KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-04-401 Tsiviilasi E.S. OÜ hagi C.E. AS (endine ärinimi AS E.) vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks, renditud vara tagastamiseks ja 273 644,34 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 20.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/1093778/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.S. OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised esindajad Resolutsioon Jätta Tallinna rahuldamata. ja nende Apellandina hageja OÜ E.S. lepinguline esindaja adv Risto Käbi ja vastustajana kostja C.E. AS (endise nimega AS E.) lepinguline esindaja adv Aivar Raudsik Linnakohtu 20.06.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus Välja mõista OÜ-lt E.S. C.E. AS-i kasuks kohtukuluna tasu õigusabi eest summas 5979,15 krooni (viis tuhat üheksasada seitsekümmend üheksa kr 15 s) Edasikaebamise kord Kassatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kasutas kostja õiguseellane 25.09.2002 sõlmitud rendilepingu alusel hagejale kuuluvat telkladu PLETTAC-RÖDER (edaspidi telk). Renditud vara maksumus on lepingu järgi 687 043 krooni. Rendilepingu tähtaeg lõppes 25.02.2004 ja lepingu kohaselt tuleb kostjal renditud vara tagastada. Kostjal ei ole õigust renditud vara hagejalt välja osta. Rendilepingu üldtingimuste p 2.4 kohaselt oli rentnikul õigus telk välja osta juhul, kui ta on tähtaegselt tasunud rendimaksed ja kui ta hiljemalt kolm kuud enne rendilepingu tähtaja lõppu teatab väljaostusoovist kirjalikult. Rentnik hilines korduvalt rendimaksete tasumisega ega teatanud hiljemalt kolm kuud enne lepingutähtaja lõppu vara väljaostu soovist. Seetõttu teatas hageja kostjale, et ta loeb väljaostuõiguse kehtetuks. 2 Rendilepinguga samal kuupäeval sõlmisid pooled ka kirjaliku kokkuleppe, millega hageja kohustus pärast rendilepingu lõppemist müüma rentnikule telgi maksumusega 15 284,45 krooni (millele lisandub käibemaks) tingimusel, et kõik rendilepingule lisatud maksegraafiku järgsed rendimaksed on tähtaegselt laekunud hageja arvele. Viidatud tehingut ei saa käsitada aga müügikokkuleppena. Kui ka pidada viidatud tehingut müügilepinguks, on see heade kommete vastane ja tühine. Tehingus kokkulepitud müügihind on ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista pooltevahelise rendilepingu alusel kasutatava vara ja kahjuhüvitise 273 644,34 krooni renditud vara tagastamata jätmise eest. Samuti palus hageja tuvastada poolte vahel rendilepinguga samal ajal sõlmitud renditud vara ostuõigust käsitleva kokkuleppe tühisust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal ei ole õigust renditud vara välja nõuda, sest jõustunud on poolte 25.09.2002 sõlmitud kokkulepe, mis on käsitatav müügilepinguna. Selle kokkuleppega võttis kostja endale kohustuse vara osta, hageja kohustus aga vara müüma kokkulepitud hinnaga. Telgi ostusoovi väljendas kostja rendilepingu üldtingimuste p 2.4 kohaselt, sõlmides kõnealuse müügilepingu. Kostja täitis tähtaegselt ka rendimaksete tasumise kohustuse. Kostja ei hilinenud rendimaksete tegemisega, sest hageja esitas ise rendiarved, kus maksetähtajad erinesid kokkulepitud maksegraafikust. Selliselt väljendas hageja tahet muuta rendilepingu maksetingimusi ja kostja nõustus sellega. Seetõttu ei ole hagejal õigust tugineda graafikujärgsete maksete tähtaja järgimata jätmisele. Eeltoodu alusel tuleb müügileping lugeda jõustunuks ja hagejal on kohustus müüa renditud vara kostjale. Müügilepingus kokkulepitud telgi hind on selle turuväärtust ja amortisatsiooni arvestades mõistlik. Kostja on täitnud hagejaga sõlmitud kokkulepped ja see ei ole hea usu põhimõtte vastane. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et poolte 25.09.2002 sõlmitud kokkuleppe p 1 järgi kohustus hageja müüma kostjale telgi pärast rendilepingu lõppemist maksumusega 15 248,45 krooni (millele lisandub käibemaks) tingimusel, et kõik rendilepingule lisatud maksegraafiku järgsed rendimaksed on tähtaegselt laekunud hageja arvele. Kostja teavitas hagejat telgi väljaostmise soovist rendilepingu sõlmimise päeval. Seega oli hageja alates rendilepingu sõlmimisest teadlik kostja soovist telk välja osta ja kostja ei ole oma tahet muutnud. Kostja on tasunud kõik rendimaksed ja selle üle pooled ei vaidle. Kostja viivitas küll rendimaksete tasumisega maksegraafiku järgi, kuid hageja esitatud rendiarvete kuupäevad ja maksetähtpäevad erinesid oluliselt maksegraafikust ning hageja ei saa kostjale ette heita lepingu rikkumist, mille põhjustas tema enda käitumine. Vaidlusaluse telgi ostueesõigust käsitleva kokkuleppe kohaselt on kostjal telgi väljaostmise õigus ning hagejal oli kohustus see talle müüa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Tõenditest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale rendiperioodi jooksul renti 324 642 krooni, millele lisandub müügilepingus märgitud summa 18 035,65 krooni. Kostja on kokku tasunud 342 677 krooni. Seega on kostja tasunud hagejale kõik kokkulepitud summad ja tal on õigus keelduda tagastamast renditud vara hagejale. Vaidlusalune telgi ostueesõigust käsitlev kokkulepe ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühine ega vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Hinnakokkulepe oli sõlmitud poolte vabal tahtel ja renditud vara amortisatsiooni arvestades on tegemist mõistliku hinnaga. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 3 E.S. OÜ palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palus määrata telgi kostjalt väljamõistmise osas kohtuotsus viivitamatult täitmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaolud kogutud tõenditele. Ostuõigust käsitleva 25.09.2002 kokkuleppe näol on tegemist tingimusliku eelkokkuleppega, millest tuleneva ostuõiguse teostamiseks oli vajalik kostja tähtaegne tahteavaldus, mida kostja ei teinud. Samuti ei tekkinud hagejal rendivara müügi kohustust põhjusel, et kostja ei tasunud kõiki rendimakseid tähtaegselt isegi talle esitatud arveid aluseks võttes, rääkimata algsest maksegraafikust. Esimese astme kohus on ebaõigesti tõlgendanud poolte tahet telgi ostuõigust käsitleva 25.09.2002 kokkuleppe sõlmimisel ning ekslikult tuvastanud, et pooled sõlmisid müügilepingu, mitte tingimusliku eelkokkuleppe. 25.09.2002 kokkulepe ei vasta VÕS § 208 lg-s 1 toodud müügilepingu definitsioonile, kuna selles puudub müügilepingule iseloomulik vastastikkus. Kokkuleppes võttis hageja endale kohustuse renditud asi müüa, kuid kostja ei võtnud kohustust asi vastu võtta ja selle ostuhind tasuda. Kokkulepe oli tingimuslik, kuna selle realiseerumine oli seatud sõltuvusse 25.09.2002 rendilepingu kohasest ja tähtaegsest täitmisest kostja poolt ning samuti ostuõiguse kasutamise soovist kirjalikust etteteatamisest hiljemalt kolm kuud enne rendilepingu lõppemist (rendilepingu p 2.4). Sellekohast kostja kirjalikku tahteavaldust ei ole hageja kunagi saanud. Ostuõigust käsitleva tingimusliku eelkokkuleppe sõlmimist ei saa samastada ostuõiguse kasutamise soovist kirjaliku etteteatamisega. Viimatinimetatud asjaolu ning kokkuleppe ühekülgsust (see on kohustuste tekkimist ainult hagejale) on oma 26.03.2004 kirjas hagejale möönnud ka kostja. Kirja oleks tulnud käsitada poolte ühise tegeliku tahte väljendusena VÕS § 29 lg 1 mõttes või vähemalt lepingu tõlgendamisel olulise asjaoluna (VÕS § 29 lg 5 p 3). Antud kirja on kohus tõendina täiesti tähelepanuta jätnud, mis viis poolte tahte ebaõige tõlgendamiseni. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, kuidas rendilepingu täpsustus vara väljaostu õiguse tekkimise tingimuste kohta (see on lepingu sõlmimine) on tõlgendatav vara väljaostu soovist teatamisena ehk sama lepingu täitmisena. Selle väite kohta ei ole läbi viidud tõendite analüüsi. Ostuõigust käsitleva tingimusliku eelkokkuleppe jõustumiseks vajalik edasilükkav tingimus ei saabunud, kuna kostja ei teatanud ostuõiguse kasutamise soovist ja ei täitnud kohustust tasuda tähtaegselt kõik rendimaksed. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, millele hageja kohtukõnes tugines, et kostja ületas ka rendiarvetel toodud maksetähtaegu. Nii on 15.10.2002 maksmisele kuulunud arve tasutud 18.10.2002, 21.11.2002 maksmisele kuulunud arve on tasutud 22.11.2002, 30.05.2003 maksmisele kuulunud arve on tasutud 02.06.2003 ja 08.02.2004 maksmisele kuulunud arve 11.02.
- Sõltumata ostuõigust käsitleva kokkuleppe tingimuste saabumisest jääb hageja hagiavalduses toodud põhjenduste juurde, et 25.09.2002 kokkulepe oli TsÜS § 86 alusel tühine. Lepingu tühisusest tingituna langevad ära kostja vastuväited telgi omandamise kohta ja hagi tuleb rahuldada. Tehingu tühisuse tuvastamisel on keskseks küsimuseks telgi hind. Selles osas on kaevatav otsus motiveerimata. Kohus ei ole toonud välja amortisatsioonimäära, millest lähtuvalt ta väljaostuhinda mõistlikuks peab, ja mida ta peab silmas väljaostuhinna all. Nimelt üritas kostja luua eksitavat muljet, et rendimaksed kuulusid telgi ostuhinna sisse, mis ei ole õige. Rent (üür) on tasu asja kasutamise eest. Poolte tahe ei seisnenud telgi rendimaksete eest võõrandamises, vastasel korral oleksid nad kohe sõlminud võõrandamislepingu. Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 111 lg 3, mis asjas kohaldamisele ei kuulu. VÕS § 111 lg 3 reguleerib kohustuste tasakaalu vastastikuses lepingus. Antud juhul puudub kohustuste vastastikkus, kuna ostuõigust käsitlev 25.09.2002 kokkulepe paneb kohustused ainult hagejale. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta VÕS § 5, mille kohaselt pooled võivad seaduses sätestatust kokkuleppega kõrvale kalduda. Ostuõigust käsitlevas kokkuleppes 4 leppisid pooled sõnaselgelt kokku tingimuse, et lepingu jõustumiseks on vajalik kõigi rendimaksete tähtaegne laekumine, mistõttu tähtaja mittejärgimist tuleb käsitleda olulise lepingurikkumisena. Antud juhul ei ole hagejal müügikohustust tekkinudki, mis on täiendav alus VÕS § 111 lg 3 kohaldamata jätmiseks. Hageja nõude 273 644,34 krooni kahjuhüvitise saamiseks rahuldamata jätmise on kohus jätnud sisuliselt motiveerimata. Vastus apellatsioonkaebusele C.E. AS palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 20.06.2005 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel ja otsus tuleb TsMS § 657 lg1 p 1 alusel jätta muutmata. Kuna kohtukolleegium nõustub linnakohtu põhjendustega, siis ei pea neid vajalikuks tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Asja on tuvastanud järgmised asjaolud: 1) pooled on
- septembril
- a sõlminud rendilepingu, mille alusel andis hageja kostjale rendile telgi maksumusega 687 000 krooni tähtajaga kuni
- veebruar
- a; 2) samal kuupäeval sõlmisid pooled kokkuleppe, millega hageja võttis endale kohustuse müüa telk kostjale. Rendilepingu p-s 2.4 leppisid pooled kokku, et lepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning rendimaksete täielikul tasumisel on rentnikul pärast lepingu tähtaja lõppemist vara väljaostu eesõigus ning soovist kasutada vara väljaostu eesõigust on rentnik kohustatud informeerima kirjalikult rendileandjat hiljemalt kolm kuud enne lepingu tähtaja lõppemist. Samal kuupäeval sõlmitud kokkuleppe järgi kohustub rendileandja müüma rentnikule telgi pärast rendilepingu lõppemist maksumusega 15 284 krooni 45 senti (millele lisandub käibemaks) tingimusel, et rendilepingule lisatud maksegraafiku järgsed rendimaksed on kõik rendileandja arvele tähtaegselt laekunud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt pooltevahelise tehingu tühisuse tunnustamist, renditud vara tagastamist ja kahjuhüvitist summas 273 644 krooni. Vaidluse all ei ole enam hageja nõue tuvastada pooltevahelise tehingu tühisus. See nõue jäeti linnakohtu otsusega rahuldamata ning ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse selles osas muutmata. Kassatsioonkaebust selles osas esitatud ei ole. Seoses eeltooduga ringkonnakohus sellekohastele väidetele apellatsioonkaebuses teistkordselt hinnangut ei anna. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada
- septembri
- a kokkulepet ning kas sellest tuleneb kostja õigus keelduda hagejale rendilepingu eseme väljaandmisest (.t.l.31). Linnakohus jättis hageja nõuded rahuldamata, leides, et kokkuleppe kohaselt on kostjal telgi väljaostmise õigus ning hagejal kohustus see talle müüa ning kuivõrd kokkuleppest tulenevad tingimused on täidetud, ei ole hagejal õigust kostjalt telki välja nõuda. Vaidlusaluse kokkuleppe järgi kohustub hageja müüma telgi kostjale ning kokkuleppest nähtub üheselt ka kostja soov telk osta. Kokkuleppele hinnangu andmisel on oluline hinnata, kas pooled on vaidlusaluses tehingus kokku leppinud olulistes tingimustes, mille puhul saab lugeda müügilepingu sõlmituks. Müügilepingu puhul on sellisteks olulisteks tingimusteks eelkõige kokkulepe müügilepingu esemes ja selle hinnas. Vaidlusalune tehing sisaldab eeltoodud kokkuleppeid. Kokkuleppe kohaselt kohustub hageja müüma kostjale telk-lao PLETTAG-RÖDER pärast rendilepingu lõppemist maksumusega 15284,45 kr, millele lisandub käibemaks tingimusel, et rendilepingule lisatud maksegraafikujärgsed maksed on 5 kõik hageja arvele tähtaegselt laekunud (t.l.31). Kokkuleppes sisalduv tingimus (rendimaksete tähtaegne tasumine) ei muuda seda veel eellepinguks. Kokkuleppest nähtub ka üheselt kostja soov telk osta. Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodu alusel on poolte vahel sõlmitud kokkulepe käsitatav tingimusliku müügilepinguna (kohustustehinguna). Linnakohus jättis hageja nõuded rahuldamata, leides, et kokkuleppe kohaselt on kostjal telgi väljaostmise õigus ning hagejal kohustus see talle müüa ning kuivõrd kokkuleppest tulenevad tingimused on täidetud, ei ole hagejal õigust kostjalt telki välja nõuda. Kohtukolleegium nõustub linnakohtuga nimetatud osas ja leiab, et linnakohus on asjas esitatud tõendeid õigesti hinnanud ja nende alusel lugenud tõendatuks, et kostja on kõik vaidlusaluses kokkuleppes nimetatud tingimused täitnud. Kostja on tasunud hageja poolt esitatud arvete alusel kõik rendimaksed ning ka müügihinna. Selles ka vaidlus puudub. Hageja arvates ei ole rendimaksed kostjalt laekunud rendilepingule lisatud maksegraafiku kohaselt. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei teostanud makseid graafiku alusel, vaid kostja poolt väljastatud arvete alusel. Kostja on korduvalt väitnud, et maksegraafikust erinev tasumine toimus vaid hageja enda tegevusese tõttu, sõltuvalt hageja poolt arvete esitamise ajast. Hageja ei ole maksete tegemise perioodil teinud etteheiteid, et miks tasus kostja makseid mitte graafikujärgselt, vaid siiski hageja poolt esitatud arvete alusel. Kohtukolleegium leiab, et kuivõrd pooltevaheline kokkulepe on käsitatav tingimusliku müügilepinguna ja kostja on selles märgitud tingimused täitnud, ei oma hagi lahendamise seisukohalt tähtsust, kas kostja kui telgi valdaja on esitanud müügilepingu täitmisnõude (telgi omandi üleandmise nõude) või mitte. Kostja on esitanud vastuväited, mille kohaselt hagejal ei olnud õigust telki kostjalt välja nõuda. Kostja vastuväidete õiguslikuks aluseks saavad olla AÕS § 83 lg 1, samuti kohustuse täitmisest keeldumist reguleerivad VÕS §-d 110 või
- Asjaõigusseaduse § 83 lg 1 järgi võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kuna pooltevaheline kokkulepe on käsitatav müügilepinguna, tuleneb kostja õigus asja vallata viidatud müügikokkuleppest. Kuna kostja on kõik tingimuslikus müügilepingus sisalduvad tingimused täitnud, siis on kostjal õigus telgi väljaandmisest keelduda ning linnakohus on hageja nõuded jätnud põhjendatult rahuldamata. Kuna kohtukolleegium vaatab asja läbi apellatsioonkaebuse piires, siis ei anna hinnangut kohtukõne teesides toodud uutele väidetele. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks. Kostja esitas taotluse kohtukulude hüvitamiseks osutatud õigusabi eest kokku kõikides kohtuastmetes summas 76 747, 20 krooni. Esimese astme kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kulutused õigusabile summas 42055, 20 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seadustike jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Juhindudes kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 p 1 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtukulu summas 5979, 15 krooni. R. Allikvere G. Kivinurm V. Lips