← Eesti

2-05-23907/7

2-05-23907 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Tiit Kollom, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juunil 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23907 Tsiviilasi Osaühing (OÜ) R. hagi R.S.e vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 01.12.2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ R. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 17.05.2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ R., lepinguline esindaja T.P. Kostja R.S. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu (kuni 01.01.2006 Tallinna Linnakohus)
  2. detsembri
  3. a otsus muutmata. OÜ R. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja põhjendused Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 21.12.2004 otsusega rahuldati R.S.e avaldus ja tunnistati ebaseaduslikuks R.S.ega töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel ning loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel alates 21.12.
  4. Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu 24.05.2004 ning kostja asus nimetatud kuupäevast hageja juurde tööle. Vastavalt töölepingule oli katseajaks 4 kuud. Seega pidi katseaeg lõppema 24.09.
  5. Kuivõrd kostja viibis 20.09.2004-08.10.2004 töövõimetuslehel, pikenes katseaeg nimetatud perioodi võrra. Enne katseaja lõppu hindas tööandja töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal tervist, võimeid, suhtlemisalast sobivust ja kutseoskusi. Katseaja hindamise aluseks olid muuhulgas hageja arendusjuhi ning büroojuhataja seletused kostja töö kohta. Nimetatud seletustest nähtub, et kostja ei olnud korrektne töötaja, ta ei pidanud kinni töödistsipliinist ega suhtunud töösse kohusetundlikult, millest tulenevalt tekkis pahameel ka hageja klientidel. Tööandja leidis, et töötaja võimed ei vasta töölepingus toodud ametikohale. Lisaks sellele oli kostja realisatsioonikäive, võrreldes teiste katseajaga töötajatega, madal. Kostja tõi kogu katseaja jooksul ettevõttele juurde ainult ühe kliendi. Kostja katseaja tulemused olid ebarahuldavad ja hageja lõpetas kostjaga ühepoolselt töölepingu ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 34 lg 1, § 86 p 5 ja § 102 alusel 11.10.2004, millest teavitas suuliselt kostjat. Hageja tegi töölepingu lõpetamise kande vastavalt TLS § 73 lg-le
  6. Tööandja andis kostjale loa viibida tööandja ruumides tööde üleandmise eesmärgil. Pärast töölepingu lõpetamist kostja hageja juures tööülesandeid ei täitnud. Tööleping kostjaga lõpetati seaduslikult. Töövaidluskomisjon mõistis kostjale välja ITLS § 30 lg 2 alusel põhjendamatult suure hüvitise – nelja kuu palga ulatuses. Otsuses ei põhjendatud, millistele töölepingu lõpetamise asjaoludele tuginedes oli nimetatud suuruses hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Hageja palus tunnistada OÜ R. poolt R.S.ega 24.05.2004 sõlmitud töölepingu lõpetamise seaduslikuks. Alternatiivse nõudena palus hageja tunnustada tema õigust mitte tasuda kostjale töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvitust summas 32 794,30 krooni. Kostja vastuväited R.S. hagi ei tunnistanud. Katseaja viimasel nädalal, kui kostja oli haiguslehel, sai kostja hagejalt elektronkirja, mille kohaselt ei olnud hageja kostja tööpanusega rahul. Kostja vastas, et on valmist arutama palgatingimusi ja töö eesmärke. Pärast haigust töötas kostja tulemuslikult 2 nädalat, pärast mida leppisid hageja ja kostja kokku töösuhte jätkumise, põhipalga vähendamise ja tulemuspalga osakaalu suurendamise osas. Kostja palus kokkuleppe fikseerida kirjalikult, kuid seda ei tehtud. Kostja haigestus 08.11.2004, millest teatas büroojuhile. Tööle naastes palus kostja uut kohtumist 19.11.
  7. Kohtumisel väitis hageja esindaja A.K., et töösuhe lõppes katseajaga ja keeldus katseaja järgse töötatud perioodi eest töötasu maksmast. Kostja ei ole teadet töölepingu lõpetamise kohta enne 19.11.2004 saanud. Tööandja ei vormistanud lõpparvet ega tasunud puhkusekompensatsiooni. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas ebaseaduslikuks R.S.ega töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 5 alusel ning luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel alates 21.12.
  8. Kohus mõistis OÜ-lt R. R.S.e kasuks välja hüvituse TLS § 117 lg 2 kohaselt töötaja kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 24 595,70 krooni, millest kuuluvad tasumisele riiklikud maksud. Kohus jättis poolte kohtukulud nende endi kanda. Kuna kostja viibis haiguslehel, lõppes katseaeg 14.10.
  9. Töölepingu väidetav lõpetamine R.S.ega vormistati 11.10.
  10. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjat oleks töölepingu lõpetamisest teavitatud. Ka töövaidluskomisjoni toimikus olevast töölepingust ei nähtu, et kostjat oleks 11.10.2004 töölepingu lõpetamisest teavitatud, kuna töölepingul puudub R.S.e allkiri. Samuti puudub R.S.e allkiri töölepingu lõpetamise teatisel (töövaidluskomisjoni toimik lk 18-19). Asja materjalidest ei nähtu, et R.S. oleks keeldunud töölepingu lõpetamisele allkirja andmast. Hageja 2

(5)seadusliku esindaja vande all antud tunnistusest (t lk 73) nähtuvalt hiilis kostja töölepingu lõpetamise kinnitamisest 11.10.2004 kõrvale. Nimetatud väide ei ole usaldusväärne. Kui kostja oleks keeldunud allkirja andmast, oleks saanud selle fikseerida tunnistajad. Tunnistaja Kaupo Kasemaa tunnistusest ei nähtu, et tööleping lõpetati (t lk 75), tunnistaja ütlused on üldsõnalised, tunnistaja ei tea täpselt, mis 11.10.2004 juhtus. Asjaolu, et töölepingut 11.10.2004 ei lõpetatud ja et kostja töötas pärast katseaja lõppu edasi, kinnitab ka töötajate saabumise ja lahkumise raamat (t lk 37-56). Raamatust nähtuvalt viibis kostja pärast 11.10.2004 töökohas 11., 12., 13., 14., 15., 18., 20., 22., 25., 27.,
  1. oktoobril ning 1., 3., 4.,
  2. novembril 2004 (t lk 52-56). Usaldusväärsed ei ole hageja väiteid, et kõnealune raamat on kättesaadav kõigile ning kostja käis külas. Ei ole usutav, et töölt vallandatud kostja külastab töökohta peaaegu ühe kuu jooksul, teeb raamatusse sissekandeid ja tööandja ei võta olukorra lõpetamiseks midagi ette. Töölepingu lõpetamine 11.10.2004 tõendamist ei leidnud. Hageja seaduslik esindaja väitis vande all antud tunnistuses, et raamatusse kantud firmad, kellega hageja väidetavalt suhtles, puuduvad klientide andmebaasis. Samas oli töölepingu p 2.2.2 kohaselt kostja tööülesandeks kliendibaasi suurendamine. Kohus jättis tähelepanuta kostja viited töövaidluskomisjoni toimikus olevatele seletuskirjadele, kuna P.R. ja M.-L.K. kohtus vahetult üle ei kuulatud, mistõttu ei saa nende avaldusi käsitleda tunnistustena. Nimetatud tunnistajate ülekuulamisest kohtuistungil hageja loobus. Eeltoodust tulenevalt oli töölepingu lõpetamine kostjaga ebaseaduslik. Kuna kostja jätkas töötamist pärast katseaja lõppu, puudus alus tema vabastamiseks TLS § 86 p 5 alusel. TLS § 86 lg 2 kohaselt, kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult teistel seaduses ettenähtud alustel. Tööleping kostjaga lõpetati pärast katseaja lõppu. TLS § 117 lg 2 kohaselt, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Põhjendatud on välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 24 595,70 krooni. Hüvitise määramisel arvestas kohus, et kostja müügikäibed olid võrreldes teiste katseajaga töötajatega madalamad. Kostja nimetatud faktile vastu ei vaielnud. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ R. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnistada töölepingu lõpetamine R.S.ega seaduslikuks või tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale hüvitist TLS § 117 lg 2 alusel ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et OÜ R. töötajate M.-L.K. ja P.R. seletuskirjad ei ole vaadeldavad tsiviilasjas tõendina, millest tulenevalt ei ole tõendatud katseaja ebarahuldavad tulemused. Nimetatud seletuskirjad on dokumentaalsed tõendid, millest nähtub kostja kaastöötajate arvamus tema poolt tööülesannete täitmise osas. Kostja tunnistas eelistungil ka ise, et ta ei täitnud oma tööülesandeid kohaselt ega pidanud kinni töörežiimist. Hageja lõpetas töölepingu kostjaga, teatades talle sellest 11.10.2004 suuliselt. Nimetatud asjaolu kohta andis hageja seaduslik esindaja seletusi vande all. Kohtul puudus alus kahelda hageja seadusliku esindaja seletustes. Seadus ei sätesta tööandja kohustust töölepingu lõpetamise fikseerimisest keeldumist vormistada tunnistajate juuresolekul. 3
(5)Pärast töölepingu lõpetamist andis tööandja kostjale õiguse viibida tööruumides tööde üleandmise eesmärgil. Kohtule esitatud vihik ei tõenda kostja töötamist pärast 11.10.
  1. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole usaldusväärsed hageja väiteid, et nimetatud raamat on kättesaadav kõigile ning kostja ei viibinud hageja ruumides tööülesannete täitmise eesmärgil. Põhjendatud ei ole kohtu järeldus, et hageja oleks pidanud midagi ette võtma kostja viibimise suhtes hageja ruumides. Kostja ei viibinud pärast töölepingu lõpetamist tööruumides selliselt, nagu seda nägi ette tööajarežiim. Hageja seadusliku esindaja seletustega on tõendatud, et kliendibaasis on ka potentsiaalsete klientide nimekiri. Kostja vihikusse märgitud ettevõtted hageja potentsiaalsete klientide nimekirjas ei ole, mistõttu ei ole põhjendatud kohtu järeldus, et kuna kostja üheks tööülesandeks oli kliendibaasi suurendamine, ei pidanud vihikutesse märgitud ettevõtted sisalduma kliendibaasis. Töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamise nõude rahuldamata jätmisel oleks pidanud kohus tunnustama hageja õigust mitte tasuda kostjale hüvitist TLS § 117 lg 2 alusel. Kostja poolt ebarahuldava töö tegemine ja töörežiimist mitte kinnipidamine on tõendatud kostja enda seletustega. Töötajale ebaseadusliku töölepingu lõpetamise puhul väljamakstav hüvitis peab vastama konkreetsele eesmärgile ja tuleb kaaluda töötajale töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi. Kostja ei teinud midagi töösuhte olemasolus selgusele jõudmiseks. Kostja väitis, et ta haigestus novembri alguses ja seetõttu tööle ei tulnud. Kostja tööandjat haigestumisest ei teavitanud. Kuna kostja arvas, et tal oli hagejaga sel ajal töösuhe, pidi ta hagejat haigestumisest teavitama. Kostja teavitamise korral oleks tööandja teadnud, et kostja pidas töölepingut kehtivaks. Vastus apellatsioonkaebusele R.S. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb linnakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. Linnakohus on õigesti tuvastanud, et kostjaga lõpetati tööleping ebaseaduslikult ja välja mõistnud hagejalt kostja kasuks hüvituse seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega. Ebaõige on apellandi väide, et kohus oleks pidanud arvestama tõendina M.-L.K. ja P.R. seletuskirju, mille tööandja oli esitanud töövaidluskomisjonile. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 90 lg 2 järgi olid tõenditeks tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ja eksperdi arvamus. M.-L.K. ja P.R. seletuskirjad ei olnud dokumentaalsed tõendid TsMS § 117 lg 1 ja 2 järgi, kuna need ei olnud dokumendid ega ametlikud või isiklikud kirjad. M.L.K. ja P.R. ülekuulamisest tunnistajana on apellant linnakohtus loobunud. Linnakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud töölepingu lõpetamist kostjaga 11.10.
  2. Hageja juhatuse liikme A.K. vande alla antud seletusest (t. l. 73) ja tunnistaja K.K. (t. l. 75) ütlustest ei tulene, et tööleping oleks lõpetatud 11.10.
  3. Linnakohus on õigesti leidnud, et 4
(5)hageja seadusliku esindaja seletust ei kinnita teised asjas esitatud tõendid. Hageja töötajate saabumise ja lahkumise raamatust tuleneb, et kostja poolt tööülesannete täitmise kohta on tehtud märkeid kuni 5.novembrini
  1. a. Apellandi väide, et kostja sai kanda märkeid raamatusse, kuna ta külastas oma endist töökohta, on ebausutav. Kannete kohaselt on kostja töötamise kohta märked tehtud iga päev, mis ei oleks külastamise puhul usutav. Ka hageja kliendibaasi ja kostja poolt vihikusse tehtud märkeid võrreldes ei saa ringkonnakohus järeldada, et kostja poleks töötanud kuni 05.11.
  2. Linnakohus on õigesti hinnanud, et tulenevalt töölepingust oli kostja üheks tööülesandeks kliendibaasi suurendamine, mistõttu võis kostja tegelda äriühingutega, keda ei olnud kliendibaasi kantud. Kostja seadusliku esindaja seletusest ei nähtu, et kõik potentsiaalsed kliendid oleks pidanud olema kantud hageja andmebaasi. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei anna alust linnakohtu poolt TLS § 117 lg 2 alusel väljamõistetud hüvituse vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks. Linnakohus on põhjendatult arvestanud hüvituse määramisel kostja tööpanust. Apellandi väide, et kostja pole hagejat oma haigestumisest
  3. a novembris teavitanud on esitatud esmakordselt asja menetlemisel ringkonnakohtus. TsMS § 652 lg 4 järgi jätab kolleegium asjaolu tähelepanuta, kuna apellant ei ole põhistanud, miks ta selle esitas alles ringkonnakohtule. Lisaks märgib kolleegium, et esitatu on vastuolus apellandi enda eelnevate seisukohtadega, kuna apellant on väitnud, et töösuhe lõpetati 11.10.
  4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ja kuni 10.10.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 tuleb apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Margo Klaar Tiit Kollom Kai Kullerkupp 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.