) § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Esialgse õiguskaitse rakendamisel kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt võib kohus sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.
lg 3 p 2 kohaselt võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida ka vanema suhtlemist lapsega. Rahvastikuregistri väljatrükist nähtub, et avaldaja ja K.L on L.Lu vanemad. 3 Perekonnaseaduse § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Avaldaja ja K.L on jõudnud kokkuleppele, mis puudutab lapsega suhtlemise korda istungitevahelisel ajavahemikul. Asjakohane on eestkosteasutuse esindaja seisukoht, et psühholoog ei saa anda arvamust lapsega suhtlemise kindlaksmääramiseks, kuna psühholoog tegeleb lapse tervise probleemidega. Kohtu hinnangul on lapse vanemate kohuseks tegutseda lapse huvides igal ajahetkel, seetõttu ei kinnita kohus kokkuleppe punkti nr 5. Kohus peab vajalikuks teha esialgse õiguskaitse määrus, kus on märgitud kokkuleppe tingimused.
lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. L.L on sündinud 20.03.2000 ja ei ole veel seitsmeaastane. Kohus leiab, et lapse ärakuulamine antud asjas on ebaotstarbekas.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 mõistes. Viivi Villemson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.