lg 1 p 1 alusel tühistada, kuna puudus alus kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks ametikohal, millele nimetamiseks ta nõusolekut ei andnud, ettenähtud teenistusülesannete täitmisele mitteasumise eest. Seega oli selline käskkiri algusest peale õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi. Kuna käskkirjad kuuluvad tühistamisele ainuüksi märgitud põhjusel puudub vajadus käesolevas otsuse punktis analüüsida kaebuse esitaja ülejäänud väiteid. II Taotlus tunnistada Maksu- ja tolliameti 29.04.2004 käskkiri nr 2491-k õigusvastaseks. Maksu- ja tolliameti 29.04.2004 käskkirjaga nr 2491-k karistati Maksu- ja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhatajat H.R.it ATS § 85 lg 1 p 5 alusel distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega, kuna kaebaja puudus teenistusest põhjuseta alates 01.04.2004. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et eelmärgitud käskkiri on vastustaja 12.05.2004 käskkirjaga nr 2615-k kehtetuks tunnistatud. Kaebaja muutis esialgses kaebuses esitatud tühistamistaotluse õigusvastasuse tuvastamise taotluseks.
lg 1 ja § 26 lg 1 p 3 kohaselt, kohus tuvastab haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse kui kaebuse esitajal esineb sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kaebaja märkis, et tema põhjendatud huviks on saada rehabiliteeriv kohtulahend. Riigikohtu 19.03.2002 lahendist kohtuasjas nr 3-3-1-11-02 tulenevalt võib olla põhjendatud huvi ka preventiivse või rehabiliteeriva eesmärgiga. Õigusvastasuse tuvastamine peab võimaldama kaitsta kaebaja õigusi. Antud juhul on kaevatav haldusakt kehtetuks tunnistatud ning sellel ei ole kaebaja õiguste ja vabaduste suhtes enam õiguslikku toimet, samuti ei põhjendanud kaebaja, miks vastustaja poolt haldusakti kehtetuks tunnistamine ei ole tema õiguste kaitsmise seisukohalt piisav ega oma rehabiliteerivat toimet. Kohus leiab, et kohtu poolt haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal antud juhul põhjendatud huvi, kuna haldusorgani poolt haldusakti kehtetuks tunnistamisega on rehabiliteeriv eesmärk saavutatud. Õigusvastasuse tuvastamine võiks olla põhjendatud näiteks juhul kui kaebaja oleks jätnud haldusakti õigeaegselt vaidlustamata (tühistamiskaebuse esitamata) ja vastustaja ei oleks haldusakti ise kehtetuks tunnistanud. Sellisel juhul võiks kaebaja vajada enda suhtes rehabiliteeriva kohtulahendi tegemist. Põhjendatud huvina võiks käsitleda ka soovi esitada kahjunõue, kuid kaebaja sellist põhjendatud huvi kohtumenetluses välja ei toonud. Juhindudes
lg 1 p-st 6 ja eeltoodud põhjendustest, jätab kohus käesoleva taotluse rahuldamata. 4 III Taotlus ennistada kaebaja teenistusse revisjoniosakonna juhataja ametikohale või ennistamise võimatuse korral lugeda kaebaja ennistamisest loobunuks ja mõista välja hüvitis 6 kuu ametipalga ulatuses. ATS § 135 lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitisena kuue kuu ametipalga.
kohaselt ei vaja tõendamist asjaolud, mis on tuvastatud halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2005 jõustunud otsusega haldusasjas nr 2-3/282/05 on tuvastatud, et kaebaja senine ametikoht koondati ning kaebaja lugemine teenistust jätkanuks Maksu- ja tolliameti põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolli osakonna III maksude tagastamise kontrolltalituse juhatajana oli õigusvastane. Samuti tuvastati kohtuotsusega, et kaebajat ei ole teenistusest vabastatud, st ei ole antud vastavat haldusakti, seega jäi teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõue rahuldamata. Käesolevas asjas esitas kaebaja vaid teenistusse ennistamise nõude, mis tulenevalt viidatud ATS-i sättest eeldab ka teenistusest vabastamise seadusvastaseks tunnistamise nõude esitamist. Kaebaja teenistussuhe ametiasutusega jätkus ja on õiguslikult jätkuv ka käesoleval ajal, mistõttu ei ole võimalik kaebajat teenistusse ennistada ega rahuldada teisi käesolevas otsuse punktis märgitud taotlusi. Kui ametiasutus ei võimalda teenistujal faktiliselt teenistusülesandeid täitma asuda, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohustamiskaebus. Antud asjas ei tähenda eeltoodu, et vastustajal oleks kohustus struktuurireformi tõttu koondatud ametikoht taastada. Kaebajal ei ole samuti ühtegi õiguslikku alust eeldamaks, et vastustaja peab kaebaja poolt kohtumenetluses muudetud tahteavaldusest lähtudes hakkama looma uusi ametikohti, mis kaebaja nõudmistele vastaksid. Vastustajal on vaid võimalik kaebajale pakkuda muid samaväärseid ametikohti (nende olemasolul) või kaebaja koondada, makstes talle seaduses ettenähtud hüvitist. Kohus leiab, et
lg 1 p 6 alusel tuleb kaebus teenistusse ennistamise ja ennistamisest loobumise tõttu hüvitise, 6 kuu ametipalga ulatuses, väljamõistmiseks jätta rahuldamata. IV Taotlus tunnistada 27.02.2004 toiming, mis seisnes kaebaja kohustamises teenistust jätkama, õigusvastaseks. Kohus käsitleb käesolevas asjas 27.02.2004 kirjas (tlk 12) väljendatud toimingut, mis seisnes kaebaja teenistusse ilmumiseks kohustamises, kuigi kaebajale on ka hiljem vastustaja poolt saadetud samasisuline kiri, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on teavitamistoiminguga, mitte kaebaja õiguste ja vabaduste suhtes õiguslikku tähendust omava toiminguga, mistõttu ei saa märgitud toiming rikkuda kaebaja õigusi ja vabadusi ning kaebajal ei saa olla sellise toimingu vaidlustamiseks põhjendatud huvi ning kaebus tuleb jätta ka selles osas
Asjaolu, et kirjas kasutatakse käskivat kõneviisi, ei pane isikule kohustust teenistusse ilmuda, millest kaebaja on ka ise aru saanud, jättes teenistusse ilmumata. Teenistusse 5 ilmumata jätmine võib aga kaasa tuua teenistusest vabastamise. V Taotlus tunnistada kaebaja koondamisest keeldumine õigusvastaseks. Kaebaja märkis oma põhjendatud huvina ka kõnealuse taotluse osas soovi saada rehabiliteeriv kohtulahend. Pooled ei vaielnud asjaolu üle, et haldusakti koondamisest keeldumise kohta antud ei ole. Kaebaja leiab, et koondamisest keeldumine seisneb vastustaja tegevusetuses, see tähendab, et kui vastustaja hakkaks käituma kaebaja arvates õiguspäraselt, peaks vastustaja kaebaja koondama. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja taotlus teenistusse ennistamiseks ja käesolev taotlus on üksteisega vastuolus, kuid kaebaja jäi ka kohtuistungil kõigi oma taotluste juurde. Tegevusetuse või keeldumise õigusvastasuse tuvastamise taotlusega peaks kaasnema ka taotlus kohustada haldusorganit tegevuseks, mida kaebaja ei esitanud. Kohus leiab, et kuna vastustaja ei ole keeldunud kaebaja koondamisest, siis puudub võimalus käesoleva taotluse rahuldamiseks ning kaebus jääb ka selles osas
Koondamise soovi korral on kaebajal võimalik vastava tahte kinnitamisega pöörduda vastustaja poole või kaitsta oma õigusi kohtus kohustamiskaebusega. VI Kohtukulud Kaebaja taotleb kohtukuluna riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulu 15 000 krooni väljamõistmist vastustajalt.
lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning
lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti.
Asja läbivaatamise kuluks on
p 3 kohaselt õigusabikulu.
lg 1 sätestab, et õigusabikuluks on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud.
lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on esitanud kohtule kulusid tõendavate dokumentidena riigilõivu tasumise kohta 29.04.2004 maksekorralduse nr 95; õigusabikulu tasumise kohta 25.04.2006 arve nr 142 ja konto väljavõtte. Arvest nähtuvalt seisnes õigusabi kaebuse koostamisest ja esindamisest kohtuistungil, kokku 10 tundi. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, so tühistamistaotluste osas, muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kohus leiab, et rahuldatud osa proportsiooniks ei saa hinnata rohkem kui kolmandik, seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 3 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni. Kohus peab vaidluse keerukust ja õigusabi turuhindu arvestades õigusabikulude summat sellises suuruses põhjendatuks. Kristina Maimann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.