse lahendamiseni, kas nende hooldus on nõuetekohaselt tagatud või mitte. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega võivad ülekaalukatele avalikele 6
(7)3-06-1405 huvidele ja kolmandate isikute õigustele saabuda pöördumatud tagajärjed. Sellise ohu korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine lubamatu. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 7
(7)