lg 6 p 3 ja lg 3 palub hageja määrata elatise suuruseks 200 krooni kuus, mõista hagejalt välja elatis poja Andrei Kuzmini ülalpidamiseks summas 200 krooni igakuiselt ning mõista kostjalt kohtukulud hageja kasuks. Kostja vastus vastuhagile Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja vastuhagi. Oma vastuses põhihagile märgib hageja, et tema keskmine sissetulek on 3500 krooni kuus, mis ei anna alust nimetada tema varalist seisukorda nullilähedaseks. Vastuhagi kostja leiab, et sellise sissetuleku juures on vastuhagi hageja võimeline maksma oma lapse ülalpidamiseks minimaalset seadusega ettenähtud elatist. Kostjale on teada, et hageja asus tööle veidi enne põhihagi kohtusse esitamist. Enne seda ei töötanud hageja pikka aega ametlikult, kuid elatusvahendid temal olid. Hageja maksab korteri eest 1000 krooni kuus, mis annab tunnistust hageja küllaltki headest materiaalsetest võimalustest. Asjaolu, et hageja kulud on suuremad kui tema tulud, et temal kogunes võlgnevus elatise osas 16619 krooni, ei saa tunnistada elatise vähendamise oluliseks põhjuseks. Võlgnevus hagejal tekkis seoses elatise maksmisest tahtliku kõrvalehoidumisega. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Perekonnaseaduse (edaspidi:
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
). Vastavalt
Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
lg 1).
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse huvidest. Vastavalt
lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004). Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 06.05.2005.a. Alates 01.01.2005.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1345 krooni. Narva Linnakohtu 15.02.1999.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis 650 krooni kuus hageja kasuks kuni poja täisaelisuseni. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus tegi kindlaks, et elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 2182 krooni ja vanusegruppi puhul 14-19 aastat on linnalapse ühe kuu ülalpidamiskulu 3210 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et Andrei vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Kostja Sergei Kuzmin ei võtnud hagi õigeks. Tema palub vastuhagis elatise suurust vähendada alla
Ta olen nõus maksta elatise suuruses 200 krooni kuus. Hageja Svetlana Kuzmina selgitas, et lapse ülalpidamiseks on vaja enam kui 3000 krooni kuus. Lapsel on astma. Tema ei saa iseseisvalt rahuldada kõiki lapse vajadusi. Hageja keskmine tulu on 3131 krooni kuus. Kostja Sergei Kuzmin keskmine bruttopalk on 3000 krooni viimase 12 kuu eest ning 2006.a. jaanuarist maini on 3204 krooni kuus. Kostja sissetulek suurendab. Pooltel on võrdne sissetulek ja varaline seisund. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kostja on suuteline maksma lapse ülalpidamiseks elatist nõuetavas summas. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kohus arvestab ka sellega, et tulumaksuseaduse kohaselt tuleb elatist maksta tulumaksu. Kohtuotsus on täitedokumendiks. Kohtuotsuse alusel maksava elatise puhul tuleb tulumaksu saadud summalt tasuda hagejal, mitte kostjal. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära on põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Kohus leiab, et Svetlana Kuzmina hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei leidnud alust vähendada elatise suurust ning määrata elatise väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sergei Kuzmin on töövõimeline, omab eriala, võib töötada ja ülalpidada oma laps. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 määrsatakse hagihind elatise suurendamise või väendamise nõudes summaga, mille võrra maksed suurenevad või vähenevad, kuid mitte enam kui aasta eest. Antud asjas on põhihagihind 8960 krooni ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 700 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 700 krooni. Hageja palus nõuda kostjalt kohtukulud 5000 krooni ning esitas kohtule 27.07.2005.a. kviitung nr 050727, et ta maksis oma esindajale 5000 krooni. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 pooltele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hagiga hagi puhul kuni viis % hagi rahuldatud osast hagiale. Hageja taotlus kulub rahuldamisele osaliselt suuruses 5%- 8960 kr, summas 448 krooni. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.