lg 2 kohaselt on osakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine võimalik ainult juhul, kui kapitali vähendatakse alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, so 40 000 krooni. Sellistel asjaoludel osakapitali suurendamise korral ei saa läbi viia fondiemissiooni, osade eest tuleb tasuda rahalise sissemaksega. Kuna osakapitali vähendamine antud juhul ei vasta
lg-s 2 sätestatud tingimustele, siis ei saa enne osakapitali vähendamise kande tegemist võtta vastu otsust osakapitali suurendamise kohta. 2 Taotletud kannet osakapitali suuruse muutmise kohta ei saa teha, sest osakapitali samaaegsel vähendamisel ja suurendamisel ei ole osakapitali vähendatud alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, so 40 000 krooni, osade eest ei ole tasutud rahas ja osakapitali vähendamise põhjuseks ei ole kapitali mahakandmine ning selle taastamine. Taotletud kannet põhikirja muutmise kohta ei saa teha, sest põhikirja uues tekstis märgitud osakapitali minimaalsuurus 500 000 krooni ja maksimaalsuurus 2 000 000 krooni ei vasta osakapitali tegelikule suurusele 10 000 000 krooni. Määruskaebus ja selle põhjendused OÜ B palus kohtunikuabi kandemääruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada OÜ B poolt registriosakonnale esitatud avaldus uue osakapitali suuruse ning põhikirja 27.07.2005 redaktsiooni äriregistrisse kandmiseks. Käesoleval juhul on OÜ B näol tegemist vedelkütuse seaduse § 3 lg 3 kohaselt kütuse müüjaga, kelle osakapital ei tohi langeda alla 500 000 krooni. Seadusandja on andnud võimaluse osakapitali vähendada alla seaduses sätestatud määra sellisel juhul, kui samaaegselt osakapitali vähendamisega otsustatakse selle suurendamine seaduses sätestatud määrani. Nõustuda ei saa kohtunikuabi seisukohaga, et osakapitali saab vähendada ja samaaegselt suurendada ainult sisulise maksejõuetuse staadiumi jõudnud osaühingu saneerimise ja tegevuse jätkamise võimaldamise põhjendusel. Selline eeldus ei tule
Seadusest tuleneb, et osakapitali võib vähendada alla 40 000 krooni või muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine seaduses sätestatud määrani. OÜ-l B eeltoodud kriteerium täidetud. Kuna seaduses vihjed muudele tingimustele puuduvad, siis ei saa eeldada, et osakapitali vähendamist ja samaaegset suurendamist saab kasutada ainult osaühingu maksejõuetuse staadiumis. Vaidlusalust sätet võib rakendada näiteks ka osakapitali ümber struktureerimiseks äriühingu puhul, kes soovib loobuda teatud tegevusest. Käesoleval juhul soovib OÜ B oma osakapitali suuruse viia kooskõlla oma tegeliku tegevuse ja vajadusega. Äriseadustiku 01.01.2006 jõustunud muudatustega lisati § 1992, mille esimene lõige näeb selgesõnaliselt ette, millal võib läbi viia osakapitali lihtsustatud vähendamist. Nimelt sätestab
lg 1, et osaühingu kahjumi katmiseks võib osakapitali vähendada kohaldamata §-s 199 sätestatut. Ühtegi analoogset kriteeriumi
§-s 198 ei ole.
annab osaühingule võimaluse vähendada ajutiselt osakapitali suurust alla seaduses nõutud määra ilma võlausaldajate ja osanike huve kahjustamata. Nõustuda ei saa seisukohaga, et osakapitali vähendamisel ja samaaegselt suurendamisel peab olema osakapital vähendatud alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, so alla 40 000 krooni.
lg 2 reguleerib olukorda, mille korral osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt 40 000 kroonini. Käesoleval juhul tuleb nimetatud lõiget tõlgendada ka olukorras, millele viitab
Käesoleval juhul on OÜ B vähendanud oma osakapitali alla 500 000 krooni, st alla vedelkütuse seaduses sätestatud osakapitali kohustusliku minimaalse suuruse. Seadusandja ei ole
lg-s 2 selgesõnaliselt sätestanud, et osakapitali võib vähendada ka alla muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse selle suurendamine vähemalt seaduses nõutava suuruseni. Vaatamata selle viitab
lg 1 otseselt, et osakapitali ei tohi vähendada lisaks alla 40 000 krooni ka alla muu seadusest sätestatud minimaalse suuruse. Vaidlusaluse paragrahvi 2. lõige näeb ette erandi, millal võib üldreeglist mööda minna. Käesoleval juhul oleks loogiline
lg 2 tõlgendada viisil, et kui osaühingu osakapitali võib vähendada alla 40 000 krooni ja samaaegselt suurendada 40 000 kroonini, siis võib osakapitali vähendada ka alla 500 000 krooni ning samaaegselt 3 suurendada 500 000 kroonini. Samuti tuleb nimetatud sätte tõlgendamisel analüüsida, kas nimetatud osakapitali vähendamise viis võib rikkuda võlausaldajate või teiste osanike huve. Käesoleval juhul ei saa võlausaldajate ega osanike huve kuidagi rohkem rikkuda olukord, mille korral ei vähendata osaühingu osakapitali alla 40 000 krooni. Samas oleks OÜ B võinud vähendada oma osakapitali ka alla 40 000 krooni, kuid see ei oleks käesoleval juhul midagi muutnud. Kohtunikuabi on asunud ebaõigele seisukohale, et käesoleval juhul on osakapitali samaaegne vähendamise ja suurendamise läbiviimiseks nõutav uute osade väljalaskmine, mille eest tuleb tasuda rahaga. OÜ B ei lasknud välja uusi osasid, vaid suurendas fondiemissiooni teel olemasolevate osade väärtust ja
lg 2 kohaselt ei pea §-s 199 sätestatut kohaldama, kui viiakse läbi osakapitali vähendamine ja samaaegne suurendamine. Käesoleval juhul on võlausaldajate huvid tagatud vaatamata sellele, et osakapitali ei suurendatud uute osade väljamaksmise teel nende eest rahas tasumisega, kuna OÜ B järgis
§-s 199 sätestatut. OÜ B on täitnud
Kuna osakapitali suurendamine viidi läbi fondiemissiooni teel omakapitali arvel, mitte raha eest uute osade väljalaskmise teel, avaldati osakapitali vähendamise teated väljaandes Ametlikud Teadaanded. Peale selle on OÜ B juhatuse liikmed oma avalduses registriosakonnale kinnitanud, et täienduse allkirjastamise momendil on oma nõuded tähtaegselt esitanud ja vähendamise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded tagatud või rahuldatud ning avalduse allkirjastanud juhatuse liikmete teada ei ole osaühingu vara alates ajast, mille seisuga koostati osakapitali suurendamise aluseks olev bilanss, kuni registripidajale avalduse ja käesoleva avalduse täienduse esitamiseni selliselt vähenenud, et osakapitali suurendamist ei saaks avalduse esitamise päeval otsustada. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtunikuabi määruse tühistamiseks puudub alus ja see tuleb jätta muutmata.
lg 1 kohaselt ei või osakapitali vähendada alla 40 000 krooni või muu seaduses sätestatud minimaalse osakapitali suuruse. Vedelkütuse seadus § 3 lg 3 järgi võib kütust müüa ainult äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni.
lõikes ja käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatut ei kohaldata, kui osakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Osade eest, mis lastakse välja sellistel asjaoludel, võib tasuda ainult rahaga.
Selle paragrahvi 4. lõike järgi peab osa võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib osa võõrandamise korda (§149) ning osakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise korda (198 ja 199). Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi poolt antud tõlgendusega
lg-le 2.
2. lõiget tuleb tõlgendada vastavalt Riigikogu menetluses olnud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu 552SEII seletuskirjale. Seletuskirja kohaselt osakapitali vähendamine ja suurendamine sama osanike otsusega võib kõne alla tulla, kui osaühingu osakapital tuleb küll maha kanda ebaõnnestunud majandustegevuse tõttu, kuid osanikud otsustavad selle taastada uute sissemaksetega. Antud juhul ei ole tegemist osaühingu osakapitali vähendamisega ebaõnnestunud majandustegevuse tõttu, vaid sisuliselt osa võõrandamisega. 27.07.2005 OÜ B osanike protokolliliste otsuste p 2 kohaselt on osakapitali vähendamise põhjuseks osaniku soov loobuda osalusest osaühingus ja vastava väljamakse tegemine. 4 Osa võõrandamine peab aga toimuma
Eeltoodud põhjendustel ei saa rahuldada ka OÜ B nõuet põhikirja muutmise kohta kande tegemiseks äriregistrisse. Reet Allikvere kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.