3-06-689/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-689 Haldusasi D.G.i kaebus Ämari Vangla direktori
3. märtsi
4. a käskkirja nr 11 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – D.G. Vastustaja – Ämari Vangla, esindaja Aldi Alev Kohtuistungi toimumise aeg
5. august
6. a, Tallinn Resolutsioon Jätta D.G.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt
7. septembril
8. a. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada hiljemalt
9. augustil
10. a. Kaebus ja teade peavad jõudma kohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. D.G. on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud ja ta kannab vabadusekaotuslikku karistust kuni
12. veebruarini
13. a.
14. detsembril
15. a esitas ta Ämari Vangla direktorile avalduse vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
16. Ämari Vangla direktori
17. märtsi
18. a käskkirjaga nr 11 jäeti taotlus rahuldamata. Käskkirjas leiti, et taotluse edastamine kohtule D.G.i enne tähtaega vabastamise otsustamiseks on käesoleval ajal ennatlik. D. G. toimepandud kuritegude hulk pole suur, kuid need muutusid järjest raskemaks. Isikul on olemas kindel elukoht, aktiivne ja iseseisev eluhoiak, kahetseb süütegu, kuid puuduvad piisavalt tõsiseltvõetavad eeldused õiguskuulekaks käitumiseks vabaduses. Kinnipeetava (endise narkosõltlase) sotsiaalne lähivõrgustik on nõrga toetustahtluse ja -võimalustega. Reaalne töökoht või selle saamise võimalus puudub, tööharjumus on nõrk. D.G. peaks jätkama haridusteed ja osalema endiste narkosõltlaste toetusgrupis.
19. D.G. palub Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada vangla direktori otsus ja anda võimalus taotleda kohtult enne tähtaega tingimisi vabastamist. Kaebuse kohaselt on kinnipeetaval õigus sotsiaalsele rehabilitatsioonile ning riik peab tagama kinnipeetavale võimalused edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Lähedased ei ole kohustatud kaebaja kui iseseisva inimese eest hoolitsema. Töökoha nõue on absurdne, kinnipeetav ei saa sellist garantiid anda. Tööandja lubadused vabanev kinnipeetav tööle võtta antakse kuritegeliku grupeeringuga seotud isikule või altkäemaksu eest, seega ei oma selline garantii tähtsust. Vangla direktor ei ole arvestanud positiivseid asjaolusid, tähelepanuta on jäänud kaebaja töötamine majandustöödel ja soov jätkata haridusteed. Vangla direktor on ületanud oma pädevust, sest enne tähtaega tingimisi vabastamise peaks otsustama kohus. Eelistada tuleks suvisel ajal vabanemist, sest siis on elu odavam ja töökohta lihtsam leida. Tähtajaline vabanemine ei garanteeri kaebaja edaspidist õiguskuulekat käitumist, kuid enne tähtaega vabanemise korral oleks kaebaja üle tagatud sotsiaalne kontroll. Millegagi pole põhjendatud ega tõendatud eeldus, et kaebaja võib panna toime uusi kuritegusid.
20. Ämari Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
21. Kohus jätab D.G.i kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
22. Karistusseadustiku § 76, vangistusseaduse § 76 ning justiitsministri
23. novembri
24. a määrusega nr 56 kehtestatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra” (edaspidi Kord) sätetest tuleneb, et vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole käsitatav kinnipeetava subjektiivse õigusena. Küll on kinnipeetaval subjektiivne õigus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt. Kui avalduse läbivaatamise korda on oluliselt rikutud, siis on rikutud kinnipeetava õigusi ning vangla direktori keelduv otsus kuulub tühistamisele.
25. Kohtu hinnangul on D.G.i avaldust menetletud vastavuses Korra nõuetega. Kaebaja tingimisi vabastamise poolt- ja vastuargumentide kohta on oma pädevuse piires arvamuse andnud kinnipeetava inspektor-kontaktisik M. Reinson (
26. jaanuari
27. a õiend, tlk 30), julgeolekuosakonna spetsialist T. Pihelpuu (
28. jaanuari
29. a õiend, tlk 31), sotsiaaltöötaja K. Kirst (
30. jaanuari
31. a õiend, tlk 32-33), dr S. Sepalaan (
32. detsembri
33. a õiend, tlk 34), psühholoog K. Kollamaa (
34. detsembri
35. a õiend, tlk 35) ning kriminaalhooldusosakond (tlk 43-45). Ämari Vangla direktori
36. märtsi
37. a käskkirjas nr 11 on analüüsitud osundatud ettekandeid, samuti D.G.i karistatust, individuaalse täitmiskava täitmist, kusjuures esile on toodud nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Vangla direktor on põhistanud oma järeldusi, miks ta ei pea D.G.i avalduse rahuldamist käesoleval ajal otstarbekaks. Vastupidiselt kaebaja väitele on vaidlustatud otsuses kajastatud ka D.G.i positiivselt iseloomustavad andmed. Vaidlustatud käskkiri on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, milles tehtud tõenäosus- ja riskiotsustuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei pea vangla direktori järeldusi, mis tuginevad õigusaktides ettenähtud korras antud spetsialistide arvamustele, meelevaldseteks ega kaalutlusõigust kuritarvitavateks. Kas õiguskorra kaitsmise ja kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise huvides on otstarbekas kinnipeetav vabastada karistuse kandmisest enne tähtaega, on vangla direktori otsustada. Käskkiri on piisavalt motiveeritud, 2 mida kinnitab asjaolu, et D.G. sai aru taotluse rahuldamata jätmise põhjustest ning sai need kohtus vaidlustada.
38. D.G.i kaebuse väited, mille kohaselt on kinnipeetaval hea käitumise korral õigus tingimisi vabaneda ning vangla peab tõendama, et kinnipeetav ei kavatse vabanemise korral elada õiguskuulekalt, on kohtuotsuse punktides 6-7 märgitut arvestades põhjendamatud. Samuti on alusetu väide, et kinnipeetavalt ei saa nõuda lubadust asuda tööle – Korra § 3 lg 2 p 3 ja 6 kohaselt lisab kinnipeetav vabastamisavaldusele andmed selle kohta, kas tal on töö- või õppekoht vabaduses ning kuidas ta kujutab ette vabas elus õiguskuulekal teel toimetulekut. Kohtumenetluse käigus ilmnenud uus asjaolu, et D.G.il võib isa kaudu avaneda võimalus asuda tööle Paljassaare sadamas, ei muuda vangla direktori otsust õigusvastaseks, sest töökoha saamise perspektiiv tekkis
39. aasta maikuus, kaevatav otsus tehti aga käesoleva aasta märtsikuus. Töökoha võimaluse olemasolu ja asjaolu, et vabanemiseni on jäänud järjest vähem aega, omab olulist tähtsust D.G.i uue vabastamistaotluse lahendamisel, mille ta saab esitada alates
40. septembrist
41. a. Villem Lapimaa Kohtunik 3