← Eesti

3-05-537/14

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-537 Haldusasi A. P. kaebus Harku Vallavalitsuse
  2. mai
  3. a korralduse nr 711 osaliseks tühistamiseks ja puurkaevu sanitaartsooni tagamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus A. P. määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A. P. Vastustaja Harku Vallavalitsus Vastustaja Harku Vallavolikogu Kolmas isik OÜ * Eesti Kolmas isik OÜ ** RESOLUTSIOON
  4. Jätta A. P. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  5. juuni
  6. a määrus haldusasjas nr 3-05-537 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsuse nr 91 p-ga 1 kehtestati * maaüksuse detailplaneering Türisalu külas. Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldusega nr 771 anti OÜ-le ** ehitusluba siseteede ehitamiseks Harku vallas Türisalu külas * maaüksusel.
  8. A. P. esitas 05.07.2005 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Harku Vallavolikogu
  9. novembri
  10. a otsusega nr 91 kehtestatud detailplaneering teede paiknemise osas, mis piirnevad * külas aiandusühistu * maaüksusega * 67 ja läbivad puurkaevu sanitaarkaitseala, või tühistamise võimatuse korral tuvastada planeeringu osaline õigusvastasus. Samuti paluti kohustada Harku Vallavalitsust tagama aiandusühistu * maaüksusi veega varustava puurkaev-pumpla sanitaarkaitseala 30 m ulatuses. Koos kaebusega esitatud esialgses õiguskaitse taotluses paluti peatada teede ehitustegevus Türisalu külas * maaüksusel alal, mis piirneb * külas maaüksusega * 67 ja * aiandusühistu puurkaevu ehituskeeluvööndis. Taotluse põhjenduste kohaselt kulgeb tee-ehitus vahetult * 67 kinnistu kõrvalt ja 10 m kaugusel aiandusühistut varustavast puurkaevust.
  11. aasta maikuus koostati * maaüksuse siseteede projekt. Kuna Keskkonnaministeerium määras 3-05-537 Harku vallas * külas asuva puurkaevu sanitaarkaitseala laiuseks 30 meetrit ja samuti veeseaduse (VeeS) § 281 lg 1 kohaselt on põhjaveehaarde santiaarkaitseala laiuseks 3050 meetrit, siis kahjustatakse ehitustegevusega oluliselt piirkonna elanike elukeskkonda, mistõttu on kinnistute omanikud mures joogivee kvaliteedi pärast.
  12. Tallinna Halduskohtu 08.07.2005 määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati ja Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldusega nr 771 väljastatud ehitusloa täitmine peatati ning ehitus * maaüksusel keelati kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Kohus, tuginedes VeeS § 33 lg-le 1, ja lähtudes eeldusest, et kaebus on põhjendatud, leidis, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on olukord, kus kohtumenetluse lõppemise ajaks on tee-ehitus lõpule viidud ning kaebuse esitajal ja teistel naaberkinnistute omanikel võib olla rikutud vee kvaliteet, ehitustolm ja heitgaasid on aga hävitanud ja kahjustanud elanike aiamaad ja nendel kasvavad saadused. Esialgse olukorra taastamine kaebuse rahuldamise korral on raskendatud ja võib osutuda isegi võimatuks, kuivõrd rikutud põhjavett ei oleks enam võimalik kasutada ega selle kvaliteeti parandada.
  13. Kaebaja täpsustas 17.08.2005 kaebust, lisades muuhulgas taotluse tühistada Harku Vallavalitsuse 10.05.
  14. a korraldus nr 711 OÜ-le ** ehitusloa väljaandmise kohta * maaüksusel puurkaevu sanitaarkaitseala läbiva tee osas ning korralduse alusel antud tee-ehitust lubavad muud aktid. Kaebaja täiendas
  15. detsembril 2005 kaebust, lisades alternatiivse taotluse kohustada vallavolikogu viima detailplaneering seadusega kooskõlla. Ühtlasi palus kaebaja ennistada kaebetähtaja detailplaneeringu tühistamise või õigusvastaseks tunnistamise taotluse osas.
  16. Tallinna Halduskohtu 25.01.2006 määrusega jäeti kaebaja taotlus Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsuse nr 91 p 1 peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, lõpetati asja menetlus 23.11.2000 otsuse nr 91 p 1 osalise tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamise osas ning jäeti läbi vaatamata kaebaja 27.12.2005 nõude täiendus. Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 määrusega jäeti halduskohtu määruse resolutiivosa muutmata.
  17. A. P. esitas 16.05.2006 taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada liiklus * maaüksusel ja aiandusühistuga „*“ piirneval alal. Taotluse põhjenduste kohaselt on tee-ehitus * maaüksusel peatatud. Vaatamata sellele kasutatakse keelatud maa-ala liiklemiseks, rikkudes seadust, kohtumäärust ning ohutus- ja sanitaarnõudeid. Liiklemine maa-alal, millel tee-ehitus on peatatud, tähendab elanike tervist kahjustava tegevuse jätkamist, sest * kinnistult levivad elukeskkonda saastavad heitgaasid, saaste, tolm, müra, vibratsioon jm. Nimetatu mõjutab puurkaevu põhjavett ja elukeskkonda. Võimalik positiivne kohtuotsus muutuks sisuliselt tähtsusetuks, kuna õigused, milliste kaitseks kaebus esitati, on kaebuse menetluse käigus rikutud ning õiguste riive tagajärg on pöördumatu.
  18. Tallinna Halduskohtu 29.05.2006 määrusega jäeti 16.05.2006 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse abinõude loetelus (HKMS § 121 lg 3 ja TsMS § 378) ei ole sätestatud liikluse peatamist. Samuti ei ole üheski teises õigusaktis, sh liiklusseaduses, sätestatud kohtu õigust teostada liiklusjärelevalvet ega korraldada liiklust, sh keelata liiklejatel osalemast liikluses.
  19. A. P. esitas 20.06.2006 taotluse esialgse õiguskaitse korras keelata * maaüksusel teeehituseks peatatud alal sõidukite liikumine, tuginedes TsMS § 378 lg 1 p-le
  20. Sõidukite poolt kasutatav ala ei ole liiklusala. Kuna tegemist ei ole teealaga, siis ole tegemist 2

(5)3-05-537 liikluskorraldusliku küsimusega. Sõidukite liikumise keelamine tuleneb otseselt tee-ehituse keelust ja on esialgse õiguskaitse raames kohaldatav kohtu poolt. 9. Tallinna Halduskohtu 22.06.2006 määrusega jäeti 20.06.2006 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et 16.05.2006 esitati sisult sama taotlus, mille kohus jättis rahuldamata ja vastav määrus on jõustunud. Täiendavalt tuleb märkida, et HKMS § 121 lg 3 p 2 kohaldamine on asjakohane eelkõige keelamiskaebuse esitamise korral. A. P. esitas kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus seotud kaebuse põhinõudega. Keelamismääruse kaudu saab keelata haldusorgani tegevust. Esitatud taotlus on suunatud kolmanda isiku tegevuse keelamisele. Halduskohtul puudub õigus kohaldada esialgset õiguskaitset kolmandate isikute suhtes. Kaebuse esitajal on tema kinnisasja olulisel kahjustamisel õigus pöörduda naabrusõiguse kaitseks üldkohtusse. Tulenevalt kehtiva detailplaneeringu siduvusest (Riigikohtu 13.06.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-03) ei saa kohalik omavalitsus arvestada naaberkrundil asuvate ehitiste omaniku nende huvidega, mis on detailplaneeringuga juba piiratud. Kehtiva detailplaneeringu tõttu ei saa haldusorgan nõuda kolmandalt isikult uue elamukvartali siseteede ehitamist mujale, kui see planeeringus on ette nähtud. Olukorras, kus detailplaneering kehtib, on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 10. A. P. määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja rakendada esialgset õiguskaitset. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:
  1. a)Arusaamatu on viide taotluse rahuldamata jätmise põhistusena liiklusseadusele. Vaidlusaluse ala puhul ei ole tegemist tee-alaga ega liikluskorraldusliku küsimusega. Vaidlustatud on tee-ehitust õigustava ehitusloa väljaandmine ja esialgse õiguskaitse taotlus otseselt seotud selle sisuga. Kui puudub õigus tee-ehituseks, puudub ka õigustus ala teena ja liiklemiseks kasutada.
  2. b)Kohtumäärus kehtib kõigile isikutele. Kohalik omavalitsus ei täitnud kehtivat määrust.
  3. c)Vaatamata asjaolule, et kohtulik menetlus ei ole alanud, väljendab kohus hoiakut sisulise kohtulahendi suhtes.
  4. d)Kehtiv detailplaneering ei õigusta keskkonnaohtlikku tee-ehitust. Asjaolu, et planeeringus on tee rajamine võimaldatud, ei tähenda, et seda peab kindlasti rajama. Kui kohalik omavalitsus leiab, et kehtiv detailplaneering on seadusega või keskkonnaohutust tagavate tingimustega vastuolus või ei ole keskkonnaohutust tagavate tingimustega kooskõlas, võib kohalik omavalitsus ise algatada detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise või koostada uue detailplaneeringu. 11. Harku Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu määruse põhjendustega. 12. Kolmanda isiku OÜ * Eesti vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 08.07.2005 määruse alusel peatati tee-ehituseks väljastatud ehitusloa täitmine. Kolmas isik ei ole saanud aasta jooksul lõpetada talle kuuluval kinnistul jõustunud detailplaneeringu ja ehitusloa alusel alustatud tee-ehitustöid. Pooleli jäänud tööde tõttu kaasneb liikumisega mõningane tolm, sest tee katmine tolmuvaba kõvakattega jäi tegemata esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu. Taotlus liikluse peatamiseks tee-ehituse alal ei ole seotud kaebuses esitatud nõuetega. Õiguskaitse kohaldamine põhjustaks kinnistu omanikule täiendavaid kulutusi ja ebamugavusi, sundides teda kinnistul liikumiseks kasutama tee kõrval olevat maa-ala. Määruskaebus on põhjendamata. 13. Kolmas isik OÜ ** kohtu määratud tähtpäevaks vastust ei esitanud. 3
(5)3-05-537 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Käesolevas kohtuasjas on kaebuse esitaja taotlenud ehitusloa tühistamist puurkaevu sanitaarkaitseala läbiva tee ehitamise osas, muude nimetatud korralduse alusel antud tee-ehitust lubavate aktide tühistamist ning vastustaja Harku Vallavolikogu kohustamist tagama puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m ulatuses, muutes vastavalt kehtivat detailplaneeringut. Ehitusloa täitmine on kohtumäärusega peatatud ning tee-ehitus keelatud. Esialgse õiguskaitse taotluses palus määruskaebuse esitaja keelata halduskohtul teeehituseks peatatud alal sõidukite liikumine.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sõidukite liikumise keelamine ei ole selline esialgse õiguskaitse abinõu, mida kohus saaks esialgse õiguskaitse korras kohaldada. Kohtumenetlust reguleerivad seadused sellist abinõu ette ei näe. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et ala kasutamine liikluseks on vastuolus varasema esialgse õiguskaitse määrusega, on ekslik. Menetlusosaliste seisukohtadest apellatsioonimenetluses nähtub, et tee-ehitust pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist ei ole toimunud, kuid tee-ehitus algas enne selle peatamist ning tolmkattega tee oli juba valminud. Nimetatud pooleliolev tee on kasutusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline poolelioleva tee kasutamine ei ole käsitletav tee-ehitusena ega takista kohtuotsuse täitmist juhul, kui ehitusluba ja muud asjakohased haldusaktid tühistatakse.
  3. Küll aga on halduskohtul võimalik HKMS § 121 lg 3 alusel kohustada vastustajat taotletavat toimingut sooritama või taotletavat haldusakti välja andma. Seega saab halduskohus kohustada esialgse õiguskaitse korras vastustajat tagama puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m ulatuses, kui vastasel korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks, antud juhul seega esialgse õiguskaitse korras muutma detailplaneeringut.
  4. Detailplaneeringu eesmärk PlanS § 9 kohaselt on muuhulgas ehitusõiguse määramine ning tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras. Planeerimisseadus ega muud õigusaktid ei kohusta siiski planeeritava ala kinnisasjade või ehitiste omanikke planeeringus kavandatud eesmärke ellu viima. Olemasoleva tee lammutamise kohustust planeeringust ei tulene. Muude teede planeerimisega ei ole saavutatav olemasoleva tee mittekasutamine. Planeeringuga ei saa keelata tee kasutamist. Seetõttu ei ole uue detailplaneeringu vastuvõtmisega saavutatav olukord, kus juba valminud teed ei kasutata.
  5. Kaebuse esitaja tugineb kohustamisnõudes puurkaevu sanitaarkaitsealas 30 m raadiuses majandustegevuse keelule (VeeS § 281 lg 3) ning asjaolule, et teekaitsevööndi laius ei vasta teeseaduse § 13 lg 3 nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et majandustegevuse keeld veekaitsevööndis ei tähenda keeldu olemasoleval teel liiklemiseks. Majandustegevus ei ole samastatav liikumisega. Veeseadus ei määratle, mida mõistetakse majandustegevuse all. Keskkonnaregistri seaduse § 2 lg 2 p 5 ja § 30 lg 2 p 13 eristavad majandustegevuse piiranguid ja liikumispiiranguid. Nii majandustegevuse registri seadus kui teised seadused mõistavad majandustegevuse all eelkõige tulunduslikku tegevust. Sellise tegevuse alla ei kuulu sõidukite liiklus. Seetõttu ei oleks ka juhul, kui kaebuses taotletaks teiste abinõude kasutamist peale detailplaneeringu muutmise, näiteks VeeS § 40 lõikes 3 ettenähtud vee kasutamise ja kaitse tagamiseks ettekirjutuse tegemine vee kasutamise ja kaitse nõuete täitmiseks (p 1) või 4
(5)3-05-537 õiguserikkumise lõpetamiseks (p 2) riigi keskkonnainspektori poolt, kaebusel suuri eduväljavaateid. 19. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.