2-05-18873/1

2-05-18873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-18873 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad • • Hageja X Kostja Y Kohtuistungi toimumise aeg
3. mail 2006.a Protokollija istungisekretär Astrid Sägi Regiina Laiapea Tõlk RESOLUTSIOON
4. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
5. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud 11.01.1985.a Tartu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr
7. Jätta X perekonnanimeks peale abielulahutust abiellumisel võetud nimi .
8. Välja mõista Y 300 krooni (kolmsada) X kasuks. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda (PkS § 29 lg 5). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu sõlmiti
9. jaanuaril 1985.a Tartu Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr
10. Poolte abielust lapsi sündinud ei ole. Hageja soovib abielu lahutada kuna poolte kooselu ei sobi iseloomude sobimatuse tõttu. Kostja kuritarvitab alkoholi ning olles alkoholijoobes muutub vägivaldseks. Varalisi nõudmisi hagejal kostja vastu ei ole. KOSTJA VASTUS HAGILE Kostja esitatud hagiavaldusega nõus ei ole. Kostja on seisukohal, et neil on hagejaga ennemgi olnud lahkarvamusi ning et praegune olukord on nende perekonnas ajutine. Asjaolud, millele hageja tugineb hagiavalduses ei vasta tõele ja on paljasõnalised. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTUISTUNG Hageja, X, poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt soovib ta abielu lahutada, kuna kostja on aastaid kuritarvitanud alkoholi, on olnud põhjuseta armukade ning tarvitanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Abielulised suhted on lõppenud kuu aega tagasi. Abielust lapsi sündinud ei ole ja varalisi nõudmisi tal kostja vastu ei ole. X palub peale abielu lahutust jätta talle abiellumisel võetud perekonnanimi . Kostja, Y, poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt on ta abielu lahutusega nõus, varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. KOHTU SEISUKOHT Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielu purunes iseloomude sobimatuse tõttu ning abielulised suhted lõppesid aprillis 2006.a. Pooled leppida ei soovi. Seega on kohus seisukohal, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning on põhjendatud poolte abielu lahutada. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. X ei soovi oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi . KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 krooni. Kohtunik 2