Obsah (4)

§ 1§ 29§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-06-8999 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. juuni 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-899

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku koguvõlgnevus 99 663,60 krooni. Vara on võlgnikul 2600 krooni. 2029 krooni moodustab võlg Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse ees ning 97 634,60 krooni kohustused teiste isikute, hankijate Kummix OÜ, Madix Teritus, AS Lasita Aken, likvideerija Toomas Kiisa ja omaniku Merike Kallase, ees. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli puidu töötlemine, s.t tootmisest järgijäänud puidu sõrmjätkamine. Antud teenuste tegemiseks soetas ettevõte puidujätkamisseadme „Festo“ esialgu 17.09.1998 rendilepingu alusel kuutasuga 5900 krooni (koos km-ga) AS-lt Lasita Aken. 20.12.1999 2 sõlmiti uus leping, mille Lisa 1 alusel muutus leping kapitalirendilepinguks tähtajaga 15.02.2000 kuni 15.12.2008 (9 aastat) ning kuumaksega 2591,58 krooni. Põhivarana võeti arvele puidujätkamisliin väärtusega 235 000 krooni. Rendileping lõpetati 01.03.2004, kuna rentnik ei suutnud tasuda rendimakseid ja seade tagastati rendileandjale augustis 2004, kuid akt kirjutati alla alles rentniku suurte jõupingutuste tulemusena jaanuaris

1. Rendilepingu lõpetamise ja vara tagastamise vahel hoiustati seadet kolmandate isikute juures kuutasuga 1416 krooni (koos km-ga), kuna rendileandja ei võtnud seadet vastu, sest tegemist oli suure seadmega ning rendileandjal polnud seda kuhugi paigutada. AS Lasita Aken esitas Tartu Maakohtusse hagi summas 85 000 krooni, millega nõudis rentnikult rendilepingust tulenevat võlga 46 648,45 krooni ja viiviseid 38 351,55 krooni, antud tsiviilasjas tegi Tartu Maakohus määruse 01.03.2006, millega pooled sõlmisid kompromissi, kus kostja tasub hageja esindajale (Julianus Inkasso Agentuur AS) 45 päeva jooksul määruse tegemisest 25 000 krooni ning antud tähtaja ületamisel lisaks 10 000 krooni leppetrahvi. OÜ Altmer Grupp lõpetas rendilepingu ennetähtaegselt, kuna AS Lasita Aken müüs samalaadse seadme ka AS-le RMP, kes oli OÜ Altmer Grupp põhiliseks tellijaks ning seetõttu kadus võlgnikul peamine tellija ning uusi tellimusi ka ei leitud. Lisaks puidu töötlemisele avas OÜ Altmer Grupp aastal 2001 kasutatud riiete kaupluse ja autorentimise teenuse. OÜ Altmer Grupp äritulud ei katnud ärikulusid juba alates
2. aastast, vaid 2002 ja 2003 on äriühing tegutsenud väikese kasumiga, mis on katnud eelnevate perioodide kahjumid. Äriühing suutis oma netovara hoida kuni
3. aasta lõpuni vastavuses äriseadustikus nõutule. Ajutisele haldurile ei ole esitatud
4. aasta aruannet, seega ei saa võtta seisukohta
5. aasta kohta, kuid aasta 2005 majandusaasta lõppes negatiivse netovaraga. Võlgnik alustas aastal 2005 vabatahtlikku likvideerimismenetlust. Likvideerimismenetluse alguses oli võlgnikul olemas reaalseid varasid summas 75 175 krooni ning kui välja arvata omaniku nõue, siis ületasid varad kohustusi. Käesoleval ajal on olemasolev suurim võlausaldaja (v.a omaniku nõue) AS Lasita Aken, kelle nõue tuleneb 01.03.2006 kohtu poolt kinnitatud kompromissist, kus võlgnik võttis omaks kohustuse summas 25 000 krooni. Likvideerija üritas avalikult müüa 10 tm klotse ja bullerjani, kuid nõudlus puudus. Pärast enampakkumise ebaõnnestumist esitas likvideerija pankrotiavalduse. Seega oli maksejõuetus selgelt välja kujunenud pärast seda, kui oli selge, et klotsid ja bullerjani turuväärtus ei vasta nende raamatupidamislikule väärtusele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli seega likvideerimismenetluse käigus varade turuväärtuse oluline langus ning nõudluse puudus. Äriühing lõpetas majandustegevuse kevadel 2004 ja antud perioodist ei ole väljamakseid tehtud. Tagasivõitmise tähtajad on aegunud. Tagasinõudmise võimalused puuduvad. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on oma majandustegevuse lõpetanud, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, tuleb OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) pankrotimenetlus

§ 29lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutine haldur ei ole likvideerija käitumises tuvastanud kuriteo tunnustega tegude ega raskete juhtimisvigade esinemist.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Altmer Grupp (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija Toomas Kiisa.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks koos kõigi tehtud kulutustega 9340 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks 17,5 tundi tunnitasuga 500 krooni (sisaldab tulumaksu) ja bürookulu 590 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise 3 pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 8750 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 590 krooni, kusjuures 2640 krooni välja mõista pankrotivarast ja 6700 krooni riigi vahenditest. Hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Tähe Õigusbüroo. Kohtunik 4