Obsah (4)

§ 22§ 21§ 20§ 26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Kai Kullerkupp Otsusese tegemise aeg ja koht 12. juuni 20

) ja KÜ L30 põhikiri näevad ette, et üldkoosoleku toimumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ühistu liikmetest. Üldkoosolekul osales 5 korteri omanikku kuueteistkümnest, seega ei olnud koosolek otsustusvõimeline.

§ 22

ja korteriühistu põhikiri näevad ette juhatuse valimist hääletamise teel, üldkoosolekul aga hääletamist ei toimunud. Koosolekul osalesid vastava volituseta inimesed, kes ei olnud korteriühistu liikmed. Koosolekul osalenud V.K. ja S.Š. ei ole ühistu liikmed, seega ei oleks saanud esitada nende kandidatuuri juhatusse valimiseks. Koosoleku kokku kutsunud juhatus oli valitud

1. oktoobril
2. a. tähtajaga 2 aastat, seega olid juhatuse volitused lõppenud juba
3. oktoobril
4. a. ja tal puudus õigus üldkoosolekut kokku kutsuda. Üldkoosolekul vastu võetud otsustest korteriühistu elanikke ei teavitatud. Hageja sai teada üldkoosoleku otsustest
5. juunil
6. a., osaledes teises kohtumenetluses, seega on käesolev hagi esitatud tähtaegselt – 3 kuu jooksul üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kõigil
7. märtsi
8. a. üldkoosolekul viibinud korteriühistu liikmeskonda mittekuulunud isikutel oli olemas vastava liikme kirjalik volitus. Teade koosoleku toimumisest oli seaduses ette nähtud ajaks trepikotta üles pandud. Haginõue on aegunud, kuna korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg. 3 alusel on üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks võimalik kohtusse pöörduda kolme kuu jooksul. Hageja võttis ise osa
9. märtsil
10. a. toimunud koosolekust, kus vastu võetud otsuseid ta vaidlustab. Nõue tuvastada juriidilist fakti ei ole aga haginõue, ei nähtu millise rikutud õiguse või vabaduse kaitseks see on esitatud ja selle nõude osas tuleb menetlus lõpetada. Üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse poolt, kes oli valitud enam kui kaks aastat tagasi, tuleb käsitleda formaalse rikkumisena. Üldkoosolek on kõnealuse koosoleku kokkukutsumist aktsepteerinud ja endise juhatuse poolse esinduse heaks kiitnud. Esimese astme kohtu otsus
11. novembri
12. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3000 krooni õigusabikulu ja riigituludesse 255 krooni riigilõivu ja postikulu. KÜS § 13 lõike 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna hageja viibis
13. märtsil
14. a. toimunud üldkoosolekul, siis hakkas 3 seaduses ettenähtud aeg hagi esitamiseks kulgema üldkoosoleku toimumisele järgnevast päevast ning möödus
15. juunil
16. a. Seega on hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks esitatud peale seadusega ettenähtud tähtaja möödumist.

§ 21lg.

1 kohaselt võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Lõike 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed.

§ 20lg.

1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus ja lg. 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva; ka KÜ L30 põhikirja p. 40 näeb ette seitsmepäevase etteteatamise tähtaja. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et koosoleku kokkukutsumisest teatati ette vähem kui seitse päeva. Kirjalikust teatest, mis kostja väitel on õigeaegselt teadete tahvlile pandud, nähtub, et

1. märtsi
2. a. koosoleku puhul on tegemist korduskoosolekuga
3. märtsil
4. a. ära jäänud koosoleku asemel. Seega saab eeldada, et üldkoosoleku toimumisest oli ühistu liikmeid informeeritud vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku toimumisest oli teadlik ka hageja ja ta on sellel koosolekul osalenud. Korteriühistu põhikirja punktide 43 ja 44 kohaselt on ühistu liikmete koosolek otsustusvõimeline, kui sellest osavõtvatele isikutele kuulub üle poolte häältest, teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kui sellel osaleb vähemalt kaks liiget. Koosolekust osavõtjate nimekirja kohaselt osales kuueteistkümnest korteriühistu liikmest isiklikult või kirjaliku volituse alusel üksteist ühistu liiget, seega oli koosolek otsustusvõimeline. KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Korteriühistu omanike nimekirjaga ja esitatud kirjalike volitustega on tõendatud, et ühistu liikmeid esindasid valdavalt perekonnaliikmed või teised ühistu liikmed. Üldkoosoleku toimumise teatest nähtuvalt on päevakorras juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine ja muude küsimuste arutamine, mis on vastavalt

§-le 19 ja põhikirja punktile 35 üldkoosoleku pädevuses. Seega on üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. KÜ L30 põhikirja p. 50 kohaselt on juhatuse volituste tähtaeg kaks aastat, seega olid juhatuse liikmetel volitused kuni 31. märtsini 2003. a.

§ 20

lõigete 3 ja 4 kohaselt on 1/10 korteriühistu liikmetel õigus nõuda või ise kokku kutsuda üldkoosolek juhatuse valimiseks. Kuna korteriühistu üldkoosolek ei valinud koheselt uusi juhatuse liikmeid, jätkasid valitud isikud faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmetena kuni

1. märtsini
2. a., mil kutsuti kokku üldkoosolek ja võeti vastu otsus juhatuse liikmete ümbervalimise kohta. Korteriühistu liikmed olid vaikimisi lugenud juhatuse liikmete volitused pikendatuks kuni uute liikmete valimiseni. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja linnakohtu otsuse tühistada, tema hagi rahuldada ja kohtukulusid hagejalt mitte välja mõista. Korteriühistu
3. märtsi
4. a. üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seadust

§ 21lõike 4 osas.

Üldkoosolekul otsustati sõlmida leping OÜ-ga K., kuid koosoleku kokkukutsumise teates seda mainitud ei ole. Teates on märgitud, et koosoleku päevakorras on ka „muud küsimused“, kuid teatavaks neid küsimusi ei tehtud. Kui üldkoosoleku 4 kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ega ole ka pädev otsustama juhatuse valimist. Üldkoosolekul ei toimunud üldse mingit hääletamist ja seega jäi arusaamatuks, mida koosolekul otsustati. Hääletamise puudumisega rikuti KÜS § 101 ja põhikirja VI peatükki punkte. Seda väidet ei ole kostja kummutanud ega vastuväiteid esitanud. Üldkoosolek ei toimunud heas usus ega heade kommete kohaselt. Tegeldi omakohtu ja hageja mõnitamisega ning pettuse ja valega moonutati õiget informatsiooni kohtuasjade kohta. Ka sellele väitele ei ole kostja vastanud ega kohus seisukohta võtnud. S.Š.ile ja V.K.le antud volitustega on neile antud luba osaleda ühistu üldkoosolekul, kuid need volikirjad ei anna õigust kandideerida korteriühistu juhatusse. Juhatusse võivad kandideerida ja olla valitud vaid ühistu liikmed. Volituste ulatust on ületatud ja ühistu põhikirja rikutud. Koosolekul osalesid kõrvalised isikud, kes ei olnud ühistu liikmed ja ei omanud ka vastavaid volikirju koosolekul osalemiseks. Kohtule esitatud volikirjad on võltsitud ja hageja poolt nõutud ekspertiisi selle tõestamiseks pole tehtud. Kostja ei ole oma vastuväiteid esitanud. Kohus on asjas tähtsust omavad asjaolud jätnud välja selgitamata. Ka ei ole kohus tähelepanu pööranud hagis avaldatule, et koosoleku kokkukutsumise teates puudus teataja, kes koosoleku kokku kutsub. Sellega on rikutud

§ 20lg.

1 sätteid ja ainuüksi juba seetõttu ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma.

1. märtsi
2. a. koosolek kutsuti kokku vaid 3-päevase etteteatamisega ja seda väidet ei ole kostja ümber lükanud.
3. märtsi
4. a. üldkoosoleku mittetoimumise põhjuseks oli, et etteteatamise aeg oli liiga lühike, vaid kaks päeva. Seega rikuti koosoleku kokkukutsumisest teatamise tähtaega teistkordselt. Hagi esitamise tähtaeg ei ole aegunud. TsÜS § 38 lõike 3 alusel võib vaidlustada ühistu üldkoosoleku ebaseaduslikku otsust registrikande kuupäevast alates. Kohtukulu väljamõistmise osas oleks tulnud arvestada apellandi vanuse, haiguse ja vaesusega. 3000 krooni väljamõistmine apellandilt on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1050 lg. 2 rikkumine. Kostja esindaja ei ole esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsust vandeadvokaadi võtmise kohta, ka hageja kui ühistu liikme nõusolek selleks puudub. Pealegi on kostja esindaja poolt nõutav igakuuliselt igalt ühistu liikmelt juba sisse nõutud. Postikulu sissenõudmine on alusetu, kuna hageja on rea kohtuasjade tõttu kohtumajas peaaegu igal päeval, mistõttu oli võimalik talle teated kätte anda kohapeal. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata. Lisaks leiab vastustaja, et apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võetud valesti, rikutud on TsMS § 334 lõikest 1 tulenevaid nõudeid, mis esitavad kohtule esitatavatele dokumentidele selged vorminõuded. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb otsuse põhjendust täiendada. Hagi oli esitatud nii korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kui selle tühisuse tuvastamiseks. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagemisõiguse üle otsustamisel kohaldas kohus õigesti KÜS § 13 lõiget 3, mis on erisätteks vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ja hagi esitamise ajal kehtinud TsÜS § 38 lg. 3 lause 1 suhtes. Sama paragrahvi lõike 3 lause 2 käis üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise hagi kohta. Seda hagi ei jätnud linnakohus rahuldamata mitte hagemisõiguse lõppemise tõttu, vaid sellest 5 tulenevalt, et hageja poolt väidetud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi ei ole aset leidnud. Hageja viide nimetatud sättele ei ole asjakohane. Kuna hageja hagemisõigus vaidlustatud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks on lõppenud, siis ei ole vaidluse lahendamiseks tähtsust asjaoludel, millega hageja otsuste ebaseaduslikkust põhjendab, muuhulgas väitel, nagu ei oleks S.Š.i ja V.K.t tohtinud juhatuse liikmeteks valida. Siiski peab kolleegium vajalikuks selgitada, et hageja tõlgendab ebaõigesti kostja põhikirja punkti 16 alapunkti 4, kui leiab, et ühistu liikme õigusest olla valitud ühistu juht- ja kontrollorganitesse tuleneb keeld valida nendesse organitesse isikuid, kes ei ole ühistu liikmed.

§ 26lg.

2 kohaselt peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik ning sama paragrahvi lg. 3 vaidlustatud üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt pidi vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht olema Eestis. Muid piiranguid sellele, keda võib valida juhatuse liikmeks, seaduses ega kostja põhikirjas ei olnud sätestatud. Vastavalt TsÜS § 38 lõikele 2 on juriidilise isiku organi otsus tühine muuhulgas ka juhul, kui see on vastuolus heade kommetega. Hageja ei ole tuginenud väitele, nagu oleks vaidlustatud üldkoosoleku mõni otsus vastuolus heade kommetega. Sellest, kui koosoleku läbiviimisel ei järgita viisaka suhtlemise põhimõtteid, ei saa järeldada vastuvõetud otsuste tühisust. Apellant on kaebuses esitanud vastuolulisi väiteid ja nõudmisi: pannes linnakohtule pahaks, et see jättis rahuldamata tema taotluse volikirjade võltsituse tuvastamiseks ekspertiisi tegemiseks, on apellant samaaegselt väitnud, et taotles

1. novembri
2. a. kohtuistungil hoopis asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamist, mitte ekspertiisi (kaebuse lk. 5). Kohtuistungi protokollist nähtub, et
3. novembri
4. a. istungil apellant oma ekspertiisitaotlusest loobus, siis aga selle siiski esitas (tl. 190). Hageja poolt enne seda esitatud taotlusest nähtub, et hageja kahtlustuste kohaselt on volikirjade näol tegemist tagantjärele antud dokumentidega ja hageja ei olegi väitnud, nagu oleks allkirju nendel võltsitud (tl. 113 – 115). Hageja ei ole oma varasemas taotluses konkretiseerinud, milliseid andmeid ta taotletava ekspertiisiga sooviks koguda. Seda ei nähtu ka apellatsioonkaebusest. Seega ei ole aga asjakohane väide, nagu oleks kohus ekspertiisi tegemata jätmisega menetlusnorme rikkunud. Tunnistajate ütlustele ekspertiisi tegemine (tl. 113 pöördel ja kaebuse lk. 4 pöördel) ei olekski võimalik. Apellandi väited selle kohta, nagu oleks üldkoosoleku otsuste tegemisel osalenud viis isikut, kes ei olnud ühistu liikmed ja kellel ei olnud ka volitusi ühistu liikmete esindamiseks, on ebakonkreetsed ja paljasõnalised. Vastavalt

§ 21

lõikele 3, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Seadusest ei tulene, et juhul, kui koosoleku kokkukutsumise teatesse ei ole märgitud, et kokkukutsujaks on ühistu juhatus, oleks iseenesest tegemist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mis toob kaasa sellel vastuvõetud otsuste tühisuse. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusaluse koosoleku kutsus kokku juhatus ja nii mõistsid seda ka ühistu liikmed. Sellele asjaolule viitas ka koosoleku kokkukutsumise teates märgitu, et

1. märtsi
2. a. koosolek toimub seoses asjaoluga, et
3. märtsi koosolekule ühistu liikmete enamus ei ilmunud, sest selle üle, et
4. märtsi
5. a. koosoleku kokkukutsujaks oli ühistu juhatus ning et vaidlusaluse koosoleku näol oli tegemist korduskoosolekuga, ei ole vaidlust. Mis teatatud päevakorda puudutab, siis leiab kolleegium, et „üldiste küsimuste“ all oli ühistu õigustatud arutama territooriumi ja trepikodade koristamise lepingu sõlmimist OÜ-ga K., sest tegemist on igapäevase majandamise küsimusega, mida vähese tähtsuse tõttu ei olnud vaja eraldi täpsemalt teatada. Kostja põhikirja punkti 40 kohaselt tuleb üldoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 7 päeva. Hageja tugines oma nõude alusena väitele, et koosoleku toimumisest teatati ette 3 päeva. Kostja väitel teatati vaidlusaluse koosoleku toimumisest ette vähemalt 7 päeva, 6 seega kostja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ei tunnistanud. Isik, kes oma nõude alusena teise isiku poolt rikkumise toimepanemist väidab, peab seda kohtumenetluse toimumise ajal kehtinud TsMS § 91 lõikest 1 tulenevalt tõendama. Seega peab hageja tõendama asjaolu, et kostja on koosoleku kokkukutsumisel põhikirja nõudeid rikkunud, mitte kostja ei pea tõendama seda, et rikkumist ei ole aset leidnud. Hageja väited selle kohta, nagu oleks koosoleku kokkukutsumisest ette teatatud 3 päeva, on paljasõnalised; nende tõendamiseks ei ole hageja esitanud mingeid tõendeid. Kui hageja oleks oma väidete tõendamiseks esitanud tõendeid, mis oleksid andnud alust järeldusele põhikirja nõuete rikkumise kohta kostja poolt, oleks kostjal TsMS § 91 lõikest 1 tulenevalt olnud omakorda kohustus esitada tõendid, mis hageja poolt esitatud tõenditest nähtuva ümber lükkaksid. Vaidlustatud üldkoosoleku protokollist nähtub, et otsused võeti vastu hääletamise tulemusena. Hageja, kes väitis, et tegelikult hääletamist ei toimunud, pidi esitama oma väite kinnitamiseks tõendid. Hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Et koosolekul oli kvoorum olemas, ei ole apellant apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ka kohtukulude osas otsuse tühistamiseks ei anna kaebus alust. Viide VÕS §-le 1050 ei ole asjakohane. Kohtukulud pidi linnakohus jaotama vastavalt TsMS §-dele 60 ja
6. Poolte vahel kohtukulude jaotamist ei seata seaduse kohaselt sõltuvusse nende varalisest, vanuseliselt, tervislikust vmt. olukorrast. Poolte vahel kohtukulude jaotamine ei sõltu ka sellest, kas üldkoosolek on kulude tegemise otsustanud. Samuti ei mõjuta kohtukulude menetlusosaliste vahel jaotamist see, milliste vahendite arvel on pool õigusabikulu oma esindajale tasunud. TsMS ei anna hagejale alust nõuda, et kohtudokumendid edastataks talle kohtumajas, peale selle on postikulu tekkinud ka muust, kui hagejale kohtudokumentide kättetoimetamisest. Kostja on esitanud taotluse hagejalt apellatsioonimenetluse õigusabikulu väljamõistmiseks 5000 krooni suuruses summas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Nimetatud TsMS § 61 lg. 1 p. 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kolleegium leiab, et kostja taotletav summa on hinnatav vajaliku ja põhjendatud kuluna. Koos esimese astme kohtu poolt väljamõistetud õigusabikuluga jääb kogu õigusabikulu mitmekordselt väiksemaks, kui justiitsministri poolt sarnastes asjades kehtestatud õigusabikulude piirmäär. Margo Klaar Kai Kullerkupp Malle Seppik