07.05.2004 teatas hageja, et asub teostama oma pandipidaja kinnipidamisõigust ja keelas kostjal renditud ruumide kasutamise. Ruumid anti kostja kasutusse tagasi 21.05.
§-st 307 oma seaduslikku õigust, kui keelas kostjal renditud ruumide kasutamise ja seega ei saa pidada hagejat kostjale kahju tekitamise eest vastutavaks. Kostjal oli võlgnevus hageja ees ja hageja asus rakendama käsipandi õigust, et tagada oma nõude rahuldamine. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 67 635,79 krooni ning intressi ja viiviseid kokku summas 67 635,79 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei vaidlustanud hageja nõuet selles osas, et kostjal oli hageja ees võlgnevus rendimaksete eest summas 27 731 krooni, mis tekkis kostjal ajavahemikus 31.05.200407.08.2004. Mai 2004 eest kostja rendimakset summas 3690,96 ei tunnistanud, kuna selles kuus ta ei saanud kasutada renditud ruume seoses hageja poolt väidetava pandiõiguse teostamisega. Võlgnevusele, mille hageja oli väidetavalt omandanud 03.05.2004 lepingu alusel, vaidles kostja vastu, kuna sellest lepingust ei selgu, kelle vastu nõue summas 45 599,70 krooni loovutatakse. 2
puudutab olukorda, kus rentnik soovib renditud pinnalt lahkuda ja oma vara välja viia. Kostja ei kavatsenud renditud pinnalt lahkuda ega oma vara sealt välja viia. Kostja vara oli valduse rikkumise aja seisuga renditud ruumides 1 899 394,73 krooni eest, lisaks sellele kontori sisustus. Seega ei olnud hagejal alust keelata kostjal kogu vara kasutamist. Tulenevalt
lg-st 1 oli kostjal õigus vaidlustada ülesütlemine 30 päeva jooksul ja tulenevalt
Kahju tulenes sellest, et kostjal ei õnnestunud täita talle ruumidesse pääsu takistuse ajal tulnud tellimusi. Kostjal jäi täitmata AS-i M.M. poolt 17.05.2004 esitatud tellimus summas 167 277,86 krooni. Sellise tellimuse täitmisel oleks kostja saanud vahendustasu 74 403,30 krooni; samuti OÜ Loodustooted 10.05.2004 esitatud tellimus summas 7684,16 krooni, mille täitmisel oleks kostja saanud vahendustasu 3372 krooni. Mõlema tellimuse tähtajaks oli vastavalt lepingule 48 tundi. Kuna tellimused tulid kostja faksile, mis asus hageja poolt suletud ruumides, ei saanud kostja neid tähtajaks täita. Lisaks sellele on kostja kahjuks kostja töötajatele väljamakstud töötasu ja neilt tasutud riigimaksud, kuna töötajad olid ebaseadusliku pandiõiguse teostamise ajal töölt kõrvaldatud, kuid kohustus neile maksta kostjal säilis. Kostja tasus 2004.a. mai 21 tööpäevast 11 tööpäeva (07.05.2004-21.05.2004) eest töötajatelt tööd saamata. Selle kahju suuruseks on 15 423 krooni. Hageja tekitas kostjale kahju kokku summas 93 198,30 krooni, millises ulatuses esitas kostja hagejale avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Kuna nõuded on tasaarvestatud, langeb ära hageja nõue. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt D.P. OÜ B.K. kasuks välja üürivõlgnevuse 1007,80 ning viivised 420,25 krooni. Kohus jättis kohtukulud poolte endi kanda. Kohus mõistis OÜ-lt D.P. riigituludesse 49,50 krooni. Kostja tunnistas hageja nõuet võlgnevuse osas, mis tekkis alates 31.05.2004 kuni lepingu ülesütlemiseni 07.08.2004 summas 27 731 krooni ja mai 2004 rendimakset 5310,08 krooni, seega kokku 33 041,08 krooni. Kostja vastuväited ei anna alust lugeda hageja nõuet 45 599,07 krooni osas alusetuks. Kostja ei vaidlustanud poolte kokkulepet võla tasumise kohta, mille kohaselt oli kostja võlgnevus 20.05.2004 3
lg-st 3 lähevad nõude loovutamisel võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile ning seega läks hagejale üle nõudeõigus viivisintressile omandatud nõudelt. Kuna 20.05.2004 võla tasumise kokkuleppes kokku lepitud võlasumma sisaldas ka hageja poolt omandatud nõuet 45 599,70 krooni, on summalt 45 599.70 krooni viivisintressi arvestamine eraldi põhjendatud kuni 28.07.2004, kuna vastavalt kokkuleppe p 2.1.3 pidi ülejäänud võlgnevus kustutama hiljemalt selleks tähtajaks. Kuigi pooled tagasimaksmise tähtaegades kokkulepet ei saavutanud, nagu kokku lepiti, oli üldine tähtaeg poolte poolt määratud. Viivised seoses 20.05.2004 kokkuleppes täitmata jäänud osa 29,041,82 krooni eest viivisintressi nõudes on
lg 1 p 6 alusel põhjendatud, kuna kokkuleppe kohaselt tasumisele kuulunud summa ei ole kostja poolt tähtaegselt tasutud. 06.03.2004 tegi hageja kostjale erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse ja 07.05.2004 sulges hageja kostja kasutuses olnud ruumid ega lubanud kostja töötajaid ruumidesse kuni 21.05.2004. Hageja tegutses nn pandiõiguse teostamisel vastuolus
Tulenevalt viidatud sättest on üürileandjal õigus kinni pidada üürnikule antud ruumides olevat vallasvara vaid juhul, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia. Hageja ei osutanud, et tal oleks olnud alus arvata, et kostja kavatses lahkuda üüritud ruumidest. Seega ei olnud hagejal õigust pandiõiguse teostamisele. Üürileandja võib kinni pidada asju ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks, kuid hageja takistas kogu kostjale kuuluva vara kasutamise määratlemata oma nõude suurust ja vara väärtust, mille käsutamist ta takistas. Kostja esitatud laoseisu aruandest nähtub, et 07.05.2004 seisuga oli kostjal laos vara 1 899 394 krooni 4
lg 1 järgi kinnipidamisõiguse teostamine on võrdsustatavad.
lg-st 1 ega
lg-st 1 ei tulene üürileandja õigust takistada lepingu alusel kasutatava ruumi sissepääsemist. Arvestades ka
lg 2 regulatsiooni, on ilmne et seadusandja mõte oli see, et üürileandjal on õigus pandipidajana nõuda, et tema olemasoleva nõude täitmise tagamiseks on üüritud ruumis see vara, mis seal oli nõude tekkimise ajal. Ühestki sättest ei tulene üürileandja õigust võtta oma otsesesse valdusse üürniku vara. Lähtudes eeltoodust käitus hageja ajavahemikul 07.05.2004-20.05.2004 seadusevastaselt. Kostja kahju arvestusele summas 93 198,30 krooni hageja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja väiteid kahju olemasolu ja suuruse kohta on põhjendatud. Töötajatele makstud palk ja sellelt tasutud maksud ilma töötajatelt tööd vastu saamata on kostjal otseseks varaliseks kahjuks
Saadud tellimuste alusel saamata jäänud vahendustasu on
lg 4 alusel saamata jäänud tulu, kuna kostjal jäid tellimused täitmata hageja tegevuse tõttu. Kostjal tekkinud kahju ja hageja ebaseadusliku tegevuse vahel on põhjuslik seos. Kostjal on nõue hageja vastu summas 93 198,30 krooni. Kostja esitas hagejale 20.12.2004 avalduse tasaarvestuse tegemiseks, mida hageja ei aktsepteerinud. Kostja tugines ka kirjalikus vastuses kohtule, et tema kahjunõue hageja vastu tuleb tasarvestada hageja nõudega. Kohus leidis, et pooltel on vastastikkused rahalised nõuded ja tasaarvestamine on võimalik. Kostjal tekkis kahju ja nõudeõigus kahju hüvitamise nõuete osas seoses saamata jäänud tuluga ajast, kui ta minetas võimaluse tähtaegselt tellimusi täita – 3372 krooni osas 12.05.2004, kuna tellimus esitati 10.05.2004 ja see tuli täita 12.05.2004 ning 74 403,30 krooni osas alates 19.05.2004, kuna tellimus esitati 17.05.2004 ja see tuli täita 19.05.2004. Kahju palkade ja maksude tasumisega seoses tekkis kostjal siis, kui tal tekkis nende maksmise kohustus, so alates 01.06.2004 ning siis muutus see osa kahjust sissenõutavaks. Kohtul tuleb tuvastada, millised kohustused olid kostjal hageja ees, kui kostja nõuded muutusid sissenõutavaks. Pooled ei vaidlustanud hageja esitatud tabelis (t lk 58-59) toodud andmeid arvete ja nende maksetähtaegade osas ja kohus võttis need aluseks arvestuste tegemisel. 12.05.2004, kui muutus sissenõutavaks kostja nõue 3372 krooni, oli hagejal kostja vastu järgmised nõuded: jooksev üürivõlg 33 442,12 krooni, kogunenud viivised 15.05.2003-12.05.2004 summas 5494,73 krooni ning arvetelt maksmata viivised 2041,73 krooni, 03.05.2004 omandatud nõue kostja vastu summas 45 599,70 krooni ja sellelt arvestatud viivised 20 196,63 krooni. Lähtudes
lg-test 1 ja 2 kuuluvad tasaarvestamisele hageja poolt 02.05.2004 omandatud nõude aluseks olevate arvete järgi arvutatud viivisintressid iga arve kohta eraldi ja vastava arve summa tulenevalt
lg-st 2 ja lg 1 p-st 1 ning teises järjekorras jooksvate arvete eest arvestatud viivisintressid alates 15.05.2003 koos nende arvestuse aluseks olevate arvete maksmata summadega. 12.05.2004 seisuga kuuluvad tasaarvetsamisele arve nr 213 (20.12.2002) summas 8231,68 krooni arvestatud viivisintressid (4099,38 krooni) osaliselt ning viiviste jääk sellelt arvelt on 727,38 krooni 5
Seega tuvastas kohus, et alates 06.05.2004 oli üürileping lõppenud. Hageja ebaseaduslikku pandiõigust põhjendas kohus asjaoluga, et
§-dest 305 ja 307 ei tulene üürileandja õigust takistada lepingu alusel kasutatava ruumi sissepääsemist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja sellest tehtud järeldused on vastuolulised. Üürileping öeldi üles 06.05.2004 ja pandiõigust teostati alates 07.05.2004, mil poolte vahel lepinguline suhe puudus. Kostjal puudus õiguslik alus ruumides viibida ning hageja eeldas põhjendatult, et kostja lahkub üüritud ruumidest. Seega oli hageja
lg 1 alusel õigus teostada pandiõigust.
lg 4 sätestab, et üürileandja pandiõigusele kohaldatakse asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut. AÕS § 281 sätestab, et vallasasja võib pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Üürileandja pandiõigus eeldab valdust. Seetõttu võttiski üürileandja üüriobjektil asuvad vallasasjad oma otsesesse valdusse. Kuna pandipidajal tekivad pandi säilimise suhtes kohustused ja vastutus, on ainuvõimalik olukord, kus üürnikku ja kolmandaid isikuid ruumidesse, kus panditud esemed asuvad, ei lasta. Hageja teostas pandiõigust seaduslikult, mistõttu ta ei saanud tekitada kostjale kahju, mida ta peaks hüvitama. Kahju tekkimine ei ole tõendatud. Ei ole tõendatud, et kostja maksis töötajatele reaalselt palka, AS-ilt M.M. ja OÜ-lt L. saamata jäänud vahendustasu suhtes on tõendamata asjaolu, et kõik laoseisus märgitud tooted olid üüripinnal. Kui kaup olnuks üüripinnal, ei võtnud see kostjalt võimalust sama kaup hiljem maha müüa ja saada vahendustasu. Kohus lähtus kahju väljamõistmisel lepingulisest kahjust, kuid leping oli lõppenud, seega ei saanud see olla lepinguline kahju. Kohus leidis, et viivised seoses 20.05.2004 kokkuleppes täitmata jäänud 29 041,82 krooni eest viivitusintressi nõudes on põhjendatud. Kohus tegi nimetatud nõude osas tasaarvestuse. Kuna kostja kahjunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata, ei saa tasaarvestusi teha ning kostjalt tuleb välja mõista viivised summas 29 041,82 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ D.P. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 567 lg 3 alusel tühistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust ainult selles osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et kostja võlgnes hagejale üürimakseid 63 944,83 krooni ja tal oli õigus saada viiviseid määras, milles kostja vastu ei vaielnud (9553,21 krooni ja 700 krooni), ning on tuvastatud, et hagejal on õigus kostjalt nõuda ka viivist summalt 45 599,70 krooni kuni 28.07.2004.a ning 20.05.2004.a kokkuleppe järgi võlgnetavalt 29 041,82 kroonilt. Apellant on vaidlustanud kaebuses maakohtu järelduse, mille kohaselt hageja teostas alusetult ja seadusega vastuolus üürilendaja pandiõigust. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, kuidas hageja pandiõigust teostas: tegi 06.05.2004 kostjale erakorralise lepingu ülesütlemise avalduse ja sulges 7
lg 1 sätestab, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi. Maakohus on õigesti seadust tõlgendades leidnud, et pandiõiguse teostamise eelduseks on lisaks üürnikul üürileandja ees võla olemasolule üürniku poolt tegude tegemine, millest saab järeldada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides olevaid asju ära viia. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole hagiavalduses põhjendanud, millest ta järeldas, et kostja kavatses koos üüritud ruumides oleva varaga koheselt peale üürilepingu ülesütlemist lahkuda. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et seoses üürilepingu lõppemisega oli tal alus eeldada, et kostja lahkub koheselt. Pooltevahelise rendilepingu p 10.3 kohaselt kohustus kostja pärast rendilepingu erakorralist ülesütlemist pinna vabastama 5 päeva jooksul. Seega oli kostjal õigus peale lepingu lõppemist üüritud asja kasutada ja ta ei pidanud koheselt lahkuma. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja poolt pandiõiguse teostamisel pidas ta kostja vara kinni suuremas ulatuses, kui oli tema nõue, mis oli vastuolus
Kostja on tõendanud, et hageja valdusse jäi kostja kaupu summas 1 899 394 krooni, mis ületab oluliselt hageja nõude. Õige on apellandi väide, et üürileandjal on õigus tulenevalt AÕS § 281 lg-st 1 ja 282 lg-st 2 pandiese oma valdusse võtta, kuid ta ei olnud õigustatud võtma oma valdusse kogu ruumides oleva vara, arvestamata oma nõuete suurust, ning vahetama üüritud ruumidel lukud, takistades kostjal kõikidesse ruumidesse pääsemist. Õige on maakohtu järeldus, et hageja ebaseaduslik kinnispidamisõiguse teostamine võis põhjustada kostjale kahju. Kostja on esitanud hagejale 20.12.2004 tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt on talle tekkinud kahju seoses ebaseadusliku pandiõiguse teostamisega summas 93 198,30 krooni, mis koosnes kauba müügist saamata jäänud tulust summas 77 775,30 krooni ja 11 päeva eest töötajatele makstud tasust ning tasult makstud riigimaksetest kokku summas 15 423 krooni. Apellant on kaebuses väitnud, et kostja ei ole kahju suurust tõendanud. Kolleegium leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel tol ajal kehtinud TsMS § 171 lg-t 1, jättes protsessiosalistele tagamata asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.
lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu. Käesoleval juhul on kostja esitatud tasaarvestuse avalduse seoses kahjudega, mis seisnesid olulises määras (välja arvatud töötajatele makstud töötasu) saamata jäänud tulus. Kohus on nõutud kahjutasu tervikuna välja mõistnud. Kolleegium leiab, et maakohus oleks pidanud juhtima poolte tähelepanu
Kogu nõutud kahju välja mõistes võib tekkida olukord, kus kostja võis talle kuuluva kauba hiljem ikkagi maha müüa ja saada teistelt tehingutelt kasu, mida ta nõuab hagejalt. Samuti ei ole kostja saamata jäänud tulu nõudes arvestanud sealt maha kokkuhoitud kulutusi. Riigikohus on oma lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-90-99 ja 3-2-1-98-03 juhtinud tähelepanu asjaolule, et saamata jäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb kahju saanud isiku reaalselt võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused, mis kahju saanud isik sellise sissetuleku saamiseks pidanuks tegema. Otsese kahju tõendamiseks, mis koosnes töötajale välja makstud töötasudest ja neilt makstud maksudest, on kostja esitanud arvestuse (t. l. 82). Kolleegium märgib, et tabelist ei tulene, millal on väljamaksed töötasuks töötajatele tehtud ja millal on üle kantud maksud. Kolleegium leiab, et maakohus peab asja uuesti läbi vaatama ja selgitama pooltele eeltoodud asjaolusid. Alles peale tegeliku kahju suuruse väljaselgitamist on võimalik teha tasaarvestus ning otsustada hageja nõude rahuldamise üle. Apellant väitis kaebuses, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et tegemist oli lepingulise kahjuga. Kolleegiumi arvates on apellandi väide ebaõige. Õigus kinni pidada üürniku vara tuleneb üürilepingu mittekohasest täitmisest üürniku poolt ja see, et üürileandja oli vahetult enne kinnispidamisõiguse teostamist üürilepingu erakorraliselt üles öelnud, ei muuda kinnipidamisõiguse 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.