Obsah (5)

§ 208§ 3§ 11§ 113§ 94

2-05-14865 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2006.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-148

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt

§ 3p-le 1 tekkib võlasuhe lepingust.

Asjaolu, et pooled ei vormistanud sõlmitud ostu-müügilepingut kirjalikult ei muuda hageja nõuet alusetuks kuna

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt kui seaduses ei ole ette nähtud lepingu kohustuslikku vormi. Seda, et kostja on pooltevahelise võlasuhte olemasolu tegelikkuses tunnistanud ja pidanud hageja poolt nõude esitamist põhjendatuks, kinnitab asjaolu, et kostja on hagejale põhivõlgnevuse peale hagi esitamist tasunud. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on põhivõla tasunud, tuleb hagi jätta kostjalt põhivõla välja mõistmise osas rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole maksnud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaande Ametlikud Teadaanded Intressimäära avaldamise teate kohaselt oli intressimäär enne 1.juulit 2005.a 2%. Hagejapoolse viivisearvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale seadusest tulenevate viivistena kokku 1 161 krooni. Kostja ei ole hagile esitatud vastuväidetes hagejapoolse viivistearvestuse õigsust kahtluse alla seadnud. Kohtu hinnangul ei ole hagejapoolne viivistearvestus õige, kuna hageja poolt märgitud viivise määr 0,07% päevas ei vasta võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud

-le. Viivise määraks, mida hageja oleks pidanud kohaldama olema on 0,02% päevas (

§ 113(7%) + § 94 (2%) : 365 päevaga).

Eeltoodu põhjal kuulub kostjalt väljamõistmisele viivistena 330.90 krooni. Kuna kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse peale hagi esitamist ning hagi kuulub kostjalt viiviste välja mõistmiseks osaliselt rahuldamisele, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 62 lg p 2 alusel mõista kostjalt välja vajalike ja põhjendatud kohtukuludena hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5 250 krooni. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS sama redaktsiooni § 54 lg 4 järgi postikulu 80.10 krooni riigituludesse. Iko Nõmm Kohtunik