2-05-17343/1

2-05-17343 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-17343 Tsiviilasi OÜu Tartu Üldehitus hagi X vastu 2000 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja OÜ Tartu Üldehitus (registrikood 11008393, asukoht Kesk 19, 50114 Tartu); hageja lepinguline esindaja Sven Jakobson (Koreli 22-28, 61007 Võru); kostja X Kohtuistungi toimumise aeg
3. aprill 2006.a Protokollija istungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Tartu Üldehitus hagi X vastu 2000 krooni nõudes. Kohtukulude jaotus Jätta X kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4. septembril 2005.a sõlmis hageja kostjaga töövõtulepingu nr. 1209, millega kohustus hageja teostama Põlvamaal Räpina vallas Kõnnu külas Hundiuru talus amortiseerunud korstnapitsi lammutustöid ning uue korstnapitsi ehituse koos lisatööde ning transpordi korraldamisega. Ehitustööde hinnaks leppisid pooled kokk 7000 krooni. Tööde teostamine pidi toimuma perioodil 13.09.2005.a kuni 23.09.2005.a. Tööd teostati tähtaegselt ja kvaliteetselt. Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus kostja tasuma töövõtjale arvete alusel peale viimaste esitamist kahe pangapäeva jooksul. 12.09.2005.a esitas hageja kostjale arve nr 1209 tasumisele kuuluvas summas 5000 krooni. Kostja tasus arve üleandmisel sularahas 3000 krooni, lubades kiiresti tasuda ka ülejäänud summa. Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest kostja poole on siiani võlgnevus summas 2000 krooni kostjal tasumata. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 2000 krooni hageja kasuks ning kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole täitnud nõuetekohaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut nr
5. Hageja lammutas ja ehitas uuest korstnapitsi ülemise osa ca 90 cm ulatuses, jättes alles vana, amortiseerunud ja viltuse korstnapitsi ca 40 cm. Hageja väide, et töö teostati tähtaegselt ning kvaliteetselt, ei vasta tõele. Korstnapitsi ümberehitatud osa on tänaseni lõpetamata, paigaldamata on korstnaplekk. Korstnapitsi tegemiseks kasutas töövõtja selleks ebasobivaid silikaattelliseid – „Reasilikaatkivi“ hinnaga 4,30 krooni tükk, mis on mõeldud müüri ladumiseks. Neid tuleb kaitsta vee eest ja nad vajavad välisviimistlust, seega on möödapääsmatu korstnapleki paigaldamine. Silikaattellistega ladumisel on väga oluline vuugi paksus ja mördi kvaliteet. Müügil on korstende ladumiseks spetsiaalne mört, kuid seda ei kasutatud. Kasutati odavamat „Põlevkivitsementi“ ja liiva. Kuna töö on lõpetamata ja korstnapitsi terves ulatuses ei olegi võimalik enam teha ilma korstent lammutamata, siis ei ole õige rääkida kogu lepingulise maksumuse tasumisest. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale arvet nr 1209 summas 5000 krooni 12.septembril 2005.a. Nimetatud kuupäeval esitas hr. Tammekivi arve nr 1209 2000 kroonile, mis oli ettemaks materjalide ostmiseks. Kostja maksis sularahas 2000 krooni. Arve nr 1209
6. septembrist 2005.a summas 5 000 krooni tõi hr. Tammekivi kostjale
7. septembril. Arve ei kajastanud teostatud töid ja tööde mahte nagu seda nõuab töövõtulepingu punkt nr
8. Kostja tasus 3000 krooni sularahas ettemaksuna. Kostja on seisukohal, et kuna ei ole teostatud töö ülevaatust enne töö üleandmist ja ei ole esitatud mahte kajastavat arvet, siis ei ole tööd veel lõpetatud. Samuti ei vasta korstnapits kvaliteedi nõuetele. KOHTUISTUNG Kohus kohustas hageja esindajat Sven Jakobsoni ilmuma Tartu Maakohtu kohtu eelistungile
9. aprillil 2006.a, kell 14.
11. märtsil 2006.a helistas kohtuistungisekretär Astrid Sägi hageja esindajale telefoninumbril 56793966 ja teatas kohtueelistungi ajast. Hageja esindaja kinnitas, et temale kohtu poolt määratud istungiaeg sobib ja ta tuleb istungile.
12. märtsi 2006.a Tartu Maakohtu kohtuistungile antud asjas hageja esindaja ei ilmunud ja ei teatanud ka kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Kohtuistungil jäi kostja X kohtule esitatud hagivastuse juurde ja palus hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja teostas töövõtulepingu järgse töö ebakvaliteetselt ja seega ei ole põhjendatud hagejale tasuda hageja poolt nõutud 2000 krooni. Hageja kasutas töö teostamisel valesid materjale, mis ei olnud ette nähtud korstna ehitamiseks. Kostja üritas hagejaga tehtud tööde osas läbirääkida, kuid kostjal ei õnnestunud hagejat kätte saada, kuna hageja ei asu tema enda poolt näidatud aadressil Kesk 19, Tartu. Kostja saatis hagejale pretensiooni tööde osas e-maili teel ja palus hagejal temaga ühendust võtta, kuid seda tehtud ei ole. Kostja on seisukohal, et sellise ebakvaliteetse töö eest ei peaks ta maksma 7000 krooni. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale töö valmimise järel mingit arvet, kust nähtuks töö mahud ja materjalid. Kostja palub jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 398 lg 2 kohaselt kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asjas tähendust omavad asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud. TsMS § 409 lg 1 p 3 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel lahendab asja sisuliselt. Tulenevalt TsMS § 414 lg 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus 2 lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil taotles kostja asja sisulist lahendamist. Kohus on seisukohal, et antud asja võib lahendada sisuliselt hageja osavõtuta, otsuse tegemiseks on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Pooled sõlmisid
13. septembril 2005.a töövõtulepingu nr. 1209, millega töövõtja kohustus tegema objektil asukohaga Põlvamaa, Räpina vald, Kõnnu küla, Hundiuru talu, vana, amortiseerunud korstnapits lammutuse ja uue ehituse silikaattellistest koos lisatööde ja transpordikulutustega kogumaksumusega 7 000 krooni (tl. 9-10). Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohtule on esitatud
14. septembri 2005.a arve nr 1209, milles on märgitud, et teostatud tööd töövõtulepingu nr 1209 järgi 7000 krooni, mahaarvestus 2000 krooni, vahe tasumiseks 5000 krooni, tasutud sularahas 3000 krooni (tl. 11). Nimetatud arve alusel palub hageja kostjalt välja mõista kostja poolt töövõtulepingu järgselt tasumata 2000 krooni. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 1 kohaselt alustatakse töid
15. septembril 2005.a ja lõpetatakse
16. septembriks 2005.a. Hageja on hagiavalduses märkinud, et arve esitati kostjale
17. septembril 2005.a ning arve kohaselt on kostjal teostatud tööde eest tasumata 2000 krooni. Kohus leiab, et arve ei ole hageja poolt kostjale esitatud tööde järgselt, kuna tööde teostamise tähtaeg ei olnud arve esitamise ajaks veel saabunud. Samuti ei vasta
18. septembri 2005.a arve nr 1209 lepingutingimustele. Arve ei kajasta teostatud tööde loetelu ja tööde mahtu. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5 kohaselt tuleb tööde valmimise järgselt vormistada teostatud töid ja tööde mahte kajastav arve. Nimetatud kohustus on hageja poolt täitmata. Kuna arve ei kajasta teostatud töid ja nende mahte, siis on küsitav ka poolte vahel kokkulepitud tööde teostamine hageja poolt, mis oleks pidanud arvel kajastuma. Kohus on seisukohal, et vastavalt poolte vahel lepingu punktides 2 ja 5 kokkulepitule, on tasumise kohustus tööde teostamise järgselt nõuetekohase arve esitamisega, antud juhul seda tehtud ei ole, siis ei ole nimetatud arve alusel töötasu muutunud sissenõutavaks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata OÜu Tartu Üldehitus hagi X vastu 2000 krooni nõudes. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostja ei ole kohtule kohtukulude nõuet esitanud. Seega jätab kohus TsMS § 60 lg 1 alusel kostja kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik 3