KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 31. märts 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06- 82

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.

1. Hageja on teatanud, et alates 2006.a. jaanuarist puudub tal muu sissetulek peale riiklike toetuste. Kostjal puudub hetkel sissetulek. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas 3 400 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud
2. aastal valminud uurimuse lapse 2 ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail
3. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 06 eluaastat läheb maksma 1875 krooni ja vanusegrupis 7-13 eluaastat 2182 krooni kuus. Antud uurimusele on viidanud ka Riigikohus. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Kostja on vaielnud vastu kuukaardi ja pikapäevarühma vajadusele. Kuna kohtul puudub teave lapse kooli ja treeningute asukoha kaugusest lapse kodust, ei saa kohus anda hinnangut asjaolule, kas lapsel on kuukaarti tarvis või mitte. Küll aga on võimalik anda hinnang pikapäevarühma vajadusele. Üldteada asjaoluna on pikapäevarühm tavaliselt mõeldud algkooliealistele lastele, kelle tööl käivatel vanematel puudub võimalus tegeleda lastega peale kooli. Võttes arvesse hageja jäämist lapsehoolduspuhkusele alates 2006.a. jaanuarist, millest tulenevalt lapsevanem ajutiselt tööl ei käi, on kulutused pikapäevarühmale põhjendamata. Kohus leiab, et hageja toodud ülejäänud kulutused on põhjendatud suuruses. Kui mitte arvestada kulutusi pikapäevarühmale, on lapse kulutused kuus 2 850 krooni.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit.

Kohus määrab elatise suuruseks 1 500 krooni. Nimetatud elatise suurus vastab väljakujunenud kohtupraktikale, peab tagama lapse ülalpidamise ning ei ole kostjale ülemäära koormav kuna vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist alates veebruarist 2005.a.

§ 70

lg-s 2 on sätestatud, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

Kostja on maksnud elatist igakuiselt 700 krooni. Lisaks on laps hageja kinnitusel veetnud kõik nädalavahetused kostja juures. Lähtudes antud asjaoludest ei pea kohus õiglaseks hageja nõuet mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates veebruarist 2005.a. Vastavalt

§-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o

1. jaanuarist 2006.a. Kuna hageja on kinnitanud 2006.a. jaanuaris elatise 700 krooni ning veebruaris elatise 1 200 krooni tasumist, tuleb kostjal tasuda 2006.a. jaanuari eest elatist 800 krooni, 2006.a. veebruari eest 300 krooni ja alates 01.03.2006 kuni N.S täisealiseks saamiseni s.o
2. novembrini 2016.a. 1 500 krooni kuus. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete 3 kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik 4