2-05-24372 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Margo Klaar, Tiit Kollom ja Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
(3)Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Harju Maakohtu (kuni 01.01.2006 Tallinna Linnakohus) otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 250 ja KRS § 691 lg 2 kohaselt vaatas kohtunikuabi mittenõustumisel vastulausega selle läbi kohtunik ning kohtuniku otsuse peale oli KRS § 70 lg 1 järgi õigus edasi kaevata ringkonnakohtule. Ringkonnakohus vaatas asja läbi vastavalt KRS § 70 lgle 3 tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud apellatsioonimenetluses. Alates 01.01.2006 on registriasjade menetlust muudetud ja tulenevalt TsMS § 596 lg-st 1 lahendatakse registriasjad kandemäärusega, mille peale saab esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus saab tulenevalt TsMS 478 lg-st 1 alates 01.01.2006 a. hagita menetluse asju lahendada ainult määrusega. Eeltoodu tõttu tuleb käesolev apellatsioonkaebus lugeda määruskaebuseks ja asi lahendada määrusega. Kohtunikuabi määruse peale esitatud vastulaused vaatas kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 247 lg 2 järgi esimese astme kohus läbi hagita menetluses. TsMS § 249 lg 2 sätestas, et kohtul oli kohustus kaasata menetlusse huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei olnud ise nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et kaebaja oleks tulnud kaasata menetlusse huvitatud isikuna. Õige on kaebaja väide, et maakohus on vaidlustatud otsuses otsustanud, kas kaebajal oli õigus suuremale reaalosale, kui see tulenes EÜ V. (likvideerimisel) poolt esitatud dokumentidest või mitte. Seega puudutab kaebuse ja vastulause läbivaatamine otseselt kaebaja õigusi. Ebaõige on vastustaja väide, et kinnistamisasjas on huvitatud isikud ainult need, kes on nimetatud KRS § 34 1 lg-s
- Puudutatud isik ei ole kolleegiumi arvates samastatav tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud huvitatud isikuga. Puudutatud isiku puhul eeldatakse, et kanne kahjustab tema õigusi, kuid huvitatud isiku puhul on oluline, et kohtu poolt tehtava lahendiga otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle. Jättes kaebaja menetlusse huvitatud isikuna kaasamata ja tehes otsuse kaebaja korteriomandi juurde kuuluva reaalosa suuruse osas, on linnakohus oluliselt rikkunud kaebaja õigusi. Kolleegiumi arvates tuleb eeltoodut arvestades kohtuotsus tühistada TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel , kuna otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei olnud asjasse kaasatud ega kohtumenetlusest teavitatud. Kuna tulenevalt alates 01.01.2006 kehtivast tsiviilkohtumenetluse seadustiku peatükist 58 ei ole maakohtul pädevust registriasja lahendamiseks, tuleb asi saata Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Millised dokumendid tuleb esitada korteriomandite kinnistamiseks tuleneb KOS §-st 4, § 5 lg-st 3 ja KRS § 35 lg-st
- Registriosakonnal tuleb otsustada esitatud dokumentide põhjal, kas teha kanne või keelduda määrusega kande tegemisest. Tallinna Ringkonnakohus on 12.05.
- a otsuses analüüsinud kande tegemise aluseks olevaid dokumente ja registriosakonnal tuleb nimetatust juhinduda. Margo Klaar Kai Kullerkupp Tiit Kollom 3