← Eesti

3-06-1435/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1435 Haldusasi A. M. kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna 28.04.2006 otsuse nr 6 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.07.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. M. määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta A. M. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. juuli 2006 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD HKMS § 122 lg 5 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. A. M. teenis aastatel 1951-1986 NSVL sõjaväes ja 1986-2001 Tallinna Kiirabis.
  4. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna 20.03.2006 otsusega nr 32057H/1 määrati A. M. eluaegne vanaduspension summas 1854 krooni.
  5. Tuginedes „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe) artiklile 5 peatati Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Rapla osakonna 28.04.2006 otsusega nr 6 alates maikuust kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni A. M. pensioni maksmine, kuna vaatamata Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna teavitamisele pensioni määramise kohta Eesti Vabariigi seadusandluse alusel, on Vene Föderatsiooni poolt jätkatud pensioni maksmist.
  6. Kaebuses palus A. M. tühistada Sotsiaalkindlustusameti Ta llinna Pensioniameti Rapla osakonna 28.04.2006 otsus nr 6 ja kohustada maksma pensioni 1854 krooni kuus. 3-06-1435 Kaebaja arvates tuleb Kokkulepe art-t 5 tõlgendada selliselt, et sõjaväepensionäril ei ole õigust saada üheaegselt pensioni Eesti Vabariigilt ja Vene Föderatsioonilt sõjaväeteenistuses oldud aja eest. Sellist tõlgendust toetab ka Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud Eesti Vabariigi pensioniseadus (§ 25 p 3). Kokkuleppest ei tulene Eesti Vabariigile õigust keelduda vanaduspensioni maksmisest Eestis tsiviilisikuna töötatud aja eest. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivus ja kohustada pensioniametit maksma kaebuse esitajale pensioni 1854 krooni kuus. Taotluse kohaselt on kaebuse rahuldamise tõenäosus ülisuur ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saaksid kaebaja huvid kahjustada (rohkem kui riigi huvid esialgse õiguskaitse kohaldamise korral). Kuna Eesti meeste keskmine eluiga on ca 70 aastat, siis ei pruugi kaebuse rahuldamise korral olla võimalik kaebuse eesmärgi saavutamine. Pensioni maksmine ei kahjusta avalikke huve, kuna kaebaja eest on tasutud sotsiaalmaksu ja tal on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel õigus vanaduspensionile.
  7. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
  8. Tallinna Halduskohtu määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks asjaolu, et kaebuse esitajal on tõenäoliselt olemas õigus, mille kaitseks ta on kohtusse pöördunud. Õiguskaitse kohaldamiseks puudub aga alus, kui kaebusel ei ole ilmselgelt eduväljavaateid. Kohus leidis, et Kokkuleppe art-te 3 ja 5 sõnastus on selge ja ühemõtteline – sõjaväepensionärile maksab pensioni ainult üks riik ja samaaegselt ei maksa mõlemad riigid pensioni. A. M. pakutud Kokkuleppe tõlgendus on meeldevaldne. Ükski Kokkuleppe säte erald i ega kogumis teiste sätetega ei viita võimalusele, et Vene Föderatsioon maksab pensioni sõjaväeteenistuse aastate eest ja Eesti Vabariik ülejäänud aastate eest. Kokkuleppest tuleneb pensioniõigusele omane põhimõte, mille kohaselt saab isik valida, kumba pensioni ta kahest võimalikust eelistab (kumb on soodsam) ning mõlema pensioni koos maksmine on keelatud – nii Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud riiklike elatusrahade seaduse § 4 kui kehtiva RPKS § 4 lg 2 kohaselt määratakse isikule, kellel on õigus mitmele pensioniliigile, üks liik tema valikul. Kaebuse viide Eesti Vabariigi pensioniseadusele on asjakohatu, kuna nimetatud seaduse kehtivus peatati alates 01.04.
  9. Kohus viitas võrdluseks kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lg- le 5, mille kohaselt määratakse isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele selles seaduses või teistes seadustes sätestatud pensionile, tema valikul üks pensioniliik. Kaebaja õigus t pensionile ei ole rikutud, kuna talle on igal juhul tagatud miinimumpensioni maksmine (Kokkuleppe art 3) ja seeläbi teistest Eestis elavatest pensionäridest mitte väiksem sissetulek vanaduspõlves. Esialgse õiguskaitse määruses võetud seisukoht kaebuse perspektiivikuse kohta ei tähenda asja sisulist lahe ndamist. Ei ole välistatud, et asja sisulisel lahendamisel võib kohus asuda teistsugusele arvamusele. See omakorda ei tähenda, et kohtu esialgsel hinnangul selgelt perspektiivitu nõude tagamiseks saaks kohaldada esialgset õiguskaitset – alusetult pensioni maksmine avalike vahendite arvelt ei ole kooskõlas avalike huvidega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  10. A. M. määruskaebuses paluti tühistada kohtumäärus ja teha asjas uus otsustus, millega kohustada Tallinna Pensioniameti Rapla osakonda maksma kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni A. M. Tallinna Pensioniameti Rapla Pensionikomisjoni 20.03.2006 otsusega nr 32057H/1 määratud vanaduspensioni 1854 krooni kuus. 2

(4)3-06-1435 Kaebaja ei nõustu kohtu esialgse seisukohaga kaebuse perspektiivi osas ja leiab, et kaebuse rahuldamine sõltub rahvusvahelise lepingu tõlgendamisest. Kohtul tuleb välja selgitada kokkuleppe eesmärk ja mõte. Ei ole välistatud, et kohus küsib Vene Föderatsiooni seisukohta art 5 kohaldamise osas või kaasab Vene Föderatsiooni vaidlusesse kolmanda isikuna. Olukorras, kus puudub ühene teave selle kohta, kuidas mõistab Vene Föderatsioon art-s 5 sätestatut, on ennatlik pidada kaebaja arusaama Kokkuleppest meelevaldseks. Kaebajale teadaolevalt käsitleb Vene Föderatsioon Kokkulepet siduvana üksnes ajale, mil kaebaja oli NSVL sõjaväeteenistuses. Muu ajavahemik Venemaad ei huvita. Väljatoodud asjaolude pinnalt ei pea kaebaja kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajale maksutud palgalt on tasutud Eesti Vabariigis kehtiv sotsiaalmaks. Seega rikub vastustaja eeldavalt kaebajale põhiseaduse §-ga 28 tagatud põhiõigust - abile vanaduse korral. Seadusega on selleks abiks kehtestatud solidaarne pensionikindlustus. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et õigust pensionile ei ole rikutud seetõttu, et Vene Föderatsioon juba tasub kaebajale pensioni. Põhiseaduslikku õigust - saada pensioni nende aastate eest, mil tööandaja on maksnud töötaja eest sotsiaalmaksu - ei väära see, et isik saab ajavahemiku eest, mida Eesti Vabariik ei aktsepteeri pensioniõigusliku staažina, kolmandalt isikult pensioni. Arvestades kaebaja vanust ei pruugi puhtobjektiivsetele põhjusel olla positiivse kohtulahendi korral enam võimalik kasutada talle makstavat pensioni. Ilmselgelt ei saa riigi huvid olulisel määral kahjustada sellest, kui vastustaja kohustataks maksma kohtumenetluse vältel pensioni. Seaduses sätestatud riigi kohustuse täitmine, ei saa kunagi kahjustada avalikke huve. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaevatav otsus, millega peatati kaebuse esitajale vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele määratud vanaduspensioni maksmine kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni, tugineb Kokkulepe art- le 5, mis sätestab järgmist: „Sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide maksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vica versa.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ga Kokkuleppe tõlgendamise osas ega pea vajalikuks seda korrata. Ringkonnakohus ei pea kaebust käesolevas menetlusetapis perspektiivikaks ja leiab, et kaebuse esitaja ei ole põhistanud oma väidet, mille kohaselt Vene Föderatsioon tõlgendab Kokkulepet teisiti kui seda tegi halduskohus. Liiatigi ei välista Vene Föderatsiooni poolne tõlgendus iseenesest halduskohtu tõlgendust. Vaidlusalune välisleping on siseriiklikus õiguses otsekohaldatav ja selle tõlgendamiseks on pädevad Eesti kohtud sõltumata Vene Föderatsiooni poolsest tõlgendusest. Seetõttu on väga ebatõenäoline, et halduskohus pöördub nimetatud sätte kohaldamise küsimuses seisukoha saamiseks Vene Föderatsiooni poole või kaasab viimase vaidlusesse kolmanda isikuna.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebuse esitajal käesoleva l ajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna Vene Föderatsioon ei ole Kokkuleppe art 5 teise lause alusel peatanud kaebuse esitajale sõjaväepensionärile ettenähtud pensioni maksmist ja on seda jätkuvalt maksnud, ei ole kaebuse esitaja jäänud ilma PS §-s 28 ette nähtud abist vanaduse korral, vaid ta saab seda rahvusvahelise lepingu alusel Vene Föderatsiooni vahenditest. 3
(4)3-06-1435 10. Määruskaebuse väited ei anna vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust. Määruskaebus tuleb jätta HKMS § 46 lg 1 p alusel rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Oliver Kask Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.