Obsah (5)

§ 702§ 706§ 371§ 373§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-06-19584 Määruse tegemise aeg ja koht 04.august 2006, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasi V.M hagi V.M ja M.Ai vastu abielu

§ 702

sätetest tulenevalt saab jõustunud kohtulahendit uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata teistmise korras. Teistmisavalduse esitamise ja läbivaatamise kord on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 68.peatükis. Vastavalt

§ 706

lg-le 1 esitatakse teistmisavaldus Riigikohtule.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2006 kohtuotsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 19.12.2005 kohtuotsus ühisvara jagamise osas ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 1 p 5 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel vaidlus samal alusel sama hagieseme üle. 4. V. M on avalduse vormistanud vastuhagina.

§ 373

lg 1 kohaselt kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

§ 373

lg 3 teise lause kohaselt vastuhagina esitatud avaldus võetakse menetlusse eraldi hagina, kui seda põhihagiga ühiseks arutamiseks menetlusse ei võeta ja vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et seda menetletaks üksnes vastuhagina. Seega tuleb vastuhagi esitada põhihagi läbivaatavale kohtukoosseisule, kes otsustab vastuhagi menetlusse võtmise küsimuse.

1. V.M on vastuhagis nimetanud soovi „vaidlustada tõelised omanikud“, samuti viitab valetehingutele. Üheks kostjaks on hagiavalduses märgitud poolte tütar M.A, kes ei saa olla kostjaks abielulahutuse tühistamise ja ühisvara jagamise nõude osas. Avaldusest ei ole arusaadav, kelle omandiõigust ja millise vara suhtes vaidlustatakse, milliseid tehinguid silmas peetakse. Avalduse asjaoludest nähtuvalt ei ole V. M rahul jagatava ühisvara koosseisuga. Samuti nõuab V. M, et talle antaks üle kodu võtmed. Viimase nõude rahuldamine sõltub ühisvara jagamise tulemusest. Ühisvara koosseisu puudutavad vastuväited on kohane esitada ühisvara jagamise kohtumenetluses. Kohus leiab, et sedavõrd umbmäärast nõuet ei saa käsitada ühisvara jagamise menetlusest eraldiseisva omandiõigusnõudena, mille menetlusse võtmist kohus peaks otsustama.
2. 26.07.2006 avaldus on esitatud vastuhagina põhihagile tsiviilasjas nr 2-03-506, milles V.Mle on riigi õigusabi korras esindajaks määratud vandeadvokaat. Riigi õigusabi seaduse § 17 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Eeltoodu alusel ei ole V. Mle täiendava õigusabi määramine vajalik ja kohus jätab taotluse rahuldamata. 7.

§ 372

lg 4 alusel kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega ja kohtumäärusega hagejale. Heli Käpp Kohtunik 2