MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1436 Haldusasi F. K.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniosakonna
- aprilli
- a otsuse nr 1.1-8TL 15/762 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a määrus haldusasjas nr 3-06-1436 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus F. K.i määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja F. K. Vastustaja Pensioniamet Sotsiaalkindlustusameti Tallinna RESOLUTSIOON Jätta F. K.i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a määrus haldusasjas nr 3-06-1436 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- F. K. teenis aastatel 1954-1988 NSVL sõjaväes ja alates 1989 AS-s Silikaat.
- Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 30.03.2006 otsusega nr 730325/1 määrati F. K.ile eluaegne vanaduspension summas 1868 krooni.
- Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 28.04.2006 otsusega nr 1.1-8TL 15/762 peatati alates maikuust kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni F. K.ile pensioni maksmine, kuna vaatamata Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna teavitamisele pensioni määramise kohta Eesti Vabariigi seadusandluse alusel on Vene Föderatsiooni poolt jätkatud endiselt pensioni maksmist. 3-06-1436
- Halduskohtule esitatud kaebuses palus F. K. tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 28.04.2006 otsus nr 1.1-8TL 15/762 ja kohustada maksma pensioni 1868 krooni kuus. Vaidlustatud otsus tugineb „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (edaspidi kokkulepe) artiklile
- Kaebaja arvates tuleb art-t 5 tõlgendada selliselt, et sõjaväepensionäril ei ole õigust saada üheaegselt pensioni Eesti Vabariigilt ja Vene Föderatsioonilt sõjaväeteenistuses oldud aja eest. Sellist tõlgendust toetab ka kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi pensioniseadus (§ 25 p 3). Kokkuleppest ei tulene Eesti Vabariigile õigust keelduda vanaduspensioni maksmisest Eestis tsiviilisikuna töötatud aja eest. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivus ja kohustada pensioniametit maksma pensioni 1868 krooni kuus. Taotluse kohaselt on kaebuse rahuldamise tõenäosus suur ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saaksid kaebaja huvid kahjustada rohkem kui riigi huvid esialgse õiguskaitse kohaldamise korral. Kuna Eesti meeste keskmine eluiga on ca 70 aastat, siis ei pruugi kaebuse rahuldamise korral olla võimalik kaebuse eesmärgi saavutamine. Pensioni maksmine ei kahjusta avalikke huve, kuna kaebaja eest on tasutud sotsiaalmaksu ja tal on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel õigus vanaduspensionile.
- Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks asjaolu, et kaebuse esitajal on tõenäoliselt olemas õigus, mille kaitseks ta on kohtusse pöördunud. Õiguskaitse kohaldamiseks puudub aga alus, kui kaebusel ei ole ilmselgelt eduväljavaateid. Kohus leidis, et Kokkuleppe art-te 3 ja 5 sõnastus on selge ja ühemõtteline – sõjaväepensionärile maksab pensioni ainult üks riik ja samaaegselt ei maksa mõlemad riigid pensioni. F. K.i pakutud kokkuleppe tõlgendus on meeldevaldne. Ükski kokkuleppe säte eraldi ega kogumis teiste sätetega ei viita võimalusele, et Vene Föderatsioon maksab pensioni sõjaväeteenistuse aastate eest ja Eesti Vabariik ülejäänud aastate eest. Kokkuleppest tuleneb pensioniõigusele omane põhimõte, mille kohaselt saab isik valida, kumba pensioni ta kahest võimalikust eelistab (kumb on soodsam) ning mõlema pensioni koos maksmine on keelatud – nii kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud riiklike elatusrahade seaduse § 4 kui kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lg 2 kohaselt määratakse isikule, kellel on õigus mitmele pensioniliigile, üks liik tema valikul. Kaebuse viide Eesti Vabariigi pensioniseadusele on asjakohatu, kuna nimetatud seaduse kehtivus peatati alates 01.04.
- Kohus viitas võrdluseks kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg-le 5, mille kohaselt määratakse isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele selles seaduses või teistes seadustes sätestatud pensionile, tema valikul üks pensioniliik. Kaebaja õigust pensionile ei ole rikutud, kuna talle on igal juhul tagatud miinimumpensioni maksmine (kokkuleppe art 3) ja seeläbi teistest Eestis elavatest pensionäridest mitte väiksem sissetulek vanaduspõlves. Esialgse õiguskaitse määruses võetud seisukoht kaebuse perspektiivikuse kohta ei tähenda asja sisulist lahendamist. Ei ole välistatud, et asja sisulisel lahendamisel võib kohus asuda teistsugusele arvamusele. See omakorda ei tähenda, et kohtu esialgsel hinnangul selgelt perspektiivitu nõude tagamiseks saaks kohaldada esialgset õiguskaitset – alusetult pensioni maksmine avalike vahendite arvelt ei ole kooskõlas avalike huvidega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- F. K.i määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega kohustada Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonda maksma kuni 2
(4)3-06-1436 haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni F. K.ile Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 30.03.2006 otsusega nr 730325/1 määratud vanaduspensioni 1868 krooni kuus. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga kaebuse eduväljavaadete osas ja leiab, et kaebuse rahuldamine sõltub rahvusvahelise lepingu tõlgendamisest. Kohtul tuleb välja selgitada kokkuleppe eesmärk ja mõte. Ei ole välistatud, et kohus küsib Vene Föderatsiooni seisukohta art 5 kohaldamise osas või kaasab Vene Föderatsiooni vaidlusesse kolmanda isikuna. Olukorras, kus puudub ühene teave selle kohta, kuidas mõistab Vene Föderatsioon art-s 5 sätestatut, on ennatlik pidada kaebaja arusaama kokkuleppest meelevaldseks. Kaebajale teadaolevalt käsitleb Vene Föderatsioon kokkulepet siduvana üksnes pensionistaaži osas, mil kaebaja oli NSVL sõjaväeteenistuses. Muu ajavahemik Venemaad ei huvita. Väljatoodud asjaolude pinnalt ei pea kaebaja kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse esitajale makstud palgalt on tasutud Eesti Vabariigis kehtiv sotsiaalmaks. Seega rikub vastustaja kaebajale põhiseaduse §-ga 28 tagatud põhiõigust abile vanaduse korral. Seadusega on selleks abiks kehtestatud solidaarne pensionikindlustus. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et õigust pensionile ei ole rikutud seetõttu, et Vene Föderatsioon juba tasub kaebajale pensioni. Põhiseaduslikku õigust saada pensioni nende aastate eest, mil tööandaja on maksnud töötaja eest sotsiaalmaksu, ei väära see, et isik saab ajavahemiku eest, mida Eesti Vabariik ei aktsepteeri pensioniõigusliku staažina, kolmandalt isikult pensioni. Arvestades kaebaja vanust, ei pruugi kaebuse esitajal olla positiivse kohtulahendi korral enam võimalik kasutada talle makstavat pensioni. Ilmselgelt ei saa riigi huvid olulisel määral kahjustada sellest, kui vastustaja kohustataks maksma kohtumenetluse vältel pensioni.
- Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu määruse seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlustatud haldusakt, millega peatati kaebuse esitajale vastavalt Eesti seadusandlusele määratud vanaduspensioni maksmine kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni, tugineb kokkuleppe artiklile 5, mis sätestab: „Sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide maksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga kokkuleppe tõlgendamise osas ega pea vajalikuks seda korrata. Ringkonnakohus ei pea kaebust käesolevas menetlusetapis perspektiivikaks ja leiab, et kaebuse esitaja ei ole põhistanud oma väidet, mille kohaselt Vene Föderatsioon tõlgendab kokkulepet teisiti, kui seda tegi halduskohus. Liiatigi ei välista Vene Föderatsiooni poolne tõlgendus iseenesest halduskohtu tõlgendust. Vaidlusalune välisleping on siseriiklikus õiguses otsekohaldatav ja selle tõlgendamiseks on pädevad Eesti kohtud sõltumata Vene Föderatsiooni poolsest tõlgendusest. Pöördumine Vene Föderatsiooni poole seisukoha saamiseks või Vene Föderatsiooni kolmanda isikuna menetlusse kaasamine ei ole seetõttu tõenäoline ega mõjuta kaebuse eduväljavaateid.
- Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuse esitajal käesoleval ajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna Vene Föderatsioon ei ole kokkuleppe art 5 teise lause alusel peatanud kaebuse esitajale sõjaväepensionärile ette nähtud pensioni maksmist ja on 3
(4)3-06-1436 seda jätkuvalt maksnud, ei ole kaebuse esitaja jäänud ilma PS §-s 28 sätestatud abist vanaduse korral, vaid ta saab seda rahvusvahelise lepingu alusel Vene Föderatsiooni vahenditest. Pensioni maksmine Eesti riigieelarvest ei ole seotud pensionäri varasema tööandja poolt sotsiaalmaksu varasema maksmisega Eesti riigieelarvesse. 11. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 4
(4)