KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-333 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allik
§ 231lg-le 4, mille kohaselt peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu poole väidetega (alates 01.01.2006 kehtiva Ts
MS § 442 lg 8). Kostja nõudis 19.10.2004 esitatud vastuhagis (ja 02.02.2005 esitatud täienduses) hagejalt kahju hüvitamist, väites AS-le H ajavahemiku 10.02.2003 - 23.07.2003 eest (vastuhagile lisatud arvestuse kohaselt kuni 23.06.2003) tasutud intressid oma kahjuks, mille tingis hageja poolne tööde vastuvõtmisega ja müügilepingu sõlmimisega viivitamine. Linnakohus jättis vastuhagi rahuldamata, sest leidis, et kostja ei tõendanud vastuhagi alust ja suurust. Kohus ei andnud hinnangut vastuhagi aluseks olevatele kõigile asjaoludele, sest leidis, et esitatud tõendid ei võimalda järeldada intresside maksmise ja hageja tegevusetuse vahelist põhjuslikku seost ning et kahju suurus võiks võrduda tasutud intressidega. Kuigi kolleegium peab kohtuotsuse lõppjäreldust kaevatavas osas õigeks, peab ta vajalikuks poolte seisukohti vastuhagi osas eraldi käsitada.
- Vastavalt OÜ R, AS H ja A. S. ning OÜ R, AS H ja AS V vahel 25.04.2002 sõlmitud korteriomandite ostu-müügi eellepingutele kohustus OÜ R välja ehitama ja AS H müüma A. S.-le korteri nr 9 ja pööningu osa (ruum nr 11) ning AS-le V korteri nr
- Mõlema ostjaga sõlmis OÜ R ehituse töövõtulepingud. Tööde teostamise lõpptähtajaks oli 14.10.
- Kuigi AS-ga V sõlmitud lepinguid kohtule ei esitatud, ei olnud poolte vahel eelnimetatud asjaolude üle vaidlust. Kostja väitel hilines tööde valmimine seetõttu, et hageja keeldus lisatööde maksumust kooskõlastamast ning viivitas põhjendamatult tööde vastuvõtmisega: hageja esitas siseviimistluse spetsifikatsiooni kostjale alles 02.10.2002, kuigi töövõtulepingu p 14.5 kohaselt oli esitamise tähtajaks 27.08.
- Hageja seevastu väitis, et esitas töövõtulepingu sõlmimisel kostjale kogu vajaliku informatsiooni korteri viimistlemisel kasutatavate materjalide kohta, kusjuures 02.10.2002 esitatud materjalide spetsifikatsioon ei muutnud varem esitatud andmeid. Hageja oli seisukohal, et tal puudus arusaam lepingu p-st 14.5, milles kohustati teda esitama siseviimistlustööde andmetabel hiljemalt 27.08.2002 ning et tegemist oli kostja standardse tüüptingimusega, mille üle läbirääkimisi ei peetud (ning et kõik vajalikud andmed olid lepingu sõlmimisel juba esitatud).
- Kuni 31.12.
§ 91
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuigi kohus tuvastas, et töövõtulepingus kokkulepitud tähtaegu ei järgitud, jättis ta hagi rahuldamata, sest leidis, et hageja oli vastuvõtuviivituses. Sellest aga ei ole võimalik teha apellandi soovitud järeldust, et hageja vastutab kostjale tekitatud väidetava kahju eest. Asjas on tõendatud, et töövõtulepingu täitmise käigus esines poolte vahel mitmeid erimeelsusi, mille tulemusel lükkus objekti valmimine ja üleandmine-vastuvõtmine edasi. Kui asuda seisukohale, et siseviimistluse spetsifikatsioon esitati hilinemisega ja kostja ei saanud hagejast olevatel põhjustel oma kohustusi täita, siis lükkus tööde üleandmise tähtaeg lepingu p 14.5 kohaselt edasi 36 päeva (27.08.2002-02.10.2002) võrra. Seega pidi kostja tööd üle andma töövõtulepingus kokkulepitu asemel hiljemalt 19.11.
- Tõendeid selle kohta, et hageja oleks pärast nimetatud kuupäeva töövõtulepingu tingimusi rikkunud, kohtule ei esitatud.
- Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepingus ettenähtud töid ei lõpetatud ning objekt müüdi siseviimistlust lõpetamata. Töövõtulepingus kokkulepitud tingimuste muutmise kohta tõendeid kohtule ei esitatud. Vande all seletuse andnud hageja A. S. kinnitas, et poolte vahel ei olnud kokkulepet, mis oleks kohustanud teda ostma korterit ilma siseviimistluseta. Töövõtulepingu p-st 5.5 tulenev võimalus teha projektis muudatusi ning sõlmida täiendavaid kokkuleppeid, ei tähenda hageja kohustust nõustuda täiendavate tööde maksumuse osas kostja tingimustega. See, et 23.07.2003 sõlmitud memorandumis (tl 240-241) pooled kinnitasid nõustumist, et korterid müüakse lõpetamata siseviimistlusega ning et selle tõttu 4 alandatakse müügihinda 385 000 krooni võrra, ei võimalda järeldada hageja poolset vastuvõtuviivitust ajavahemikus 10.02.2003-23.07.
- Hagejal ei olnud kohustust võtta vastu valmimata objekt. See, et pooled jõudsid 23.07.2003 vastavale kokkuleppele, ei kinnita kostja väidet töövõtulepingu tingimuste hageja poolse jätkuva rikkumise kohta. Kohtul ei olnud alust kohaldada hageja suhtes VÕS § 652 lg-st 1 tulenevat vastutust. Kuna asjas ei ole tuvastatud hageja poolset tegu - lepingu rikkumist -, mis oleks võinud kostjale väidetavat kahju põhjustada, ei pidanud kohus muid kahju tekitamise tingimusi käsitama.
- Kahju suuruse osas leidis linnakohus õigesti, et asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja väidetavaks kahjuks võiksid olla AS-le H tasutud intressid. Kostja väitel on kahju tekkinud seoses vajadusega kasutada täiendava aja jooksul liisingufirma vara summas 4 095 000 krooni (lepingujärgne summa oleks 4 085 000 krooni). Kostja ei põhjendanud, miks ta lähtus sellest summast, mitte aga objekti tegelikust müügihinnast, s.o 3 700 000 kroonist. Kostja, tuginedes tehingu esialgsele väärtusele, ei arvestanud, et korterit nr 9 puudutav osa moodustas (müügihinnast) 2 575 000 krooni. Müügihinnast 1 125 000 krooni käsitas korterit nr 8, millega seotud lepingute pooleks oli AS V. Asjaolu, et nimetatud äriühing loovutas hagejale õiguse osta korter välja, ei kinnita töövõtulepingust tulenevate kohustuste üleminekut VÕS § 179 lg 1 tähenduses. Ka oli 18.10.2001 sõlmitud liisingulepingu (tl 189) tähtajaks 15.04.2003, mis kinnitab omakorda võimatust võrdsustada väidetav kahju alates 10.02.2003 tasutud intressidega.
- Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellandi kohtukulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 ning kuni 31.12.
§ 60lg-tele 1 ja 8 tema enda kanda.
Ü.Jänes R.Allikvere A.Tänav 5