Kostjate vastuväited Kostja A.A. hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja kasutas
lg 1 p-s 4 sätestatud õiguskaitsevahendit pooltevahelise järelmaksuga ostu-müügi lepingu ülesütlemise teel ning võttis müügilepingu objektiks olnud sõiduauto kostjalt ära. Lepingu ülesütlemisega pooltevahelised kohustused lõppesid (
Kostjalt äravõetud auto müüs hageja enam kui aasta hiljem ning ligi kaks korda odavamalt kui oli selle reaalne turuhind.
lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja müüs sõiduki turuhinnast madalama hinnaga, mis ei katnud sõiduki jääkväärtust. Kostja K.S. oli asja arutamisest teadlik, kuid ei esitanud vastuväiteid hagile ega ilmunud kohtuistungile. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 06.01.2006 otsusega, millega mõistis kostjatelt A.A.ilt ja 2
lg 2 kohaselt vabastab lepingu ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei vabasta lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustuste täitmisest. Pooltevahelise järelmaksuga ostu-müügi lepingu p-st 2.4 tulenes kostja kohustus tasuda makseid vastavalt maksegraafikule. Kostja A.A. jättis hageja esitatud arved kokku summas 10 075,19 krooni tasumata. Pärast ostu-müügi lepingu ülesütlemist asus hageja vara võõrandama. Lepingu p 5.17 järgi on ostja kohustatud, juhul kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (s. t vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine).
lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kahjustatud lepingupool ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud, nõuda kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja lepingut rikkunud poole kohustuse turuhinna vahe tasumist. Hageja võõrandas vara, sõiduauto Opel Omega Caravan 17.03.2004 müügihinnaga 55 000 krooni. AS H.L.E. 30.08.2005 teatise kohaselt lõpetati leping kostjaga 11.02.2003 ning vara anti 07.03.2003 müüki OÜ-le B.R. alghinnaga 93 220,34 krooni. Hiljem on müügi alghinda alandatud viiel korral ning sõiduk müüdi 11.03.2004 hinnaga 55 000 krooni. Kohus leidis, et hageja on toiminud heauskselt. Sõiduk pandi müüki koheselt pärast liisingulepingu ülesütlemist hinnaga 93 220,34 krooni, mis ületas sõiduki tegeliku väärtuse. Asjaolu, et sõidukit ei õnnestunud müüa esialgselt pakutud alghinnaga, ei olnud tingitud hageja käitumisest. Kostja esitatud väljavõte Kuldse Börsi Online portaalist ei tõenda, et sõidukit Opel Omega Caravan 2.0 oleks õnnestunud seal pakutud umbes 10 000 krooni kõrgema hinna eest võõrandada. Kostja viide OÜ-le B.R. kui hageja lähikondlasele on põhjendamatu. Müügileping hageja ja OÜ B.R. vahel sõlmiti siis, kui viimane oli leidnud sõidukile ostja.
lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, seega on põhjendatud hagi rahuldamine ka K.S.i suhtes. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja K.S.i vahel on 07.06.2002 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt ta vastutab hageja ja A.A.i vahel sõlmitud järelmaksuga ostu-müügi lepingust tulenevate rentniku kohustuste kohese ja täieliku täitmise eest samas ulatuses kui kaaskostja. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja A.A. palub tühistada Harju Maakohtu 06.01.2006 otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 10 075,19 krooni ning 3
lg 1 ja 2, kuivõrd müüki hageja lähikondsele märgatavalt alla keskmise turuhinna enam kui aasta möödumisel pärast lepingu ülesütlemist ei saa käsitleda kui mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehtud asendustehingut. Hageja ei ole ka esitanud nõuet sõiduki lepingujärgse hinna ja turuhinna vahe hüvitamiseks, kuna turuhind vastas sõiduki väärtusele selle kostjalt äravõtmise ajal. Hageja väited, et sõidukit üritati aktiivselt müüa ja nõudmise puudumise tõttu tuli hinda alandada, on tõendamata ja ebausutavad. Kohtuotsuses ei ole toodud ühtki põhjendust, miks hageja pidi sõiduki võõrandama OÜ B.R. kaudu, kui sellele oli juba leitud ostja. Tsiviilasjas materjalides puuduvad andmed, kes oli kolmas isik, kes omandas sõiduki OÜ-lt B.R., ja missugustel tingimustel ta sõiduki omandas.
lg 1 näeb ette, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Samuti ei ole maakohus motiveerinud, miks jäeti arvestamata kostja esitatud tõendid (Kuldse Börsi väljavõte), millega oli tõendatud, et
lg 1 p 3/, kuid sellise nõude esitamisel tuleb tõendada nii kahju suurust kui ka asjaolu, et kahju tekkis nimelt lepingutingimuse rikkumise tõttu. Hageja taotles kostjatelt kahju hüvitamist, so sõiduki võõrandamisel saadud summa ja lepingujärgse vara jääkmaksumuse vahe kompenseerimist. Kohus on hagi rahuldamisel tuginenud pooltevahelise lepingu punktile 5.17 ja
lg- le 1, mille kohaselt liisingulepingu üleütlemisel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisingueseme ostuga. Antud paragrahvi lõike 2 järgi tuleb kulude kindlakstegemisel lähtuda liisinguvõtja poolt pärast lepingu ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingumaksete omandamiseks tehtud kulutustega.
lg 3 järgi, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Antud vaidluses liisinguesemeks oleva sõiduki tagastas liisinguvõtja liisinguandjale, seega sõiduk tagastati liisinguandja omandisse. Hageja väidetel ei õnnestunud neil sõidukit müüa ning müügihind oli väiksem, kui oli lepingujärgne jääkmaksumus, mis andis õiguse nõuda lepingu p 5.17 järgi vahe tasumist.
lg 1 sätestab, mis tingimusel võib kahjustatud lepingupool nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist, so kui lepingust taganenu tegi mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti. See oligi pooltevahelises vaidluses üheks oluliseks küsimuseks, kas hageja pärast lepingust taganemist tegi asenduslepingu mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja ütles lepingu üles erakorraliselt 20.jaanuaril 2003 ning leping lõpetati 11.02.2003. 5
lg-st 1 tulenevalt mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil, mis oleks aluseks vara võõrandamisest saadud summa ja lepingujärgse jääkmaksumuse vahe väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub hageja väitega selles, et lepingu ülesütlemisega ja vara võõrandamisega kaasnevad lisakulutused. Hageja esitas lisakulutuste nõude summas 5 160, 89 krooni, millise summa kohus ka põhjendatult rahuldas. Toimik sisaldab OÜ B.R.e teatist, mille kohaselt on liisinguandjale esitatud nõue seoses vara müügiks ettevalmistamisega/ pisiremont, autopesu/ kokku 4830,38+käibemaks. Seega esitatud nõue 5 160,89 krooni lisakulutuste hüvitamiseks oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele, tulenevalt pooltevahelise lepingu punktist 5.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.