Obsah (6)

§ 28§ 21§ 34§ 20§ 24§ 29

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Otsusese tegemise aeg ja koht 12. juuni

) § 27 lõikega 3, sest esindusõigust saab piirata vaid üldkoosoleku otsuse või põhikirjaga. Ühistu põhikirja p.

2. 2 järgi on elamu haldamine, majandamine, tehniline teenindamine, remondi korraldamine, jooksvate küsimuste otsustamine juhatuse pädevuses. Nimetatud põhjustel ei saa panna neid ülesandeid V.V.ile ja sellekohane otsus on vastuolus

§ 28lõikega 4.

1. novembril
2. a. oli kavandatud läbi viia juhatuse koosolek maja fassaadi remondi küsimustes, koosolekule olid oodatud arutelust huvitatud majaelanikud. Arutelul teatas L.K., et arutatakse ka juhatuse tegevust. Koosolekul arvati juhatusest välja R.K. ja K.K. ning valiti juhatuse liikmeks S.T.. Ühistu põhikirja p.
3. 4 järgi tuleb üldkoosoleku toimumisest ette teatada 15 päeva, selge peab olema koosoleku toimumise aeg ja koht. Põhikirja p.
4. 9 järgi ei saa üldkoosolek vastu võtta otsust küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud. Hagejatele ei olnud teada, et kavandatavat arutelu käsitletakse ühistu üldkoosolekuna, sest välja ei olnud jagatud üldkoosoleku kutseid ega päevakorda. Üldkoosolek kutsutakse kokku põhikirja p.
5. 3 järgi juhatuse poolt, kuid juhatuse liikmed K.K. ja R.K. üldkoosoleku kokkukutsumises ei osalenud. Koosoleku protokollist nähtub, et maja fassaadi remondi küsimusi koosolekul ei arutatud. Koosoleku sisu ja otsused ei olnud vastavuses väidetava koosoleku päevakorra küsimustega. Koosolekul ei kontrollitud osalejate volitusi, ettepanekuid tehti vene keeles, ei tõlgitud eesti keelde, puudus omane kord küsimuste käsitlemisel. Otsuste vastuvõtmisel osales vaid 1/3 ühistu liikmetest, mistõttu koosolek ei olnud otsustusvõimeline. Koosolek oli kokku kutsutud vastuolus

§ 21lõikega 3 ning ei olnud seega pädev otsuseid vastu võtma.

1. jaanuaril
2. a. esitatud hagi täpsustuses paluvad hagejad tunnistada kehtetuks
3. oktoobril
4. a. L.K. poolt vastu võetud KÜ K8 juhatuse protokolli punktis 2 toodud otsus, milles otsustati juhatuse liikmete tegevusvaldkondade jagamine ja V.V.i volitus koordineerida kütte- ja elektrisüsteemidega seotud töid. Samuti paluvad hagejad tühistada üldkoosoleku
5. novembri
6. a. otsus, millega arvati juhatuse liikmete seast välja K.K. ja R.K. ning valiti juhatuse liikmeks S.T., ja tühistada sama koosoleku otsus, millega valiti L.K. KÜ K8 juhatajaks allkirjaõigusega B-kaardil ning talle anti õigus lepingute sõlmimiseks, ühistu arvelduskonto kasutamiseks ja kommunaalmaksete teostamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejad ei ole põhjendanud, milliseid põhikirja sätteid on üldkoosoleku korraldamisel ja läbiviimisel rikutud.

§ 34kohaselt juhatuse tegevuse ja otsuste üle teostab järelevalvet üldkoosolek.

1. novembril
2. a. toimunud koosolek viidi läbi juhatuse algatusel. Koosoleku toimumise ajast ja kohast oli õigeaegselt teavitatud kõiki ühistu liikmeid. Koosolekust 3 osavõtnute registreerimisnimekiri ja allkirjad tõendavad, et osalejate volitusi kontrolliti. Juhatuse liige R.K. palus ennast juhatusest välja arvata ja K.K. lahkus koosolekult, avaldades soovimatust tööks juhatuses. Vastavalt ühistu põhikirjale valis üldkoosolek juhatuse liikmeks S.T.i.
3. novembri
4. a. koosolek toimus sama päevakorraga, mis
5. septembri
6. a. koosolek, otsustati samu küsimusi. Koosoleku käigus tõstatas L.K. küsimuse koosoleku staatusest. Koosolekul viibis 9 liiget 12-st ja koosoleku staatuse küsimus leidis ühehäälset toetust. Koosolekul osalejad tegutsesid vastavalt korteriühistu põhikirjale ja seadusele. Koosolekul vastu võetud otsuste alusel on tehtud vastavad kanded ka äriregistris. Esimese astme kohtu otsus
7. veebruari
8. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, tunnistades kehtetuks KÜ K8
9. novembri
10. a. üldkoosoleku otsused K.K. ja R.K.i väljaarvamise kohta juhatuse liikmete seast, L.K. valimise kohta ühistu juhatajaks allkirjaõigusega B-kaardil ja tema volitamiseks lepingute sõlmimiseks ning ühistu arvelduskonto kasutamiseks ja kommunaalmaksete teostamiseks, samuti S.T.i valimise kohta juhatuse liikmeks. Kohus tunnistas kehtetuks ühistu
11. oktoobri
12. a. otsuse punkti 2, millega volitati V.V.i kütteja elektrisüsteemidega seotud töid koordineerima. Kostjalt mõistis kohus iga hageja kasuks välja 80 krooni kohtukulu. Kooskõlas korteriühistu seaduse (KÜS) § 1 lõikega 2 kohaldatakse korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seadust.

§ 20lg.

5 järgi peab juhatus ette teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. KÜ K8 põhikirja p. 6. 4 sätestab, et üldkoosoleku toimumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Teated üldkoosoleku päevakorra, toimumise aja ja koha kohta pannakse üles trepikojas. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seadust või põhikirja nõudeid, ei ole vastavalt

§ 21

lõikele 3 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad kõik liikmed.

§ 24lg.

1 alusel võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Tõenditest ei nähtu, et kooskõlas põhikirja p.

1. 4 oleks kõiki ühistu liikmeid
2. novembril
3. a. toimuvast üldkoosolekust, selle toimumise ajast ja kohast ning päevakorrast teavitatud. Ka ei nähtu
4. novembril
5. a. toimunud üldkoosoleku protokollist, et vastav teade oleks trepikojas avaldatud. Koosolekul osales 9 liiget 12-st, mis aga ei kinnita, et üldkoosoleku toimumisest oleks põhikirjas sätestatud korras kõiki ühistu liikmeid teavitatud. Seega vastavalt

§ 21

lõigetele 1 ja 3 ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja

§ 24lg.

1 kohaselt on kohtul õigus ühistu liikmete avalduse alusel tunnistada

1. novembri
2. a. koosolekul vastu võetud otsused kehtetuks. Kostja väide, nagu oleks olnud tegemist sama koosolekuga, mis toimus
3. septembril
4. a., ei oma asjas tähtsust, sest
5. novembri
6. a. üldkoosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud. Kannete tegemisel äriregistris ei ole tähendust otsuste kehtivusele, kuivõrd juhatuse liikmete kohta tehtud kanne ei ole õigustloova tähendusega ühistu liikmete ja juhatuse vahelistes suhetes. Õige on kostja vastuväide, et osa liikmete lahkumine koosolekult ei saa mõjutada otsuste kehtivust, kuid üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtetud seetõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti.

§ 24lg.

1 alusel võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse ning lg. 2 kohaselt võib nõuda ka teiste mittetulundusühingu organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg. 1 järgi on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus. KÜ K8 põhikirja punktist

1. 1 nähtub, et 4 juhatus ja üldkoosolek on ühistu juhtorganiteks. Seega on hagejatel kui ühistu liikmetel õigus nõuda seadusest tulenevalt juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist ja õige ei ole kostja väide, et juhatuse otsuste üle teostab kontrolli vaid üldkoosolek. Kohtule on esitatud kaks
2. oktoobri
3. a. juhatuse koosoleku protokolli. Võrdlusel selgub, et tegemist on erinevate koosolekute protokollidega, mis kajastavad erinevaid teemasid ja otsustusi. Ühel protokollil on R.K.i ja K.K. allkiri ning L.K. allkiri koos märkustega protokolli sisu kohta. Teisel protokollil on L.K. allkiri ja korteriomanike allkirjad, K.K. kui protokollija allkiri puudub.

§ 29lg.

1 järgi võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui sellel koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmeist ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Korteriühistu põhikirja p.

1. 1 järgi on ühistu juhatus ühe- kuni kolmeliikmeline ja otsused võetakse vastu häälteenamusega. Kõik eriarvamused protokollitakse.
2. oktoobril
3. a. oli KÜ K8 juhatus kolmeliikmeline ning seega pidi juhatuse otsuse vastuvõtmiseks olema vähemalt 2 poolthäält. Hagejad eitavad selles protokollis kajastuvate otsuste vastuvõtmist. Vaidlusalusest protokollist nähtub, et kõik juhatuse liikmed on kohal olnud, kuid otsuse vastuvõtmisel ei nähtu, kuidas on juhatuse liikmed hääletanud ja kas oli eriarvamusi. Samuti ei ole protokolli allkirjastanud juhatuse liige R.K. ega protokollijana märgitud K.K.. Seega ei olnud
4. oktoobril
5. a. toimunud juhatuse koosolek pädev otsuseid vastu võtma, kuivõrd ei nähtu, et otsus oleks tehtud juhatuse liikmete häälteenamusega. Nimetatud otsus ei vasta

§ 29lõigetes 1 ja 2 ning korteriühistu põhikirja punktis 6.

16 sätestatule. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbi vaatamiseks. Kohus ei ole kostja poolt esitatud tõendeid objektiivselt uurinud ja hinnanud.

1. novembril
2. a. toimunud üldkoosoleku protokolli p. 8 järgi astus juhatuse liige R.K. tagasi oma avalduse alusel ja tema väljaarvamine juhatusest oli seaduslik. Seaduslik oli ka S.T.i valimine juhatuse liikmeks. Hagejad ei ole põhjendanud, mille alusel nad vaidlustavad L.K. valimise KÜ K8 juhatajaks. Vastavalt juhatuse koosoleku protokollile jaotasid juhatuse liikmed omavahel kohustused. L.K. pidi tegelema küttesüsteemi reguleerimisega ja ühekordsete, s. h. avariiliste tööde koordineerimisega. Kuna L.K. vastavaid spetsiaalseid kogemusi sellisteks töödeks ei oma, pakuti nende tööde teostamiseks V.V.i kandidatuuri. V.V. on kolm aastat ühistu majas selliste töödega tegelenud ja hagejad pole sellele vastu vaielnud. Hagejad on vaidlustanud üldkoosoleku kokkukutsumise ja ainult päevakorra mõned punktid. Teiste päevakorrapunktide osas leiavad hagejad järelikult, et koosoleku kokkukutsumine oli seaduslik ja koosolek oli otsustusvõimeline. Vastustajate seisukoht Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud mõlema poole esitatud tõendeid. Kuna
3. novembril
4. a. toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust ja korteriühistu põhikirja ja koosolekul ei osalenud kõik ühistu liikmed, on koosolekul vastu võetud otsused kehtetud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikega 6 maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Maakohus tunnistas üldkoosoleku vaidlustatud otsused kehtetuks üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Juhatuse otsuse tunnistas maakohus kehtetuks seetõttu, et otsuse vastuvõtmiseks ei olnud vajalikke poolthääli. Nende järelduste ning järelduste aluseks olevate kohtu poolt tuvastatud asjaolude 5 kohta ei ole apellant kaebuses vastuväiteid esitanud. Nimetatud järeldused aga andsidki maakohtule piisava aluse hagi rahuldamiseks ja apellatsioonkaebuses esitatud väidetel otsuste sisu kohta ei ole asja lahendamiseks tähtsust. Põhjendamatu on apellandi väide, nagu oleksid hagejad vaidlustanud vaid osa vaidlusalustel koosolekutel vastuvõetud otsustest. Apellatsioonimenetluse kohtukulu hüvitamist ei ole taotletud. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik