) § 389 mõttes kostjale tasuta kasutada. Tulenevalt
lg-st 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 36 pidi kostja ekskavaatorit kasutama sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult. Kostja ei ole käitunud heaperemehelikult nagu valdjaks olemine nõuab ega ole täitnud tema valduses oleva asja säilimise tagamise kohustust. Käibes loetakse mõistlikuks seda, et peale tööpäeva lõppu pargitakse kallis tehnika valvatavale territooriumile või tagatakse muul viisil seadme säilimine. Kostja ei võtnud kasutusele meetmeid ekskavaatori säilimiseks. Hageja hindas tekkinud kahju suuruseks 710 000 krooni. Ekskavaatori turuhind ületab 800 000 krooni. Kostja vastuväited 3. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja oli juba 13.06.2003 teadlik ekskavaatori rikkest ja asjaolust, et kostjal ei olnud võimalik sellega objektilt ära sõita, s.h parkida seda valvatavale territooriumile. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja ekskavaatori objektilt ära vedama, kuid selle kohustuse täitmata jätmine muutis võimalikuks ekskavaatori kaotsimineku. Kostja ei vastuta kindlustuslepingust tulenevate hagejapoolsete rikkumiste eest. Ekskavaatori kostja kasutusse andmisel ei tutvustanud hageja kostjale kindlustustingimusi ega esitanud nõuet, et ekskavaator peab olema pargitud valvatavale territooriumile. Kostja ei nõustunud hagejaga, et käibes loetakse alati mõistlikuks tööpäeva lõppedes tehnika parkimist valvatavale territooriumile. Antud juhul olid ekskavaatori uksed lukustatud ning ekskavaatori varguse ohtu vähendas asjaolu, et esines tehniline rike, mis välistas pikema vahemaa läbimise. Ka oli Tänassilma tehnopargi objekt turvafirma Falck üldise valve all. Ekskavaatori kaotsiminekul puudus kostjapoolne kohustuse rikkumine ja põhjuslik seos hageja kahju ja kostja käitumise vahel, mistõttu ei ole hagejal
§-st 100 ja § 127 lg-st 4 tulenevalt õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kasutusse antud asja kaotsiminekul kasutajast mittetulenevatel asjaoludel ei vastuta kasutaja asja kaotsimineku eest. Hageja väidetav kahju ja selle suurus on tõendamata. Ekskavaatorit oli enne selle kaotsiminekut ca pooleteise aasta jooksul intensiivselt kasutatud, lisaks tuleb väärtuse hindamisel arvestada, et sellel esines tehniline rike. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 4. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 600 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt leidis poolte seletustega tõendamist, et hageja andis kostja kasutusse ekskavaator-laaduri New-Holland LB115 ning 28.05.2003 sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja vara tagastama peale tarnitavate uute ekskavaator-laadurite üleandmist. Vara kasutamise tasus pooled kokku ei leppinud. Seega andis hageja kostjale tasuta kasutamiseks vara, mis on hinnatav tasuta kasutamise lepingulise suhtena.
lg-st 1 ja § 393 lg-st 1 tuleneb üheselt, et kostja kohustus ekskavaatori peale tasuta kasutamise perioodi lõppu hagejale tagastama samas seisukorras nagu ta selle enda valdusesse sai, arvestades normaalset sihtotstarbelisest kasutamisest tulenevat kulumist. Kostja ei tagastanud ekskavaatorit kokkulepitud tähtajal, sest see varastati kostja tööobjektilt. Kriminaalasjas nr 03237002248 kriminaalmenetluse peatamise määrusest nähtub, et kriminaalmenetlust alustati 17.06.2003 KarS § 199 lg 1 tunnustel seoses asjaoluga, et 16.06.2003 kella 16.30 ja 17.06.2003 kella 8.15 vahelisel ajal varastati vaidlusalune ekskavaator-laadur, mis asus Harjumaal Saku vallas Tänassilma külas Jälgimäe-Saku tee esimesel kilomeetril. 5. Tõendamist ei leidnud kostja väited hagejapoolsest kohustuse rikkumisest, mis annaksid
lg-te 1 ja 2 järgi aluse jätta hageja väidetav kahju tema enda kanda või vähendada kahjuhüvitist. Ka ei leidnud tunnistajate ütlustega tõendamist, et kahju tekkimise aluseks oleksid olnud hageja isikust tulenevad asjaolud. Poolte seaduslike esindajate seletused telefonikõnede sisu kohta on vastuolulised, 16.06.2003 suhtlemist ei ole üldse esile 2 toodud. Hageja seaduslik esindaja R. S. sai oma seletuse kohaselt vargusest teada 17.06.2003 hommikul. Temani ei jõudnud teavet, et masin on katki. Telefoni teel suhtles ta T. S.-ga, kuid vestlus piirdus uute ekskavaatorite ostmise teemaga. R. S. ei kinnitanud kostja väidet nagu lubanuks ta ekskavaatori transportida oma töökotta, samuti ei räägitud nädalavahetusel remonditöödest. Kostja seaduslik esindaja T. S. seletas kohtuistungil, et nädal enne vargust ilmnes masinal kardaanirike ja hiljem õlileke ning neist teavitati hagejat. Varguse päeval oli õliosuti nullis, ekskavaator jäi tee äärde seisma, ohtu, et masin sealt varastatakse, ta ei näinud. Tunnistaja E. V., kes töötas juunis 2003 hageja juures mehhaanikuna, andis ütlusi selle kohta, et nädal või paar enne vargust vahetati masina veokardaan, pärast seda vahetati hüdroliitmik, vahetult vargusele eelnevatel päevadel tehniliste probleemide pärast ei helistatud. Kõnesolevat ekskavaatorit nägi ta varguse päeval töötamas, käigukasti rikke kohta teavet tal ei olnud. Tunnistaja A. J., kes töötas kostja juures tehnikaosakonna juhatajana, ütluste kohaselt purunes masinal esimesel päeval objektile sõites kardaan, mis hageja töötaja poolt parandati, pärast seda hakkas lekkima hüdropumba korpus, reedel helistas T. S. hagejale, soovides uut asendusmasinat. Esmaspäeval üritati tööd teha, kuid õlileke järjest suurenes. Ekskavaatorit hoiti tavaliselt nädalavahetusel Kadaka territooriumil, Tänassilma territooriumil käis Falcki patrullauto, kuid kostja poolt valvet ei olnud korraldatud. Tunnistaja sõnul informeeris hageja kostjat ekskavaatori hoiutingimustest, varguse juhtumi ajaks ei olnud korraldatud valvet, sest arvati, et hageja viib masina ära. Tunnistaja L. H., kes töötas kostja juures ja täitis remondiga seotud töökohustusi, andis ütlusi selle kohta, et masinal vahetati veokardaan, pumbal oli defekt, kuid masin hakkas tööle, jooksis kergelt õli välja. Tunnistajate ütlustest ei ilmne, et ekskavaator oli muutunud liikumatuks ja sellest teavitati hagejat. Isegi selliste asjaolude olemasolul oleks kostjal tulnud vastutusest vabanemiseks anda ekskavaatori valdus hagejale üle, sest vara tagastamise kohustus tuleneb
Tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist
6. Kohtu arvates ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja tutvustas ekskavaatori kasutusse andmisel kostjale kindlustustingimusi, mille kohaselt ekskavaator peab olema pargitud valvatavale territooriumile.
Seega on mõistlik, et vara kasutaja valib viisid ja tingimused vara säilimise tagamiseks. Asjakohatu on kostja viide
Kostja vastuväited on ümber lükatud tunnistaja A. J. ütlustega, mille kohaselt hageja teavitas kindlustuslepingus olevast hoiutingimusest. 02.11.2005 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et vara väärtus varguse hetkel oli 600 000 krooni. Kohus luges TsMS § 116 alusel vara väärtuse 600 000 krooni tõendatuks.
kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ekskavaatori tagastamata jätmisega tekitas kostja hagejale kahju summas 600 000 krooni, mis kuulub
§-de 393 lg 1 ja 101 lg 1 alusel väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused 7. Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt rikkus hageja
§-dest 6 ja 7 ning § 23 lg-st 2 tulenevat hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mistõttu vastutab hageja kahju tekkimise eest vastavalt
§-le 139. Hageja andis ekskavaatori kostja kasutusse, kuid ei seadnud tingimuseks selle hoidmist valvataval territooriumil. Kostja tagas asja säilimise ja suhtus varasse käibes tavalise hoolsusega. Kohus ei põhjendanud, millisel määral kostja säilitamisvõi hoidmiskohustust rikkus, milles see seisnes ja millest need kohustused tulenevad. Kostjale ei olnud teada, millistel tingimustel kindlustusandja hüvitab hagejale varguse tõttu tekkinud kahju. Kui hageja oleks informeerinud kostjat kohustusest parkida ekskavaator 3 valvatavasse parklasse, siis oleks olnud välistatud hagejale kahju tekkimine. Hageja vastutab
lg 2 alusel kahju tekkimise eest, sest kostja täitis kõik kasutusse antud vara säilimiseks tavaliselt esitatavad nõuded (ekskavaatori uksed olid lukustatud, territoorium oli turvafirma Falck üldise valve all). Ka tuleb arvestada, et ekskavaatoril oli tehniline rike, mis ei võimaldanud seda valvatavale territooriumile toimetada. Hageja esindajad ei teinud midagi, et tehnilise rikkega ekskavaatorit remonditöökotta viia. Hageja tunnistajate ütlusi ekskavaatori seisukorra kohta ei saa arvestada, kuna nad ei olnud seda vahetult enne selle vargust üle vaadanud. Kostjapoolseks vastutusest vabanemiseks piisab
lg-s 2 nimetatud asjaolude esiletoomisest, tõendamisest ja rikkumisest hageja poolt. Avo Joa tunnistustest (t.l 77) ei nähtu, milliseid hoiutingimusi või kindlustustingimusi talle tutvustati ja mis oli nende sisu. Ekskavaatori kasutusse andmisel ei seatud kindlustustingimusi lepingutingimuseks. Kohus jättis
Kohus ei põhjendanud, miks on hageja tunnistajate ütlused ja esindajate seletused usaldusväärsed ja veenvad ning miks tuleb neid eelistada kostja omadele. Vastus apellatsioonkaebusele 8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja võttis linnakohtus õigeks, et ekskavaator varastati ajal, kui see oli kostja valduses. Kostja rikkus
Jättes ekskavaatori töövälisel ajal linnalähedasele avatud territooriumile, kus puudus mehitatud valve, võis ja pidi ta ette nägema, et ekskavaator võidakse varastada. Ekskavaatori varguse vältimine (valvamine või parkimine valvatavale alale) kuulus kostja mõjusfääri, mistõttu ei ole kohustuse rikkumine vabandatav. Arutlus, et kindlustuskaitse olemasolu korral oleks kindlustusandja kahju hüvitanud ning kostja vastu ei oleks saanud keegi nõudeid esitada, on ekslik, ka ei esitanud kostja neid vastuväiteid linnakohtus. Tulenevalt
lg-st 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohtu seisukoht
See, et asjas ei ole üheselt tuvastatud, et hageja oleks esitanud kostjale selge nõude parkida ekskavaator kasutusvälisel ajal valvatavale territooriumile, ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest. Kindlustuskaitse olemasolu ei mõjuta kostja vastutust. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et hageja rikkus kohustuste täitmisel seadusest tulenevat hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Hageja ei jätnud täitmata kaebuses viidatud koostöökohustust (
Apellandi sellekohane käsitus ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Kostjal lasus kohustus tagada vara säilimine. Linnakohus märkis õigesti, et kostja ei järginud vara hoidmisel tavapärast hoolsust. Pealegi oli kostja puhul tegemist professionaalse turuosalisega. Ka kolleegium on seisukohal, et
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid hageja poolset kohustuse rikkumist väita, ei esinenud. See, kas kostjale olid kindlustuslepingu tingimused teada või mitte, kahju hüvitamise kohustust antud juhul ei mõjuta. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.