KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Sekretär Otsuse avalikustamise aeg Kohtuistungi aeg 31.mail 2006.a , Tartu Kohtumaja 26.mail 2006 Tsiviilasja number 2-06-5758 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamise - lapse elukoha – ja elatise nõudes lapsele Istungil osalenud Hageja X Kostja Y menetlusosalised ( nende esindajad) RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 397-402, kohus Otsustas: X hagi rahuldada. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud ja registreeritud Valgamaa Perekonnaseisuametis
- 1997.a. ning mille kohta on koostatud abieluakt nr.
- Abielu lõppemise ajaks lugeda käesoleva kohtuotsuse jõustumise aeg. Jätta X ja Y perekonnanimedeks pärast abielulahutust X X ja Y kooselust sündinud lapse -poja elukohaks määrata X elukoht Tartumaa. Välja mõista Y igakuuselt 1500(üks tuhat viissada ) krooni elatist lapse kasuks X , alates detsembrikuust
- Elatis tasuda X arveldusarvele 10010061292015 SEB Eesti Ühispangas hiljemalt iga kuu
- kuupäevaks. Elatise suurus muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega ning see on pool kehtestatud alampalga määrast. Elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista Y lt X le hagi esitamisel tasutud kohtukulust 500(viisada krooni ). Kohtukuludena makstav riigilõiv ja kohtu postikulu panna kostjale Y le. Kohtukulude hüvitamise menetlus toimub TsKMS § 173 , § 174
(1)korras. Kohuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsKMS § 468 lg.1 p.1, lg. 3 alusel. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. vastavuses TSKMS §
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Hageja X on esitanud hagi Y vastu abielu lahutamise -, lapse elukoha – ja elatise nõudes lapsele .Hageja kinnitas, et tema abielulised suhted kostjaga on lõppenud 2004.a maikuust ning abielulisi suhteid ta taastada ei soovi ning ei pea seda ka võimalikuks. Erinevate iseloomude tõttu olid kostjaga pidevad tülid. Hageja soovis jätta omale perekonnanimeks X. Hageja soovis poja elukohaks oma. Ta kinnitas, et elukohaks on majaosa-korter, milles üldpinda 60 m
- Hageja soovis kostjalt igakuist elatist lapsele X 1500 krooni kuus ,alates detsembrikuust
- Kostja Y nõustus abielulahutusega ning kinnitas, et hageja poolt avaldatu on tõene. Ka tema ei soovinud abielulisi suhteid taastada. Y oli nõus sellega, et lapse X elukohaks saab hageja elukoht Pargi 32-3, Elva, Tartumaa. Seal on lapsele vajalikud tingimused olemas. Y oli nõus maksma X le elatist lapse X kasuks 1500 krooni kuus alates detsembikuust
- Y oli nõus katma kohtukulud elatise nõude osas. KOHTU SEISUKOHT Kohus peab haginõudeid põhjendatuks. Hageja ja kostja poolt avaldatu viitab sellele , et poolte abielulised suhted on lõppenud ning kumbki pool ei pea võimalikuks ega soovi abielulisi suhteid taastada. Seega on tuvastatud Perekonnaseaduse § 29 lg. 2 õiguslik olukord – pooltevaheline abielu on võimatu. Pooled soovisid jätta omale abieluline perekonnanimi . Abielu lõppemise ajaks lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg tulenavalt Perekonnaseaduse § 30 p.
- Hageja X ja Y kooselust sündinud lapse -poja elukohaks määrata X elukoht Tartumaa. Selle hageja nõude üle vaidlus puudus. Nii hageja kui kostja olid sellega nõus ning kinnitasid , et see variant vastab lapse huvidele. Kohtul puudus vajadus kaasta menetlusse omavalitus hoolekandeasutusena. Elatise suurus lapsele on Perekonnaseaduse § 61
(4)alusel vähemalt 1500 krooni kuus. See summa muutub vastavalt riigis kehtestatud palga alammäärale. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel lapse huvidest. Lapsele tuleb kindlustada elatis, mis ei pärsiks tema arengut. 1500 krooni elatist on seaduses ettenähtud miinimum, millest väiksema elatise maksmine kahjustab lapse huvisid. Hageja poolt kohtule esitatud elatisenõuet 1500 krooni kuus lapsele kostja tunnistas ning oli sellega nõus. Kohtukulud , milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, tuleb panna kostjale, sest kostja on rikkunud seadusest tulenevat elatise maksmise kohustust. Kostja oli ka sellega nõus. Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust hüvitada kostjal hagejale 50 %, sest abielu purunemises on mõlemal poolel oma osa. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162
(4), § 173, § 174 . Kohtunik :