2-06-5878/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006 a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-06-5878 Tsiviilasi X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X , kostja Y , Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2006 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 434, 438, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Tuvastada, et X , perekonnanimi pärast abiellumist, isa on Y . Kantud kohtukulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Jõustunud kohtuotsus saata Tartu Maavalitsuse Perekonnaseisukosakonda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ema ja isa koos aastatel 1970-
3. Sünnitunnistusele märgiti isa nimi lapse ema ütluse alusel. Hageja elas koos oma ema ja isaga kuni täiesealiseks saamiseni. Hagejale teadaolevalt on kostja nõus sellega, et hageja on tema tütar. Hageja palub kohtuotsusega tuvastada tema põlvnemine Y ist. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Y on teda kasvatanud oma lapsena. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses on hagiga täiesti nõus. Kostja tunnistab, et X on tema tütar. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on Y kaks last, esimest abielust poeg ja kooselust xxx tütar . Kostja seletab, et ta on juba eakas ning on huvitatud sellest, et asjad saaksid õigesti ära vormistatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kuigi TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud, ei näe kohus mõistlikku põhjendust, miks ei tuleks aktsepteerida nii hageja kui ka kostja soovi selle kohta, et hageja sünniakti kantakse tema isa Y . Lapse sünni registreerimisel, kui lapse vanemad ei ole abielus, piisab lapse isa ja ema ühisest avaldusest põlvnemise tuvastamiseks (Perekonnaseaduse § 41 lg 1 ja 5). Täiealiseks saanud lapse puhul peab (hagi)avalduse esitama laps (Perekonnaseaduse § 42 lg 1
4. lause kohaselt), kuid lapse isa kinnitus selle kohta, et ta soovib enda kandmist oma lapse sünniakti isana, on asjas samuti tõendiks. Hagi on lisaks kostja õigeksvõtule tõendatud ka X sünniaktiga, mille kohaselt isa andmed on akti kantud vastavalt ema ütlusele. Lapse isa nimi on sünniaktis Y. Y on kohtule kinnitanud, et tema on X isa. X on abiellunud 15.09.2001, võttes oma perekonnanimeks X Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Hageja on sellise nõude esitanud. Kostja on avaldanud soovi, et tema kantakse X sünnitunnistusele isana. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb jätta menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. Kohtunik 2