2-06-4814/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006 a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-06-4814 Tsiviilasi X hagi Y vastu lapsele elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X , kostja Y , Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2006.a Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 434, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Y alaealise lapse ülalpidamiseks X kasuks väljamõistetud elatusraha alates
3. märtsist
4. Mõista Y alates
5. märts 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatusraha 1000 (üks tuhat) krooni kuus. Kohtuotsus elatusraha täidetavaks. suurendamise kohta tunnistada terves ulatuses viivitamata Kõik X menetluskulud ning riigituludesse sissenõutavad menetluskulud terves ulatuses jätta Y kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Jõgeva Maakohtu 31.03.2004 otsusega on kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha 620 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ kuupalga alammäärast. Hageja on seisukohal, et nimetatud summast ei jätku enam lapse vajaduste katteks ning palub suurendada elatusraha 1500 kroonini kuus, kuid mitte vähem kui pool alampalga määrast. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, mitteilmumise põhjusest kohut ei teavitanud. Kohtukutse oli hageja isiklikult vastu võtnud 16.05.
6. Kirjalikes vastuväidetes kostja vastusele viitas hageja võimalusele, et kuna läheneb tema sünnituse tähtaeg, võib ta kohtuistungi ajal olla haiglas või pole tal lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik istungile ilmuda. Seetõttu esitab hageja põhjalikud omapoolsed vastuväited kostja vastusele. Kostja pidas võimalikuks asja sisulist arutamist hageja kohaolekuta. Kostja ei vaielnud hagile põhimõtteliselt vastu, kuid tema töötasu on väike, tervis on kehv ning uuest kooselust sünnib peresse peatselt laps. Kohtuistungi käigus nõustus kostja, et 600 krooni suurune elatusraha on tõepoolest väike, kuid rohkem kui 1000 krooni kuus ei saa ta oma praeguste majanduslike võimaluste juures maksta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja on võimalik sisuliselt arutada hageja osavõtuta TsMS § 414 lg 1 alusel. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Jõgeva Maakohtu 31.03.2002 tagaseljaotsusega on kostjalt välja mõistetud elatusraha 620 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ kuupalga alammäärast. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses on alus kostjalt välja mõista elatusraha alla alammäära PkS § 61 lg 5 ja lg 6 p 2 alusel, st põhjusel, et lapsel on sissetulek. AEK otsusega nr 248033 on xxxxxx määratud raske puue. Seetõttu makstakse X 1260 krooni kuus puudega lapse toetust, tulenevalt Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-st
7. Nimetatud summa on toetus seoses lapse puudega, ning peab katma ravi ja rehabilitatsiooni kulutused, kuid võimaldab katta ka osa lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest. Kohus leiab, et on mõistlik kostjalt välja mõista elatusraha 1000 krooni kuus, millest kuulub mahaarvamisele tulumaks. Kui hageja panus lapse ülalpidamiskulude katmisesse on sama suur, võib lapse tarbeks kulutatav summa olla kuni (1260+770+770) 2800 krooni kuus, mis siiski olulisel määral katab lapsele tehtavaid kulutusi isegi seoses temal tuvastatud raske puudega, mis põhjustab lisakulutusi. Kohus suurendab elatist alates hagi esitamisest kohtusse, so alates 03.03.2006 PkS § 70 lg 1 alusel. Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha 1000 krooni kuus lapse kohta on hagejale hädavajalik, mistõttu selles ulatuses elatise väljamõistmise kohtuotsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks kogu ulatuses. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 2 Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtunik 3